Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on OP(hageja) ja LN(surnud XXX) JN(surnud XXX) vanemad. Hageja ja LN ei olnud abielus, kuid nad elasid koos JN ühise perena XXX asuvas korteris. LN erastas korteri ning ta kanti 02.01.2002 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. LN suri XXX ning tema vara päris JN. JN kanti 07.12.2004 kinnistusraamatusse XXX asuva korteriomandi omanikuna. JN suri XXX. JN põlvnemine hagejast oli sel ajal tuvastamata. JN jäänud vara (sh XXX asuva korteri) päris seadusjärgse pärimise korras JN ema vend LN. 03.11.2006 kinkelepinguga kinkis LN XXX asuva korteri oma tütrele KF(kostja). JN põlvnemine hagejast tuvastati Harju Maakohtu 07.12.2011 määrusega. 30.01.2012 tunnistas notar kehtetuks ja kutsus tagasi 30.08.2006 LN välja antud seadusjärgse pärimistunnistuse. 30.01.2012 väljastas notar pärimistunnistuse, mille kohaselt on JN pärijaks hageja.

Eeltoodule tuginedes päris LN JN järelt alusetult. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 on LN ja kostja vahel sõlmitud asjaõigusleping tühine ja kinnistusraamatukanne ebaõige. Kostja ei saa olla heauskne omanik. Ülaltoodule tuginedes palus hageja tuvastada LN ja kostja vahel sõlmitud asjaõiguslepingu tühisus, tuvastada kinnistusraamatu kande ebaõigsus ja tuvastada kostja nõusolek omanikukande parandamiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantakse vaidlusaluse korteriomandi omanikuna sisse hageja. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Asjaõigusleping ei ole tühine. LN käsutas korteriomandit ajal, mil ta oli kinnisturaamatu andmetel korteri omanik. Kostja omandas korteri sooviga tulevikus tagasi tulla Eestisse elama. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt suri JN . Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et JN oli kantud kinnistusraamatusse XXX asuva korteriomandi omanikuna. Asja materjalide kohaselt andis notar 30.08.2006 välja seadusjärgse pärimistunnistuse, mille kohaselt oli JN vara pärijaks tema ema vend LN. LN oli kantud ka kinnistusraamatusse XXX asuva korteriomandi omanikuna. 03.11.2006 on LN ja kostja sõlminud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega LN kinkis XXX asuva korteri kostjale. Vaidlus puudub, et kostja on LN tütar. Harju Maakohtu 07.12.2011 määrusega tuvastati, et hageja on JN isa. 30.01.2012 on notar tunnistanud kehtetuks ja kutsunud tagasi 30.08.2006 seadusjärgse pärimistunnistuse, mille kohaselt on JN vara pärijaks LN. 30.01.2012 on notar väljastanud pärimistunnistuse, mille kohaselt on JN pärijaks hageja. Hageja leiab, et asjaõigusleping on TsÜS § 87 alusel tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus leiab, et asjaõigusleping ei ole hagis toodud alustel tühine. Asjaolu, et peale asjaõiguslepingu sõlmimist tunnistati LN väljastatud pärimistunnistus kehtetuks, ei muuda asjaõiguslepingut tühiseks. Seega tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. See ei tähenda aga, et kostja oleks kinnisasja kehtivalt omandanud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-90-04 leidnud, et asjaõigusleping võib küll kehtida, kuid kui see ei ole sõlmitud käsutamiseks õigustatud isiku poolt, ei ole sellel kehtiva käsutuse tagajärgi. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 on asja käsutamise õigus omanikul. Kuna LN ei ole JN pärija, siis ei saanud ta vaidlusaluse korteri omanikuks ning ta ei olnud õigustatud korterit käsutama. Omandaja võib saada kinnisomandi omanikuks ka juhul, kui asjaõigusleping sõlmiti käsutamiseks õigustamata isiku poolt, kuid üksnes siis, kui omandaja omandab selle

kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt. Nimelt sätestab AÕS § 561 lg 1, et kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-128-03 leidnud, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Käesoleval juhul kinkis LN vaidlusaluse korteri oma tütrele (kostjale). Kinkelepingu sõlmimise ajal kehtinud pärimisseaduse § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kuna kostja on LN seadusjärgne pärija esimeses järjekorras, siis ei saanud kostja vaidlusalust korteriomandit omandada heauskselt. Arvestades, et kostja ei saanud vaidlusaluse korteri omanikuks, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kuna kanne ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Kohus märgib, et hoolimata hageja taotlusest ei tule kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamist käsitleda iseseisva hagi esemena, kuna tegemist on kinnistusraamatu kande parandamise eeltingimuseks oleva õigusliku asjaoluga. Hagi esemeks on kinnistusraamatu kande parandamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamine. JN pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseaduse § 1 lg 1 sätestas, et pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Kuna hageja on JN pärija, siis sai hageja pärimise teel XXX asuva korteri omanikuks. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kuna hagejat ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud, siis on tema õigust ebaõige kandega rikutud ja tal on õigus nõuda kostjalt kinnistusraamatu kande parandamist. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vastavalt KRS § 341 lg 8 võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodule tuginedes tuleb kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kustutatakse registriosa nr 5769102 II (teisest) jaost kanne kostja kui omaniku kohta ja kantakse II (teise) jakku omanikuna hageja. Seega kuulub nõue kinnistusraamatu kande parandamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus ühe hageja nõude ning teine jääb rahuldamata. Samas tuleb arvestada, et hagi peamise eesmärgi (kinnistusraamatu kande

parandamise) hageja saavutab. Sellest tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud 25 % ulatuses hageja kanda ja 75 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.