Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-38268 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Liis Ilvese vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 10 555,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Merike Koppel, kostja Liis Ilves ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxx x-x), nõustaja Kalle Grünthal Resolutsioon Välja mõista Liis Ilveselt 9892,08 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 8257,33 eurot, alates 24.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud Liis Ilvese kanda. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 12.02.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 13 174.- eurot. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxx x-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx. Lepingu p 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi makse tähtpäevaks 16.kuupäev ning intressi määraks Euribor + 2.950% aastas tagastamise lõpptähtajaga 16.01.2020. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st 7.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. 03.08.2009 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Pooled leppisid kokku, et laenusaaja saab intressi maksepuhkust kuni 22.11.2009. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 02.06.2011. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 20.06.2011 ennetähtaegselt üles. 06.06.2012 teatises informeeris hageja kostjat, millega 10.05.2012 toimus kohtutäitur Rocki Alberti vahendusel enampakkumine korteriomandile asukohaga xxxxx x-xx, xxxxxx. Nimetatud vara müüdi hinnaga 3400.- eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingusse laekus võlgnevuse katteks 2973,79 eurot. Nimetatud summa laekumisest ei jätkunud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjal on hagejale tasuma lepingu järgi 9892,08 eurot, millest põhiosa on 8257,33 eurot, intressid 398,39 eurot, varakindlustus 116,50 eurot, menetlustasu 9,59 eurot, viivised 1095,71 eurot, varakindlustusviivised 14, 56 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja M.Koppel palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 9892,08 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt, s.o EKP intress + 7% aastas summalt 8257,33 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 500.- eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on tegemist laenuga, milles pooled on kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei ole suuteline lepingut täitma, siis laenu tagatiseks seatud hüpoteek katab kõik laenuga seotud kulutused. Notar on kostjale selgitanud, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on tagajärjeks sundtäitmine. Notar ei selgitanud kostjale, et kui ta ei ole võimeline kohustusi täitma, lasub kostjal lisaks hüpoteegile ka isiklik vastutus ning täiendavad rahalised kohustused. Lepingu tõlgendamisel on kostja olnud sellisel arvamusel ja teadmisel. Hüpoteek summas 17 256,15 eurot on piisav maandamaks kõiki laenuriske. Kostja ei suutnud sellist
kinnisvara hinnalangust ette näha. Hageja oleks pidanud kinnisvarahindade langust ette nägema. Kostjal puudub süü kinnisasjade väärtuse vähenemises turuolukorra muutumise tõttu. Hageja ei saa nõuda täiendavat tagatist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12.02.2008 laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenas kostjale 13 174.- eurot. Nimetatud lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxx x-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx korteriomandi müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu 13.02.2008 alusel. Lepingu p 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. 03.10.2008 sõlmiti laenuleping uues sõnastuses. 03.08.2009 sõlmiti laenulepingu lisa, mille kohaselt lepiti kokku laenuleping uues sõnastuses. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Lepingu ülesütlemisteatises 02.06.2011 hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus 17.06.2011 ning hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevust ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 20.06.2011 ennetähtaegselt üles. Kostja lepingu rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Seega on hageja põhjendatult laenulepingu ühepoolselt 20.06.2011 lõpetanud VÕS § 116 lg-de 3, 4 sätteid järgides. Lepingu p 4.3 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi Euribor + 2.950 % aastas. Laenulepingu lisa 03.08.2009 kohaselt kuni 21.03.2010 5.172% ning alates 22.03.2010 6 kuu Euribor + 3.950 %. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 398,39 eurot. 10.05.2012 toimus kohtutäitur Rocki Alberti vahendusel enampakkumine korteriomandile asukohaga xxxxx x-xx, xxxxxx. Nimetatud vara müüdi hinnaga 3400.- eurot. Laenulepingusse laekus võlgnevuse katteks 2973,79 eurot. Nimetatud summa laekumisest ei jätkunud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist lepingus kehtestatud määras lepingu p 7.1 alusel. Viivise arvestus: Seisuga 08.09.2010 võlgnevus 36,54 eurot, viivis 0,32 eurot (16x0,02), seisuga 22.09.2010 võlgnevus 118,76 eurot, viivis 0,14 eurot (14x0,01), seisuga 07.10.2010 võlgnevus 74,59 eurot, viivis 0,45 eurot (15x0,03), seisuga 16.10.2010 viivis 0,18 eurot (9x0,02), seisuga 08.11.2010 võlgnevus 38,81 eurot, viivis 0,34 eurot (17x0,02), seisuga 22.11.2010 võlgnevus 120,87 eurot, viivis 0,14 eurot (14x0,01), seisuga 08.12.2010 viivis 0,48 eurot (16x0,03), seisuga 06.01.2011 võlgnevus 65,17 eurot, viivis 3 eurot (15x0,02), seisuga 22.01.2011 võlgnevus 148,16 eurot, viivis 0,16 eurot (16x0,01), seisuga 01.02.2011 viivis 0,3 eurot ( 0,03x10), seisuga 08.03.2011
võlgnevus 64,44 eurot, viivis 0,28 eurot (14x0,02), seisuga 22.03.2011 võlgnevus 152,91 eurot, viivis 0,14 eurot (14x0,01), seisuga 06.04.2011 võlgnevus 86,11 eurot, viivis 0,45 eurot (15x0,03), seisuga 07.04.2011 võlgnevus 66,93 eurot, viivis 0,02 eurot (1x0,02), seisuga 22.04.2011 võlgnevus 149,47 eurot, viivis 0,15 eurot (15x0,01), seisuga 06.05.2011 võlgnevus 130,61 eurot, viivis 0,42 eurot (14x0,03), seisuga 22.05.2011 võlgnevus 215,17 eurot, viivis 0,48 eurot (16x0,03), seisuga 09.06.2011 võlgnevus 196,31 eurot, viivis 0,9 eurot (18x0,05), seisuga 20.06.2011 võlgnevus 11 400,86 eurot, viivis 0,44 eurot (11x0,04), seisuga 01.07.2011 võlgnevus 11 400,86 eurot, viivis 27,61 eurot (11x2,51), seisuga 07.07.2011 võlgnevus 111 382 eurot, viivis 15,72 eurot (6x2,62), seisuga 08.08.2011 võlgnevus 11 363,14 eurot, viivis 83,84 eurot (32x2,62), seisuga 08.09.2011 võlgnevus 11 344,28 eurot, viivis 80,91 eurot ( 31x2,61), seisuga 06.10.2011 võlgnevus 11 325,42 eurot, viivis 73,08 eurot (28x2,61), seisuga 08.11.2011 võlgnevus 11 306,56 eurot, viivis 85,8 eurot (33x2,6), seisuga 08.12.2011 võlgnevus 11 287,7 eurot, viivis 78 eurot (30x2,6), seisuga 01.01.2012 võlgnevus 11 287,7 eurot, viivis 62,4 eurot (24x2,6), seisuga 06.01.2012 võlgnevus 11 268,84 eurot, viivis 12,4 eurot 85x2,48), seisuga 08.02.2012 võlgnevus 11 249,98 eurot, viivis 81,84 eurot (33x2,48), seisuga 08.03.2012 võlgnevus 11 231,12 eurot, viivis 71,63 eurot (29x2,47), seisuga 05.06.2012 võlgnevus 8257,33 eurot, viivis 219,83 eurot (89x2,47), seisuga 21.09.2012 võlgnevus 8257,33 eurot, viivis 196,56 eurot (108x1,82). Kokku viivis 1095,71 eurot. Korteriomandi müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu 13.02.2008 p 9.1 kohustus kostja kindlustama korteriomandi oma kulul hüpoteegipidajaga kooskõlastatud tingimustel, nimetades soodustatud isikuks hüpoteegipidaja ning lepingu p 11.1.1 kohustus kostja hüvitama hüpoteegipidajale korteriomandi kindlustamisega seotud kulud. Seega on põhjendatud hageja varakindlustusnõue summas 116,50 eurot ja viivised summas 14,56 eurot. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude arvestamise õiendiga loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata lepingu järgi 9892,08 eurot, millest põhiosa on 8257,33 eurot, intressid 398,39 eurot, varakindlustus 116,50 eurot, menetlustasu 9,59 eurot, viivised 1095,71 eurot, varakindlustuse viivised 14, 56 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest on põhjendatud TsMS § 367 alusel. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja ei vaidlusta võlgnevuse arvestamise aluseid ega suurust. Kostja leiab, et tema vastutus on piiratud üksnes pandieseme ja selle realiseerimisest saaduga. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled on laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub laenuandjale tagastama samas koguses raha (põhinõue), mis ulatuses ta laenu sai. AÕS § 325 ei tähenda, et täitmata nõue on võimalik rahuldada üksnes pandi arvel. Sätte kohaselt on võimalik pant realiseerida ning kanda saadud raha võlgnevuse
katteks. See ei eelda, et kogu võlgnevus saab kaetud. Hüpoteegi seadmise lepingu sõnastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud lepingust tulenevad nõuded, s.o hagejal on õigus nõuda sundtäitmist, kui kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täida ja need muutuvad sisenõutavaks. Pooled ei ole kokku leppinud, et peale hüpoteegi realiseerimist puuduksid hagejal igasugused lepingust tulenevad nõuded. Hüpoteegi seadmise lepingu p 13.8 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist. Kostja leiab, et notari selgituse kohaselt kohustuste mittetäitmise tagajärjeks on ainult sundtäitmine. Kohus leiab, et kostja tõlgendus on meelevaldne. Hagejal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on üksnes tagatiseks, mille arvel on täiendavalt võimalik oma nõuet rahuldada. AÕS § 335 lg 3 mõtteks ei ole see, et kui kinnisasja väärtus väheneb turuolukorra muutumise tõttu mitte kostja süül, kaotab hageja võimaluse laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist nõuda. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.