2-12-22099/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Usaldusisiku valimine võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Võlgnik on 25.04.2012 esitatud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja palus usaldusisikuks määrata iseennast. Võlgnik kinnitas vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Haldur korraldas 08.05.2013 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.04.2013. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Eeltoodu alusel pankrotihaldur palub kinnitada võlgniku pankrotimenetluse koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne ja pankrotimenetluse kulud 5 325 eurot, millest halduritasu on 3 349,81 eurot, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada haldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. MS(pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 08.05.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 29.04.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et MS (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub lõpparuande kinnitamisega.

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Lõpparuande järgi on MS (pankrotis) pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 35 500 eurot. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning taotleb tasu määramist summas 3 349,81 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 831,15 eurot). Taotletav tasu jääb alla PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud alammäära. Võlgnik pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut kohus määrab halduri tasuks 2 518,66 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 831,15 eurot, kokku 3 349,81 eurot. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 5 325 eurot, millest 1 396,50 eurot on ajutise halduri tasu, 3 349,81 eurot on halduri tasu ja 578,69 eurot on võlausaldaja esindaja kulud ja riigilõiv. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Samuti on võlgniku võlausaldajad kinnitanud, et neil puuduvad vastuväited lõpparuandele ning selles esitatud kulutustele summas 578,69 eurot. Seega kuuluvad kinnitamisele pankrotimenetlused kulud summas 579,69 eurot. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada varasema kohtumäärusega määratud ajutise halduri tasu kogusummas 1 396,50 eurot. Halduri tasu kuulub määramisele käesoleva kohtumäärusega. MS (pankrotis) esitas Harju Maakohtule 25.04.2013 võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, milles teatab, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi MS(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub käesoleval juhul lõpetamisele PankrS 163 alusel lõpparuande kinnitamisega, mitte PankrS § 158 alusel, s.o raugemise tõttu, siis tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastu võtta. Kohtu hinnangul on õiglane, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise võimalus on tagatud võrdsetel alustel kõigile füüsilisest isikust võlgnikele, olenemata pankrotimenetluse lõppemise alustest. Kuivõrd PankrS § 158 lg 3 kohaselt oleks võlgniku avaldus pankrotimenetluse raugemise korral esitatud tähtaegselt, siis tuleb lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt ka lõpparuande kinnitamisel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ükski võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule

esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik MS kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 29.04.2013 võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Haldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik