Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
28. november 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-18901
Tsiviilasi
M M hagi osaühingu S vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja M M (isikukood 42008150372, elukoht Siili 7-3,
esindajad
Tallinn) hageja nõustajad JM ja V K kostja osaühing S (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja seaduslik esindaja JR, kostja lepinguline esindaja Ivo J , kostja nõustaja Riina V 162,68 eurot
Hagi hind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
13.11.2012.a, avalik kohtuistung hageja M M, hageja nõustajad JM ja V K, kostja seaduslik esindaja JR, kostja lepinguline esindaja Ivo J , kostja nõustaja Riina V
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.05.2012.a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis M M (hageja) 09.08.2011.a osaühingu S (kostja) kauplusest prillid, mille klaaside tugevus oli +5. Hageja tasus prillide eest 162,68 eurot. Kuna need prillid hagejale ei sobinud, pöördus ta kostja poole prillide vahetamiseks või raha tagastamiseks. Kostja kaupluse töötajad soovitasid esitada kirjaliku taotluse. 11.11.2011.a Ida-Tallinna Keskhaiglas ja 18.12.2011.a N kaupluses tehtud nägemiskontrollide kohaselt peaksid hageja prilliklaaside tugevus olema +3. 22.11.2011.a ja 26.12.2011.a esitas hageja kostjale avaldused raha tagastamiseks, kuna prilliklaasid on vale tugevusega. Kostja ei ole raha tagastanud. Kuna kostja on lepingut rikkunud, siis on hagejal õigus lepingust taganeda. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista prillide maksumuse summas 162,68 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja osales aktiivselt nii prillimäärangu, prilliläätsede materjali kui ka raamivaliku protsessis ning oli kaasotsustaja tehtud valikutes. Nägemiskontrolli spetsialist jõudis nägemiskontrolli tulemuseni oma parima oskuse ja teadaoleva info põhjal, tuginedes kliendi sõnadele ja prilliretsepti heakskiidule. Arvesse tuleb võtta, et teised nägemiskontrollid viidi läbi täiendava informatsiooni tingimustes, kus oli juba teada, et prilliklaasid tugevusega +5 on pikemaajalisel kasutamisel ebamugavad. Hageja ei ole prilliklaaside mittevastavusest võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg-s 1 sätestatud aja jooksul teatanud. Lisaks ei saanud hageja kohe lepingust taganeda, vaid ta võis VÕS § 222 lg 1 alusel nõuda prilliklaaside vahetamist. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ostis hageja kostjalt 09.08.2011.a 162,68 euro eest prillid, mille klaaside tugevuseks oli +5. Kostja on väljastanud hagejale ka prilliretsepti, mille kohaselt on prilliklaaside tugevuseks +5. 22.11.2011.a on hageja esitanud kostjale nõude raha tagastamiseks, kuna prillid on valesti valitud ja valmistatud. Kohtu hinnangul saab nimetatud nõuet käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus lepingust taganeda ja raha tagasi nõuda. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Seega pidid kostja poolt müüdud prilliklaasid olema hageja jaoks sobiva tugevusega. Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p 1 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 11.11.2011.a ja OÜ N poolt 18.12.2011.a läbi viidud nägemiskontrolli kohaselt peaks hageja prilliklaaside tugevuseks olema +3. Nendest tõenditest nähtub, et kostja müüdud prilliklaasid olid hageja jaoks liiga tugevad. Seega puuduvad vaidlusalustel prilliklaasidel kokkulepitud omadused ning müüdud prillid ei vasta lepingutingimustele. Ka kostja väide, et pooled valisid prilliklaasid koos, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Prillide müümine on kostja igapäevane majandustegevus ning
hagejal on alus eeldada, et oma erialastele oskustele ja teadmistele tuginedes suudab kostja õigesti määratleda hagejale sobivate prilliklaaside tugevuse. Tuleb ka lisada, et hagejale müüdud prilliklaaside (+5) ja hagejale sobivate prilliklaaside (+3) erinevus ei ole marginaalne, vaid tegemist on olulise erinevusega. Kostja on leidnud, et hageja ei ole prillide mittevastavusest õigel ajal teatanud. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et tarbijale müügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kostja on kirjutanud vastuse (toimiku lk 8) hageja 22.11.2011.a lepingust taganemise avaldusele. Nimetatud vastuses on kostja märkinud, et hageja pöördus pärast prillide kättesaamist korduvalt tagasi kostja kauplusesse erinevate kaebustega prilliläätsed on valed, prilliraamid on valed, prilliretsept on vale. Kohtu hinnangul järeldub sellest, et hageja teavitas kostjat prillide lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul prillide kättesaamisest - seega õigeaegselt. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kuna müüdud prilliklaasid olid liiga tugevad, siis jäi hageja ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning tegemist on olulise lepingurikkumisega. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjale selgesõnaliselt andnud täiendava tähtaja prilliklaaside asendamiseks. Siiski nähtub kostja vastusest (toimiku lk 8) hageja 22.11.2011.a lepingust taganemise avaldusele, et hageja on pöördunud kostja poole pretensiooniga, et prilliläätsed ja prilliretsept on valed. Sellest pidi kostja aru saama, et hageja soovib prilliklaaside vahetamist ning tulenevalt VÕS § 114 lg 1 oli kostjal võimalus seda mõistliku aja jooksul teha. Kostja prilliklaase ei vahetanud. Tõendamata on ka, et kostja oleks pakkunud hagejale prilliklaaside vahetust. Eeltoodule tuginedes oli hagejal õigus lepingust taganeda. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista prillide eest tasutud 162,68 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.