21. juuni 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-1035 Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi AN vastu võla saamiseks
Hagihind
5 234,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), seaduslik esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Külliki Tammik (epost [email protected]) Kostja AN(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohtuistung
16.05.2013
Kohtuistungil osalenud isik
Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja AN
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AN võlgnevus 1 181,56 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 56 senti) eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks.
Välja mõista AN viivis 0,022% päevas põhinõudelt (780,24 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 21.06.2013, kuni põhinõude kohase täitmiseni Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista AN menetluskulud 24% ulatuses Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks ning jätta 76% ulatuses menetluskulud Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-1035
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AN tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui apellant ei märgi apellatsioonkaebuses, et soovib asja lahendamist kohtuistungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.17.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping), mille kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Nissan Qashqai N 2.0L Visia 6 MT 2WD (edaspidi liisinguese) ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud (tl 39). Liisingulepingu lahutamatuks lisaks on kapitalirendilepingu üldtingimused (tl 4044) ja maksegraafik (tl 45-46).
2.29.09.2009 lõpetasid hageja ja kostja liisingulepingu ennetähtaegselt poolte kokkuleppel ja sõlmisid selle kohta liisingulepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti (tl 47). Kostja tagastas liisingueseme 30.09.2009, mille kohta vormistati sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakt (tl 48).
3.Liisinguese suunati müüki 06.10.2009 (tl 65) ja realiseeriti 13.11.2009 hinnaga 198 500 krooni (käibemaksuga) (tl 66).
4.Hageja esitas kohtule 10.01.2013 avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 4 250,82 euro saamiseks (tl 2). Kohus tegi 15.01.2013 võlgnikule makseettepaneku (tl 8-10), millele võlgnik esitas vastuväite (tl 17-18). 07.11.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 19-21).
5.12.03.2013 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (tl 24-25).
6.21.03.2013 esitas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kohtule hagi AN vastu võla saamiseks. 25.03.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse (tl 72). Hageja nõue
7.Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3 776,12 eurot, intressi 204,95 eurot, viivise 950,37 eurot, viivise 0,022% päevas põhinõudelt (summalt 3 776,12 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 397 lg 1. Kostja vastuväited
2-13-1035
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Samuti on kostja seisukohal, et liisinguese on müüdud alla turuhinna ja lisakulutused ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustele.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 17.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu nr XXX, mille kohaselt võttis kostja liisingusse sõiduauto Nissan Qashqai N 2.0L Visia 6 MT 2WD ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud (tl 39). Liisingulepingu lahutamatuks lisaks on kapitalirendilepingu üldtingimused (tl 40-44) ja maksegraafik (tl 45-46). Puudub ka vaidlus selles, et 29.09.2009 lõpetasid hageja ja kostja liisingulepingu ennetähtaegselt poolte kokkuleppel ja sõlmisid selle kohta liisingulepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti (tl 47).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas nõue on aegunud ning liisingueseme turuväärtuse üle.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingu 17.04.2008. Kostja jättis liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata alates 2009.a juulist ja on jätnud tasumata esitatud arved kuni 2009.a septembrini (tl 52-57), mistõttu lõpetasid pooled liisingulepingu
2-13-1035 29.09.2009 ennetähtaegselt poolte kokkuleppel ja sõlmisid selle kohta lepingu lõpetamise ja vara tagastamise akti (tl 47). Nimetatud akti punkti 4 kohaselt rahuldab lepingust tuleneva nõude liisinguvõtja vastu liisinguandja eelkõige liisingueseme müügist laekuva vara arvel ning punkti 5 kohaselt juhul kui vara realiseerimisest laekuva raha arvel ei õnnestu katta lepingust tulenevat nõuet ning vara müügiks tehtavaid kulutusi, tasub liisinguvõtja puudujääva summa 10 kalendripäeva jooksul liisinguandjale vastava nõude esitamisest arvates (tl 47). Eelnimetatud aktis toodud alustel on seega pooled kokku leppinud, et millal on hagejal õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist ja millal algab liisingulepingu lõpetamisest tuleneva hüvitusnõude esitamise tähtaeg, s.o peale vara realiseerimist hageja poolt vastava nõude esitamist 10 päeva jooksul. Käesoleval juhul on tegemist liisingulepingu lõpetamisest tuleneva hüvitamisnõudega. Liisingueseme valdus taastati 30.09.2009 (tl 48). Liisinguese suunati müüki 06.10.2009 ning müüdi 13.11.2009 (tl 66). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arve 10.11.2009 (tl 63), millise hageja on tasunud (tl 64). 22.01.2010 esitas hageja kostjale nõude, millises palus vara müügi arvelt rahuldamata jäänud summa tasumist 10 päeva jooksul (tl 49). Poolte kokkuleppe kohaselt sai hageja nõue sissenõutavaks muutuda peale seda, kui möödus hageja poolt kostjale 22.01.2010 esitatud tasu maksmise nõude tähtaeg 31.01.2010. Juhindudes TsÜS § 147 lg-st 3 algas nõude aegumistähtaeg seega 01.01.2011 kl 00:00 ja lõppes 31.12.2013 kl 24:00. Hageja on esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.01.2013. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega nõue ei ole aegunud.
15.Liisinguleping lõpetati poolte kokkuleppel 29.09.2009 (tl 47). Enne lepingu ennetähtaegse lõpetamise ajani oli kostja kohustuseks tasuda liisingulepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Lisaks oli kostjal kohustus tasuda 18.03.2009 sõlmitud kindlustuslepete (tl 58-62) alusel kindlustuse eest. Hageja poolt esitatud arvetest nr 20090704611, nr 20090804791 ja nr 20090906213 (tl 52-57) nähtub, et kostjal jäid liisingulepingu alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega kokku summas 1 040,79 eurot ehk debitoorne võlgnevus 770,50 eurot + liikluskindlustus 270,29 eurot. Kostja ei ole debitoorse võlgnevuse ja liikluskindlustuse võlgnevuse suuruse osas vastuväiteid esitanud.
16.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 367 reguleerib olukorda, kui liisinguleping öeldakse üles, kuid käesoleval juhul lõpetati liisinguleping poolte kokkuleppel 29.09.2009 (tl 47). Kohus leiab, et VÕS § 367 kuulub kohaldamisele analoogia korras, sest seaduses ei ole regulatsiooni, mis reguleeriks täpselt seda olukorda, kui liisinguleping lõpetatakse poolte kokkuleppel ning pooled ei sõlmi kehtivat kokkulepet selle kohta, kes liisingulepingu pooltest kellele mida hüvitama peab. Lisaks konkreetset õigussuhet reguleeriva sätte puudumisele õigustab analoogia kohaldamist ka see, et VÕS § 367 reguleerib sarnast olukorda. Liisingueseme valdus taastati 30.09.2009 (tl 48). Liisinguese suunati müüki 06.10.2009 ning müüdi 13.11.2009 (tl 66). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arve 10.11.2009 kokku summas 14 333,60 krooni ehk 916,08 eurot käibemaksuga (tl 63), millise hageja on tasunud (tl 64). Hageja nõuab lisakulutuste hüvitamist summas 10 754,93 krooni ehk 687,37 eurot järgmiste arvel märgitud lisakulude eest: vahendustasu 7 940 krooni, so 507,46 eurot, transport 600 krooni, so 38,35 eurot, defekteerimine 1 131,60 krooni, so 72,32 eurot ja pesulateenus 1 083,33 krooni, so 69,24 eurot. Hageja on kohtuistungil märkinud, et loobub transpordikulust (tl 110). Hageja ei ole selgitanud, mis on arvel märgitud defekteerimine hinnaga 1 131,60 krooni sisu, seega on nimetatud teenus põhjendamata. Põhjendamata on ka pesulateenus. Kohtu hinnangul ei maksnud 2009 aasta sügisel auto pesemine 1 083,33 krooni ning hageja ei ole lahti seletanud, millega oli pesulateenus sisustatud. Ühtlasi on kostja kohtuistungil kinnitanud, et
2-13-1035 teostas liisingueseme pesu ise vastavalt lepingu tingimustele, muidu autot ei oleks võetud hageja poolt vastu (tl 110). Hageja ei ole selgitanud, miks oli vaja auto täiendav pesu. Tõendeid ja põhjendusi ei ole esitatud ka vahendustasu osas, milles vahendustasu seisnes ning, millistel alustel on vahendustasu määratud 7 940 krooni. Asjaolu, et hagejal on sõlmitud kolmanda isikuga teenuse osutamiseks leping ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue lisakulude hüvitamiseks summas 687,37 eurot põhjendatud.
17.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme jääkmaksumus lepingu lõpetamise seisuga 15.10.2009 oli 201 537,04 krooni, so 12 880 eurot (käibemaksuta) (tl 50-51). Hageja suunas liisingueseme müüki 06.10.2009 hinnaga 219 000 krooni käibemaksuga ehk 182 500 krooni käibemaksuta (tl 65). Liisinguese müüdi 13.11.2009 hinnaga 198 500 krooni (käibemaksuga), so 12 686,46 eurot (tl 66). Kostja on leidnud, et sõiduk müüdi alla turuhinna. Kostja leiab, et turuhind oli 255 000 krooni, kuna autol oli lisavarustusena toonitud klaasid, valuveljed koos suverehvidega, iluosa stangel, plekkveljed talvekummidega, auto läbisõit oli 42 268 km, auto oli poolteist aastat vana ja hooldused tehtud (tl 109). Lisavarustuse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Kostja on turuväärtuse tõendamiseks esitanud kõnealusel perioodil september 2009-2010 müügiportaali Kuldne Börs väljavõtted (tl 93-99) ning portaali auto24.ee müügikuulutuse (tl 100). Viimane ei tõenda liisingueseme turuväärtust, kuivõrd ei selgu, millisest perioodist nimetatud väljavõte on. Kuldse Börsi väljavõttest nähtub, et sarnane auto Nissan Qashqai oli müügis 255 000 krooniga (tl 93). Ülejäänud autod ei ole oma omadustelt ja auto margi poolest võrreldavad liisinguesemega. Kohus leiab, et müügis olemise hinna järgi ei ole üheselt võimalik määrata asja turuväärtust, kuivõrd teada ei ole, millise väärtusega nimetatud auto müüdi. Samas on kohus seisukohal, et hageja on liisingueseme müünud alla selle turuväärtuse. Liisinguese realiseeriti pärast müüki suunamist umbes kuu aega hiljem hinnaga 198 500 krooni (käibemaksuga), mis on 20 500 krooni vähem kui selle algne müüki suunamise hind. Kohus ei pea niivõrd lühikese aja jooksul sellist hinnalangetamist põhjendatuks, võttes arvesse sõiduki lisavarustust. Kohus leiab, et arvestada tuli ka 2009.a valitsenud ebasoodsat majanduslikku olukorda, mistõttu oleks pidanud sõiduk müügis olema kauem enne hinna langetamist. Kohus leiab, et põhjendatud on lugeda liisingueseme turuväärtuseks liisingueseme jääkmaksumust lepingu lõpetamise ajahetkel, milliseks oli 12 880 eurot (käibemaksuta).
18.Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja ees liisingulepingu lõppemisest tulenev võlgnevus summas 13 920,79 eurot (jääkmaksumus 12 880 eurot, debitoorne võlg 770,50 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 270,29). Liisingueseme turuhind selle tagastamise hetkel oli 12 880 eurot käibemaksuta. Seega on kostjal liisingulepingu alusel hageja ees võlgnevus 1 040,79 eurot. Hageja on märkinud, et kostja on 15.11.2010 teostanud makse summas 55,60 eurot, mille hageja on arvestanud vara jääkmaksumuse nõude katteks (tl 33). Eeltoodut arvestades on kostja võlgnevus hageja ees 985,19 eurot.
19.Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks VÕS sätestatud viivise määr (tl 39), mistõttu arvestab hageja viiviseid seadusjärgse määraga 0,022% päevas. Hageja arvestab viiviseid põhisummalt 3 776,12 eurolt alates kostjale 22.01.2010 esitatud rahalise kohustuse tasumise
2-13-1035 nõudele märgitud tasumise tähtajast 31.01.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.03.2013 kokku summas 950,37 eurot. Võttes arvesse, et kohus pidas põhjendatuks hageja nõuet summas 985,19 eurot, millest põhinõue on 780,24 eurot (985,19 – intressid 204,95 eurot), on põhjendatud arvestada viivist perioodil 31.01.2010-20.03.2013 põhinõudelt 780,24 eurolt summas 196,37 eurot, so 780,24x0,022%x1144 päeva. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1 181,56 eurot.
20.TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,022% päevas põhinõudest (3 776,12 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest. Võttes arvesse, et kohus pidas põhjendatuks põhinõuet summas 780,24 eurot, siis kuulub viivisenõue täpsustamisele. Kohus leiab, et kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis 0,022% päevas põhinõudest summalt 780,24 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
21.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 24% ulatuses kostja kanda ja 76% ulatuses hageja enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.