Kohtulahend

Kostja on nõus hagejale hüvitama riigilõivu summas 63,91 eurot. Hageja nõustajate kulusid kostja hüvitama ei nõustu, kuna tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Hageja vastus kostja vastuväidetele Kuna kostja vaidles hageja nõustaja kulude hüvitamisele vastu, siis on hageja nõus vastavate kulude vähendamisega 240 euro võrra ning palub vastavalt TsMS § 144 p 2 hüvitada kulud, mida hageja kandis seoses menetlusega summas 462 eurot. Menetluskulude arvutamisel on hageja lähtunud tunnitasu määrast 42 eurot. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et MM menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 63,91 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on JM käesolevas kohtumenetluses tasunud hageja eest riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 63,91 eurot (tlk 15). TsMS § 174 lg 4 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega tuleb kostjal tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot hagejale Harju Maakohtu 28.11.2012 otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud seoses nõustajate kuludega 702 eurot. Kostja vastuväidetele esitatud vastuses märkis hageja, et kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei saa nõuda nõustaja kulude hüvitamist, siis palub hageja 462 euro hüvitamist TsMS § 144 p 2 alusel. TsMS § 175 lg 2 viimase lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega puudub alus hageja nõustaja kulude kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus selgitab, et kõnealuseid kulusid ei saa hüvitada õigusabilepingust tuleneva tunnitasu alusel, vaid vastava teenuse (s.o sõidu, posti, side, majutuse ja muu sellesarnase) eest reaalselt kantud kulu alusel. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja ning tema nõustaja JM sõitnud kaks korda marsruudil Tallinn-Maardu-Tallinn, samuti on kahel korral saadetud teatis/avaldus. TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Vastavalt TsMS § 205 lg 1 on tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja. Seega saab TsMS § 144 p 2 alusel nõuda vaid hageja sõidukulude hüvitamist, mitte hageja nõustaja

sõidukulude hüvitamist. Kuna hageja ei ole märkinud, kui suure osa tema poolt nõutud 462 eurost moodustavad hageja sõidu- ja postikulud, siis pole kohtul võimalik sõidu- ja postikulusid kostjalt välja mõista. Menetluskulude nimekirjas välja toodud konsultatsiooni, avalduse, teatise ja hagi koostamise kulud kujutavad sisuliselt endast nõustaja kulusid, mitte menetlusega seotud kulusid TsMS § 144 p 2 mõttes. Kohus on juba eespool märkinud, et nõustaja kulude kostjalt välja mõistmine ei ole tulenevalt TsMS § 175 lg 2 alusel võimalik. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja taotluse TsMS § 144 p 2 alusel menetluskulude summas 462 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid 63,91 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohus selgitab, et kuna käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summa ületab 200 eurot, on määrus selles osas kaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.