Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2013. a, Tallinnas Tartu mnt kohtumajas
Tsiviilasja number
2-12-43235
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi T hagi Osaühingu L vastu võlgnevuse 1500 eurot ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja T AS (registrikood XXX; asukoht XXX ); Hageja lepinguline esindaja jurist Anastasia Nezgovorova (asukoht Paneeli 2, Tallinn 11415; e-post [email protected]); Kostja SIA L (registrikood XXX; asukoht XXX); Kostja esindaja jurist Ruslan Jeršov (e-post [email protected] )
esindajad
Istungi toimumise aeg
06.juuni 2013. a.
Istungil osalenud isikud 1500 eurot Tsiviilasja hind
Hageja menetluskulud jätta 85% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused 02.07.2012.a. Aktsiaseltsi T ja Osaühingu L vahel oli sõlmitud veoleping rahvusvahelisele veole marsruudil Venemaa- Eesti. Vastavalt veotellimusele kohustus hageja nimetatud vedu korraldama ja esines vedajana, Kostja aga võttis endale kohustuse veo eest maksta ja esines saatjana. Hageja täitis endale võetud kohustuse kauba pealelaadimiseks. Sõiduk oli laadimiseks esitatud 05.07.12, e. õigeaegselt, 09.07.12 kaup laaditi sõidukile ning seejärel ootas vedaja kauba tollivormistamist kuni 20.07.12. Tollidokumentide puudumise tõttu jäi vedu lõpuni viimata. Vedu jäi lõpuni viimata kostja süül, kelle ülesandeks oli dokumentide vormistamine. Vastavalt veolepingu punktile 3 on hagejal õigus leppetrahvile summas 20% prahilt, e. summas 170,00 eurot veo katkestamise ja/või pealevõtmisest/pealelaadimisest keeldumise korral. Hageja kandis ka kauba mahalaadimise kulud summas 30,00 eurot. Hageja loobub veohinna nõudmisest, kuid soovib hüvitust veoki seisakupäevade eest kokkulepitud suuruses 100 eurot seisakupäeva eest. Kohtuistungil on hageja oma nõuet täpsustanud: auto jõudis kohale 4.07, laadimist alustati 05.07 ja auto lahkus laadimiskohalt 20.07. Kokku oli 16 seisakupäeva, millest 4 olid puhkepäevad ja arvestamisele ei kuulu. Seisakupäevi kokku 12 ja hüvitis seisakupäevade eest moodustab 1200 eurot. Kokku soovib hageja kostjalt 1400 euro väljamõistmist. 17.07.2012.a. edastas hageja kostjale pretensiooni võla maksmisest tekkinud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. 25.07.2012.a. saatis hageja kostjale kirjaga оriginaaldokumendid: arve nr 120725.5 summale 1500,00 eurot. Maksetähtaeg oli määratud 05.08.12.а. Kostja ei täitnud oma kohustust edastatud arve maksmisel. Hageja taotleb täitmata kohustuse eest seadusjärgse viivise väljamõistmist kostjalt alates 06.08.2012.a. 0,022 % ja alates 15.04.2013.a. 0,024 % kuni nõude täieliku rahuldamiseni päevas. Kostja vastuväited Kostja tunnistab haginõuet osaliselt 170.00 euro ulatuses ja on valmis hüvitama kahjud 20 % ulatuses kogu kaubaveo teostamise üldmaksumusest s.o. tellitud transportvahendi pealelaadimise ebaõnnestumise eest. Kohtuistungil hageja võttis hagi omaks ka 11 seisakupäeva eest s.o. 1100 eurot. Kostja ei nõustu maksma mahalaadimistasu 30 eurot. Kostja ei andnud kirjalikku nõusolekut veose pealelaadimiseks, see otsus oli vastu võetud hageja poolt iseseisvalt. Pealegi ei ole hageja tõendanud, et kaup autole laaditi. Veos oli maha laaditud «platsile» ilma selle üleandmiseta vastutavale hoiule. Veose võttis vastu organisatsioon, mil ei ole luba (litsentsi) vastutava tollihoiustamise teenuste osutamiseks. Kostja ei ole nõus tasuma viiviseid, kuna leiab, et hageja ei ole tõendanud arve kostjale esitamist ja väidab, et ei ole arvet näinud.
Osaühing L, kes tegutses ekspediitorina, on korduvalt pöördunud firma Aktsiaselts T poole palvega pöörduda veose saatja või veose omaniku poole, ning samuti kasutada oma pandiõigust veosele Vene Föderatsiooni territooriumil, mis osutab otseselt Osaühingu L huvitatusele lahendada olukord. Kostja ei saanud ammendavaid vastuseid hagejalt esitatud päringutele. Samuti ei ole kostjale antud informatsiooni selle kohta, kelle materiaalse vastutuse alla anti üle veos, kellel on õigus kontrollida veost ja mil määral on veose üle kontrolli võimalus hagejal.
Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - poolte vahel oli sõlmitud veoleping kostja veotellimusega 02.07.2012.a. 22,5 T torude veoks Venemaalt Eestisse (t.l.109); - vedajaks oli hageja ja veo tellijaks (saatjaks) kostja; - hageja kohustuseks oli laadida kaup 04.07.2012.a. Tambovi oblastis, Mitšurini rajoonis, Novonikolskoe külas, ettevõttes Nikolskoe veokile ja toimetada see 09.07.2012.a. Maardu linna Eestis. - Pooled leppisid kokku, et sõiduki pealelaadimiseks esitamata jätmisel ning samuti ka veo katkestamisel mõistetakse välja 20% kooskõlastatud reisimäära summalt; - kostja kohustuseks oli maksta veotasu 850.- eurot 30 päeva jooksul pärast arve ja CMR saatelehe saamist; - pooled leppisid kokku, et peale- ja mahalaadimine ja kauba tollivormistamine Venemaal moodustab 48 tundi. Seisakutasud Venemaal moodustavad 100 eurot ööpäev seisakulehe olemasolul. Kui sõiduk saabus peale/mahalaadimisele peale kella 10.00 kohaliku aja järgi, siis saabumise kuupäevaks loetakse sellele järgnev ööpäev. Puhkepäevad ja pühad tasustamisele ei kuulu; - hageja saatis auto õigeaegselt pealelaadimisele, kuid tollidokumentide puudumise tõttu jäi vedu lõpule viimata; - kostja võlgneb hagejale trahvi veo katkestamise eest 170.- eurot; - kostja võlgneb hagejale seisakupäevade eest perioodil, mil veos ootas tollidokumente; Pooled ei vaidle ka selle üle, et asjas kohalduvad eelkõige rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätted, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Poolte vahel on vaidlus ülenormatiivse seisuaja päevade arvus, samuti kauba mahalaadimistasu maksmise üle. Kostja võtab omaks veose ülenormatiivse seisakuaja 11 ööpäeva (t.l.118). Hageja leiab, et ööpäevi on 12. Kostja leiab, et temale on teadmata, kas kaup üldse oli autole laaditud. Kostja arvates ei kuulu viivised maksmisele, sest hageja ei ole tõendanud, et oleks arved kostjale esitanud. CMR art.11.1 kohaselt tuleb saatjal tolli-ja muudeks toiminguteks lisada saatekirjale kõik vajalikud dokumendid või anda need vedaja käsutusse ja teatada talle kõik vajalikud andmed. Art.11.2 sätestab, et saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest. Asjaolu, et kaubaveo teostamisel esines kostja ekspedeerijana, tähtsust ei oma, sest hageja ja kostja vahelises lepingulises suhtes esines kostja kauba saatjana, milles vaidlus puudub.
Poolte vahel puudub vaidlus, et saate- ja tollidokumendid puudusid, kuigi vedaja ootas dokumente laadimiskohas 20.juulini. Seega jättis saatja täitmata oma kohustuse anda dokumendid vedaja käsutusse. Ilma dokumentideta ei olnud võimalik vedu teostada ja see tuli katkestada. Saatjal tuleb hüvitada kahjud, mida hageja kandis seoses dokumentide puudumisega. Vaidlust ei ole trahvi summas veose katkestamise eest s.o. 170 eurot. Hageja esitatud seisakulehe järgi saabus auto laadimisele 05.07. Hageja on väitnud, et auto saabus tegelikule juba eelmisel päeval s.o. 04.07. Samas on pooled kokku leppinud, et kui auto saabub peale kella 10.00, siis saabumise kuupäevaks loetakse sellele järgnev tööpäev. Vaidlust ei ole, et auto lahkus 20.07. Seega seisakupäevi oli 15. Kuna vastavalt poolte kokkuleppele pühad ja puhkepäevad (4) tasustamisele ei kuulu, siis tasustatavaid seisakupäevi oli 11. Kostja ei vaidle, et hüvitamisele kuulub seisakupäevade eest 1100 eurot. Hageja väitel laaditi koorem veokile 09.07. Kuna kauba saatja ei suutnud vormistada rahvusvahelise kaubaveo teostamiseks vajalikke dokumente ega esitada neid vedajale, tuli koorem maha laadida. Selle eest tasus hageja 30 eurot. Summat kostja ei vaidlusta, samas on seisukohal, et mahalaadimine on tõendamata. Kohus leiab, et metalltorude mahalaadimine on tõendatud nende vastuvõtmise-üleandmise aktiga 20.07.2012.a.(t.l. 13). Kostjal tuleb hüvitada ka koorma mahalaadimise kulu. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele (170+30+1100)1300 eurot. Hageja on 25.07.2012.a. koostanud oma kulutuste kohta arve nr.120725.5 summas 1500 eurot (t.l.9) ja esitanud selle kostjale (tähitud posti kviitungid t.l. 18). Kostja arvet ei tagastanud. Kostja kohtuistungil esitatud seisukohta, et ta ei ole arvet saanud, kohus ei arvesta. Arve oli ka kohtumaterjalide juures, mis toimetati kostjale kätte 20.12.2012.a. Kogu eelmenetluse jooksul kostja ei avaldanud, et ta ei ole esitatud arvet kätte saanud. Selle väite esitas alles kohtuistungil. Arve maksetähtaeg oli 05.08.2012.a. Hageja taotleb välja mõista kostjalt viivitusintress maksmisega viivitamise eest vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 0,022% võlgnetavalt summalt alates arve maksmise tähtajale järgnevast päevast s.o. 06.08.2012.a. ja alates 15.04.2913.a. 0,024 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kostja vaidleb viiviste väljamõistmisele vastu põhjusel, et ei ole arvet saanud. Viiviste suurust ei ole vaidlustanud. VÕS § 113 lg 1 kohasel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja seadusest tulenev viivisnõue on põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt §-st 163 lg 1 jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega selliselt, et kostja kannab hageja menetluskulud 85 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. .
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.