Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(6)

Tsiviilasi nr 2-12-20728

1) XXX

III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas menetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

2(6)

Tsiviilasi nr 2-12-20728 Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 20.06.2012.a. määrusega ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 05.07.2012.a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.10.2012.a, kus tunnustati neli võlanõuet kogusummas 2 987,65 eurot. Pankrotihaldur koostas jaotusettepaneku 20.11.2012. a, mille Harju Maakohus kinnitas 08.02.2013. a määrusega. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades:

1) XXX

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). Halduri hinnangul on võlgnik oma maksejõuetuse põhjustanud liigsete kohustuste võtmisega, arvestamata sellega kaasnevaid riske. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on Harju Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Haldur korraldas 28.05.2013.a võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.05.2013.a. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on esitanud usaldusisiku kandidaadina AM, isikukood XXX, kes on esitanud ka kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Halduri tasu Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud ühe aasta, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, tegelenud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamisega, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Kuna PankrS §-idest 23 lg 4, § 65 lg 11 ja § 171 lg 11 tulenevalt on menetlusabi andmine piiratud summaga 397 eurot, siis puudub halduril põhjus esitada töötasu nõuet kogu antud menetluse läbiviimise aja kohta. Arvestusega 80 eurot/tund palub haldur endale määrata tasu 5 töötunni eest kogusummas 400 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-12-20728 PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Oliver Ennok on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt TS maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on TS maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kergekäeliselt ja läbimõtlematult võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest TS pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandes on pankrotihaldur avaldanud, et väljamakseid pankrotimenetluses tehtud ei ole. Pankrotihaldur Oliver Ennok on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 5 töötunni eest summas 400 eurot. Haldur palub määrata tasu väljamaksmine summas 397 eurot riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud Oliver Ennoki poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et need on põhjendatud ja tuleb rahuldada.. Oliver Ennoki töötasuks TK (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb määrata 400 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Oliver Ennokile tuleb, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2, 65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Oliver Ennoki arvelduskontole 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

4(6)

Tsiviilasi nr 2-12-20728 PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. TSon koos pankrotiavaldusega esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid TS kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab TSkohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks AM, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule AM ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab TS, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-12-20728 Hannes Olev kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.