Swedbank AS-i hagi L I e vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.12.2012.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9892,08 eurot (maakohtu väljamõistetu) + + 1 aasta viivised TsMS § 133 lg 2 järgi ?
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L I e apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja Anneli Arusalu; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): L I (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 28.12.2012.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu L I ́e kanda.
4.Välja mõista L I ́elt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 500 eurot. Vastav rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-38268 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.24.09.2012.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.02.2008.a laenulepingu nr 08-019682-EV, mille alusel hageja andis kostjale laenu 13 174 eurot. Lepingust tulenevate kostja kohustuste tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXXXX, XXXXXXX Lepingu p 4.3 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks iga kuu l6. kuupäev ning intressimääraks 6 kuu Euribor + 2.950% aastas tagastamise lõpptähtajaga 16.01.2020.a. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 7.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. 03.10.2008.a sõlmisid pooled laenulepingu lisa, mille kohaselt leppisid kokku kehtestada leping uues sõnastuses. 03.08.2009.a sõlmisid pooled laenulepingu lisa, mille kohaselt leppisid kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses, sh muudeti intressimäära: kuni 21.03.2010.a 5,172% ning alates 22.03.2010.a 6 kuu Euribor + 3,950%, ning pooled leppisid kokku, et kostja saab intressi maksepuhkust kuni 22.11.2009.a. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja 02.06.2011.a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 20.06.2011.a ennetähtaegselt üles. 06.06.2012.a teatises informeeris hageja kostjat, et 10.05.2012.a toimus kohtutäitur Rocki Alberti vahendusel enampakkumine korteriomandile asukohaga XXXXX, XXXXXXXX. Nimetatud vara müüdi hinnaga 3400 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingusse laekus võlgnevuse katteks 2973,79 eurot, millest ei jätkunud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjal on hagejale tasumata lepingu järgi 9892,08 eurot, millest põhivõlg on 8257,33 eurot, intressid 398,39 eurot, varakindlustus 116,50 eurot, menetlustasu 9,59 eurot, viivised 1095,71 eurot ja varakindlustusviivised 14,56 eurot. Eeltoodu ja alusel palus hageja kostjalt välja mõista võla 9892,08 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 8257,33 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et poolte vahel on tegemist klassikalise laenulepinguga VÕS § 396 mõttes, seega ei saa eeldada, et hagejale tagastatav summa võiks olla väiksem kui laenusumma. Mitte kuskil ei ole sätestatud, et peale hüpoteegi realiseerimist puuduksid hagejal igasugused lepingust tulenevad nõuded. Tuleb eristada asjaõiguslepingut ja laenulepingut, viimase tagatiseks oli hüpoteek, mis realiseeriti, kuid sellest saadu ei katnud kostja kõiki kohustusi. Kostja maksmise kohustus tuleneb laenulepingust. Kindlasti on kostjale lepingu sõlmimisel selgitatud ka tema kohustusi hageja ees. Lisaks märkis hageja, et
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-38268 hüpoteegi summa ei ole kinnisasja väärtus, vaid maksimaalne summa, mida hüpoteegipidaja saab nõuda. Hageja ei tea, kui suureks korteri väärtus hinnati, kuid eeldas, et see katab ära laenusumma. Kostjal ei lasu süüd, et kinnisvara hind langes, kuid kostjal oli ka endal aega korterile ostjat otsida, et saada kõrgem hind. Pank ei pea ootama kinnisvara hindade tõusu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on saanud hagejalt hagiavalduses märgitud summas laenu. Kuid kostja ei ole saanud rahalist laenu mitte isikliku vastutuse printsiibist lähtudes, vaid laen on saadud pantimise teel, pandiks on hüpoteek. Kostja hinnangul on tegemist laenuga, milles pooled on kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei ole suuteline lepingut täitma, siis laenu tagatiseks seatud hüpoteek katab kõik laenuga seotud kulutused. Notar on kostjale selgitanud, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on tagajärjeks sundtäitmine. Notar ei selgitanud kostjale, et kui ta ei ole võimeline kohustusi täitma, lasub kostjal lisaks hüpoteegile ka isiklik vastutus ning täiendavad rahalised kohustused. Lepingu tõlgendamisel on kostja olnud sellisel arvamusel ja teadmisel. Hüpoteek 17 256,15 euro ulatuses on piisav maandamaks kõiki laenuriske. Kostja ei suutnud sellist kinnisvara hinnalangust ette näha. Kostja oli teadlik, et panditud vara väärtus on selline, et see katab ära laenusumma. Hageja oleks pidanud kinnisvarahindade langust ette nägema. Kostjal puudub süü kinnisasjade väärtuse vähenemises turuolukorra muutumise tõttu. Hageja ei saa nõuda täiendavat tagatist (s.o isiklikku vastutust) lisaks pandile, mis oli kõnealuse laenu ainus tagatis. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 28.12.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9892,08 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 8257,33 eurot, alates 24.09.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsus tunnistati viivitamatult täidetavaks. 12.02.2008.a laenulepinguga nr 08-019682-EV luges kohus tuvastatuks, et hageja laenas kostjale 13 174 eurot. Nimetatud lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati 13.02.2008.a korteriomandi müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX. 03.10.2008.a sõlmiti laenuleping uues sõnastuses. 03.08.2009.a sõlmiti laenulepingu lisa, mille kohaselt lepiti kokku laenuleping uues sõnastuses. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule. Lepingu 02.06.2011.a ülesütlemisteatises andis hageja kostjale ka lepingu täitmiseks täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 kohaselt. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 20.06.2011.a ennetähtaegselt üles. Kostja lepingu rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Seega on hageja põhjendatult laenulepingu ühepoolselt 20.06.2011.a lõpetanud VÕS § 116 lg-te 3 ja 4 sätteid järgides. Lepingu p 4.3 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi Euribor + 2,950% aastas. Laenulepingu 03.08.2009.a lisa kohaselt kuni 21.03.2010.a 5,172% ning alates 22.03.2008.a 6 kuu Euribor + 3,950%. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 398,39 eurot. 10.05.2012.a enampakkumisel laekus korteriomandi, asukohaga XXXXX, Väätsa, müügist võlgnevuse katteks 2973,79 eurot, millest ei jätkunud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Lepingu kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-38268 lepingus kehtestatud määras lepingu p 7.1 alusel. Viivise arvestus on järgmine: seisuga 08.09.2010.a võlgnevus 36,54 eurot, viivis 0,32 eurot (16 x 0,02), seisuga 22.09.2010.a võlgnevus 118,76 eurot, viivis 0,14 eurot (14 x 0,01), seisuga 07.10.2010.a võlgnevus 74,59 eurot, viivis 0,45 eurot (15 x 0,03), seisuga 16.10.2010.a viivis 0,18 eurot (9 x 0,02), seisuga 08.11.2010.a võlgnevus 38,81 eurot, viivis 0,34 eurot (17 x 0,02), seisuga 22.11.2010.a võlgnevus 120,87 eurot, viivis 0,14 eurot (14 x 0,01), seisuga 08.12.2010.a viivis 0,48 eurot (16 x 0,03), seisuga 06.01.2011.a võlgnevus 65,17 eurot, viivis 3 eurot (15 x 0,02), seisuga 22.01.2011.a võlgnevus 148,16 eurot, viivis 0,16 eurot (16 x 0,01), seisuga 01.02.2011.a viivis 0,3 eurot (0,03 x 10), seisuga 08.03.2011.a võlgnevus 64,44 eurot, viivis 0,28 eurot (14 x 0,02), seisuga 22.03.2011.a võlgnevus 152,91 eurot, viivis 0,14 eurot (14 x 0,01), seisuga 06.04.2011.a võlgnevus 86,11 eurot, viivis 0,45 eurot (15 x 0,03), seisuga 07.04.2011.a võlgnevus 66,93 eurot, viivis 0,02 eurot (1 x 0,02), seisuga 22.04.2011.a võlgnevus 149,47 eurot, viivis 0,15 eurot (15 x 0,01), seisuga 06.05.2011.a võlgnevus 130,61 eurot, viivis 0,42 eurot (14 x 0,03), seisuga 22.05.2011.a võlgnevus 215,17 eurot, viivis 0,48 eurot (16 x 0,03), seisuga 09.06.2011.a võlgnevus 196,31 eurot, viivis 0,9 eurot (18 x 0,05), seisuga 20.06.2011.a võlgnevus 11 400,86 eurot, viivis 0,44 eurot (11 x 0,04), seisuga 01.07.2011.a võlgnevus 11 400,86 eurot, viivis 27,61 eurot (11 x 2,51), seisuga 07.07.2011.a võlgnevus 111 382 eurot, viivis 15,72 eurot (6 x 2,62), seisuga 08.08.2011.a võlgnevus 11 363,14 eurot, viivis 83,84 eurot (32 x 2,62), seisuga 08.09.2011.a võlgnevus 11 344,28 eurot, viivis 80,91 eurot (31 x 2,61), seisuga 06.10.2011.a võlgnevus 11 325,42 eurot, viivis 73,08 eurot (28 x 2,61), seisuga 08.11.2011.a võlgnevus 11 306,56 eurot, viivis 85,8 eurot (33 x 2,6), seisuga 08.12.2011.a võlgnevus 11 287,7 eurot, viivis 78 eurot (30 x 2,6), seisuga 01.01.2012.a võlgnevus 11 287,7 eurot, viivis 62,4 eurot (24 x 2,6), seisuga 06.01.2011.a võlgnevus 11 268,84 eurot, viivis 12,4 eurot (85 x 2,48), seisuga 08.02.2012.a võlgnevus 11 249,98 eurot, viivis 81,84 eurot (33 x 2,48), seisuga 08.03.2012.a võlgnevus 11 231,12 eurot, viivis 71,63 eurot (29 x 2,47), seisuga 05.06.2012.a võlgnevus 8257,33 eurot, viivis 219,83 eurot (89 x 2,47), seisuga 21.09.2012.a võlgnevus 8257,33 eurot, viivis 196,56 eurot (108 x 1,82). Kokku on viivis 1095,71 eurot. 13.02.2008.a korteriomandi müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p 9.1 kohaselt kohustus kostja kindlustama korteriomandi oma kulul hüpoteegipidajaga kooskõlastatud tingimustel, nimetades soodustatud isikuks hüpoteegipidaja ning lepingu p 11.1.1 järgi kohustus kostja hüvitama hüpoteegipidajale korteriomandi kindlustamisega seotud kulud. Seega on põhjendatud hageja varakindlustusnõue 116,50 eurot ja viivised 14,56 eurot. Nõude arvestamise õiendiga luges kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata lepingu järgi 9892,08 eurot, millest põhivõlg on 8257,33 eurot, intressid 398,39 eurot, varakindlustus 116,50 eurot, menetlustasu 9,59 eurot, viivised 1095,71 eurot ja varakindlustuse viivised 14,56 eurot. Hageja nõue mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest on põhjendatud TsMS § 367 alusel. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja ei vaidlustanud võlgnevuse arvestamise aluseid ega suurust. Kostja leidis, et tema vastutus on piiratud üksnes pandieseme ja selle realiseerimisest saaduga. Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub laenuandjale tagastama samas koguses raha (põhinõue), mille ulatuses ta laenu sai. AÕS § 325 ei tähenda, et täitmata nõue on võimalik rahuldada üksnes pandi arvel. Sätte kohaselt on võimalik pant realiseerida ning kanda saadud raha võlgnevuse katteks. See ei eelda, et kogu võlgnevus saab kaetud. Hüpoteegi seadmise lepingu sõnastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud lepingust tulenevad nõuded, s.t hagejal on õigus nõuda sundtäitmist, kui kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täida ja need muutuvad sisenõutavaks. Pooled ei ole kokku leppinud, et peale hüpoteegi realiseerimist puuduksid hagejal igasugused lepingust tulenevad
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-38268 nõuded. Kostja väidetavalt notari selgitusele tuginev tõlgendus, et kohustuste mittetäitmise tagajärjeks on ainult sundtäitmine, on meelevaldne. Hagejal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on üksnes tagatiseks, mille arvel on täiendavalt võimalik oma nõuet rahuldada. AÕS § 335 lg 3 mõtteks ei ole see, et kui kinnisasja väärtus väheneb turuolukorra muutumise tõttu, mitte kostja süül, kaotab hageja võimaluse laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist nõuda. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib seega täitmist alati nõuda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 24.01.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ei ole AÕS § 325 kohaldatav selliselt, et täitmata nõuet on võimalik rahuldada üksnes pandi arvelt. Muid õigusi hageja hinnangul viidatud säte hüpoteegipidajale ei anna. AÕS-is puuduvad ka igasugused viited sellele, et mingisugustel erijuhtudel on võimalik rakendada veel täiendavalt VÕS-st tulenevaid sätteid isiklike tagatiste osas. Laenulepingu sõlmimisel on mõlemad pooled võtnud endale riski, kusjuures oma äririski on hageja sidunud ainult pandiga. Seega ei saa nõuda täiendavat isiklikku tagatist, kui selles ei ole kokku lepitud. Kohus ei ole otsuses märkinud, millest tuleneb hageja õigus nõuda täiendavalt raha, kui hüpoteek kogu võlgnevust ei kata. Otsuses viidatud hüpoteegi seadmise lepingu p 13.8 ei ole selles küsimuses asjakohane. Kuigi kohus on märkinud, et pooled ei ole kokku leppinud, et peale hüpoteegi realiseerimist puuduksid hagejal igasugused lepingust tulenevad nõuded, on see vastuolus faktiliste asjaoludega. Hüpoteegi seadmise lepingu järgi ei ole pooled kokku leppinud, et kostja vastutaks täiendavalt oma kohustuse täitmise eest veel millegi muuga kui tagatiseks olnud korteriomandiga. Kohus ei ole põhjendanud, milles seisneb kostja tõlgenduse, et notari selgituse kohaselt on kohustuse mittetäitmise tagajärjeks ainult sundtäitmine, meelevaldsus. Kostja hinnangul, milleks on siis vaja üldse notarit ja kes vastutab selle eest, kui notariaalse lepingu sõlmimisel antud informatsioon laenu tingimuste kohta ei vasta tegelikkusele. Sellistel tingimustel, et lisaks sundtäitmisele kaasneb vastutus ka kogu isikliku vara osas, ei oleks kostja kõnealust lepingut sõlminud. Seoses kinnisvarahindade langusega ei ole hageja mitte midagi ette võtnud laenulepingu tingimuste muutmise osas – hageja ei ole teinud kostjale ettepanekut lepingu muutmiseks VÕS § 97 lg 2 p 1 tähenduses. Hageja on olnud seisukohal, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtus on jäänud samaks, mis lepingu sõlmimisel. Seega on VÕS § 97 lg 1 tähenduses olnud poolte ja eriti kostja arusaam selline, et tagatise väärtus stabiilses majanduskeskkonnas nii suures ulatuses ja oluliselt ei muutu. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-38268
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohus on apellandi väidete osas juba seisukoha kujundanud ja ringkonnakohus nõustub vastavate seisukohtadega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
7.See kostja väide, et tema vastutus laenulepingust tulenevate kohustuste eest peaks piirduma üksnes pandieseme müügist saadava rahaga, ei põhine seadusel. Notariaalsele vorminõudele on allutatud hüpoteegi seadmise leping, mitte laenuleping. Isegi siis, kui notar ei oleks kostjale selgitanud kõiki olulisi hüpoteegi tagajärgi, ei tähenda see seda, et kostja oma laenulepingust tulenevatest kohustustest vabaneks. Laenulepingu järgi vastutab laenusaaja piiramatult ja kogu oma varaga kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja hüpoteegi seadmise lepinguga ei ole seda muudetud. Juhul, kui kostja hüpoteegi seadmisel millestki teisiti aru sai, võis see mõjutada üksnes hüpoteegi seadmise lepingut (näiteks anda hüpoteegi seadmise tehingu tühistamiseks aluse). Hagejal ei lasu kohustust teha kostjale VÕS § 97 alusel lepingu muutmise ettepanekut.
8.Kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ei tasunud. Ringkonnakohus andis kostjale menetlusabi ja võimaldas kostjal esitada apellatsioonkaebus selliselt, et kaebuse esitamisel riigilõivu ei tasutud. Kaebuse esitamisel kuulus tasumisele lõiv suuruses 500 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb vastav lõiv kostjalt TsMS § 190 alusel riigi tuludesse välja mõista. Rahaline kohustus tuleb täita TsMS §-s 179 sätestatud korras. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.