Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
5 771.21 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn); hageja esindaja Krista Arraste (osaühing Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]); kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, [email protected])
esindajad
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXXhageja Danske Bank A/S Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevus 5 771.21 eurot (viis tuhat seitsesada seitsekümmend üks eurot ja 21 senti), intress 164.67 eurot (ükssada kuuskümmend neli eurot ja 67 senti) ja viivised 115.13 eurot (ükssada viisteis eurot ja 13 senti).
3.Mõista kostjalt XXXhageja Danske Bank A/S Eesti filiaal kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (5 771.21 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni 0,024% päevas tasumata võlasummalt.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja Danske Bank A/S Eesti filiaali menetluskulud täies ulatuses kostja XXXkanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
I Menetluse käik Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas 05.12.2011 Harju Maakohtule hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus määras 27.05.2013 kohtumäärusega asjas kirjaliku menetluse ning määras lahendi tegemise kuupäevaks 18.06.2013.
II Hageja nõue
1.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 5 771.21 euro, intressi 164.67 euro ning viiviste 115.13 euro välja mõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostjaga 24.08.2007 sõlmitud kapitalirendirendilepingust nr XXX (kd I, tl 74-80), mille esemeks oli sõiduauto Jeep Grand Cherokee 3.2 (103kW), 01.08.2008 liikluskindlustuse poliisist nr XXX (kd I, tl 159) ning BTA kaskokindlustuse poliisist nr XXX (kd I, tl 160). Hageja on kapitalirendilepingu üles öelnud 01.07.2009 (kd I, tl 81) ning esitas nõude lepingu objektiks olnud vara tagastamiseks. Pooled on 20.01.2010 sõlminud võla tasumise kokkuleppe nr XXX (kd I, tl 5-6), millega määratleti võlana 6 298.72 eurot ning mille tasumise periood oli 14.01.2010 kuni 06.12.2014. 20.01.2010 kokkuleppe kujul oli tegemist võlatunnistusega vastavalt võlaõigusseaduse § 30 lõikele 1. Hageja edastas kostjale 10.02.2011 võla tasumise kokkuleppe nr XXX ülesütlemise avalduse (kd I, tl 11). Hageja leiab, et kuna kostja ei täitnud 20.01.2010 võla tasumise kokkulepet, siis on pangal kokkuleppe ülesütlemise korral õigus nõuda võla kohest ja täielikku tasumist vastavalt 10.02.2011 kokkuleppe ülesütlemise avalduses märgitule (kd I, tl 11). Hageja leiab, et kokkuleppe ülesütlemisega muutus kogu nõue sissenõutavaks, mitte ainult osa. Kapitalirendilepingu ese tagastati osaühingu XXX teenuseid kasutades 07.09.2009 (kd I, tl 100). Vara üleandmise akti on märgitud, et kerel on värvikriimud ja defektid, vajab välipesu, tagastange vasak nurk defektiga, tagastange defektiga, vasak tagatuli kriibitud, tagastanges olev vasak helkurtuli katkine. 08.09.2009 sõiduki tehnilise seisundi hindamise akti (kd I, tl
2-11-60085
101) märkuste kohaselt on täiendavalt välja toodud, et sõiduki turbo oli õline, tühikäigul „lonkas“, numbrituled olid katki, paisupaagis oli õli, parempoolsel esimesel rattal oli kaks polti puudu, defekt rooliotsas, tagastange vasakpoolne helkur oli katki, tagastange oli mõlkis, uste all olevad plastkatted olid kriibitud, roolikarp lekib, tagasilla ülemise õõtsa esimesed puksid olid kulunud, veljed olid oksüdeerunud, kapoti amordid, juhiukse fiksaator, katusel oli väike mõlk, tagumine vasakpoolne kõlarikate oli katki, kliima ei tööta, parempoolse esimese ukse kesklukumootor ei tööta, käsipidur ei pea ning laepolster oli katki. Hageja edastas kostjale 23.06.2009 teatise (kd I, tl 102), milles märkis, et vara on müüki pandud alghinnaga 4 793.37 eurot (75 000 krooni, ilma käibemaksuta 62 500 krooni) ning juhul, kui sõidukit ei õnnestu alghinnaga müüa ühe kuu jooksul, alandab hageja müügihinda, mida võib alandada ka ostjatega peetavate läbirääkimiste käigus. Hageja leiab, et talle ei ole antud menetluslikku õigust määrata asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks tehniline ekspertiis, selgitamaks välja, milline oli maastur Jeep Grand Cherokee 3,2 103 kW, 2000. a kohalik keskmine turuhind selle tagastamise seisuga hagejale, s.o 07.09.2009. Hageja on seisukohal, et sõiduki turuväärtuse kindakstegemine on tähtsust omava asjaoluga käesolevas tsiviilasjas õiglase kohtulahendi tegemiseks. Hageja leiab, et auto24.ee portaalist tehtud väljatrükid ei tõenda konkreetse kapitalirendilepingu eseme turuväärtust, kuna selle põhjal on võimalik tuvastada vaid hind, millega sõiduk müüki on pandud, mitte hind, millega sõiduk tegelikult müüdi. Hageja leiab, et auto24.ee väljatrükk ei saa tõendada kapitalirendilepingu esemeks olnud sõiduki turuväärtust sõiduki tagastamise hetkel.
III Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal puudub lepingu täitmise nõue. Kostja on seisukohal, et hageja võõrandas liisingulepingu eseme oluliselt alla turuhinna, millega on ise põhjustanud tekkinud kahju ning seetõttu ei ole hagejal nõuda kostjalt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on kapitalirendilepingu eseme võõrandanud 3 195.58 euro (50 000 krooni) eest (ilma käibemaksuta). Kostja juhib tähelepanu, et rendilepingu sõlmimisel 24.08.2007 oli kapitalirendilepingu eseme väärtuseks 12 782.33 eurot (200 000 krooni) (kd I, tl 74) ning kostja hinnangul vara väärtus ei saanud langeda ajavahemikul 2007.a kuni 2009.a neli korda. Kostja hinnangul oli tagastatud vara turuväärtus tagastamise hetkel vähemalt 7 520 eurot (kd I, tl 83-86). Kostja leiab, et kuna temal puudus võimalus osaleda liisingvara müümisel, kannab hageja üksinda riski, mis seondub vara võõrandamisega alla turuhinna. Kostja leiab, et sõiduki seisundit vara üleandmise hetkel kirjeldab vaid 07.09.2009 vara üleandmise akt ning 08.09.2009 sõiduki tehnilise ülevaatuse akt ei saa objektiivselt kirjeldada sõiduki seisukorda üleandmise hetkel. Kostja leiab, et kapitalirendirendilepingu üldtingimuste nr XXX punktis 10.6 sätestatud tüüptingimus on tühine. Kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 näeb ette, et lisaks
2-11-60085
vara tagastamisele tuleb kostjal tasuda kõik lepingus kokkulepitud maksed täies ulatuses ning lisaks lepingu alusel saadu tagastamise kohustusele on kostjal ka kõigi muude lepinguga kokku lepitud maksete tasumiste kohustus, seda isegi maksete osas, mille täitmise tähtpäev ei ole ülesütlemise ajaks saabunud, mis on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Kostja on seisukohal, et hageja poolt toodud kulud vastavad kapitalirendilepingu üldtingimuste punktis 10.6 välja toodud kuludele ning kuna kostja seisukoha järgi on nimetatud tüüptingimus tühine, ei saa sellest kostjale mingeid kohustusi kaasneda. Kostja leiab, et lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning 01.07.2009 ülesütlemise teatisega kuulus tasumisele vaid võla tasumise kokkuleppe maksegraafikust ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustused.
IV Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
2-11-60085
VÕS § 367 lõikes 1 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lõike 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lõikes 4 on sätestatud, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6.Hageja palub mõista kostjalt XXXDanske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja kapitalirendirendilepingust nr XXX tuleneva vara soetusmaksumuse tasumata osa võlgnevuse 4 718.56 eurot, tasumata kuumaksed 533.46 eurot, tasumata kindlustusmaksed 191.20 eurot, tasumata intressimaksed 164.67 eurot, vara tagastusteenuse ja vahendustasuga 458.03 eurot, viivise 115.13 eurot ning viivise protsendina põhinõudest (5 771.21 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1 sätestatud määras (0,024% päevas). Kostja vaidleb hagile vastu.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus leiab, et asjas ei esine asjaolusid, mis välistaksid kostjatel VÕS § 8 lõikest 2 tuleneva lepingu täitmise kohustuse, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kostja vastavaid asjaolusid esitanud ega tõendanud.
8.Hageja on kapitalirendilepingu üles öelnud 01.07.2009 (kd I, tl 81) ning esitas nõude lepingu objektiks olnud vara tagastamiseks. Pooled on 20.01.2010 sõlminud võla tasumise kokkuleppe nr XXX, kuid kostja ei ole omapoolseid lepingujärgseid kohustusi täitnud. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest
2-11-60085
tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
9.Kapitalirendirendilepingu üldtingimuste nr XXX punkti 10.6 kohaselt lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama liisinguvõtja. Lepingu ülesütlemise korral realiseerib liisinguandja vara ning rahuldab saadud raha arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul, kui saadud rahast ei piisa liisinguandja kogu nõude rahuldamiseks, tasub liisinguvõtja puudujääva osa kümne (10) päeva jooksul liisinguandja poolt vastava nõude esitamisest arvates.
Tasumata lepingujärgsed maksed ja intress
10.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud 03.04.2009 arvet nr 20090408550, 05.05.2009 arvet nr 20090501189 ja 03.06.2009 arvet nr 20090606268, mille kohaselt kostjal on vara väljaostumaksumuse võlgnevus (2 764.07 + 2 782.27 + 2 800.58) 8 346.92 krooni ehk 533.46 eurot, intressivõlgnevus (877.07 + 858.88 + 840.56) 2 576.51 krooni ehk 164.67 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus (93.60 + 93.60 + 93.60) 280.80 krooni ehk 17.95 eurot, kaskokindlustuse kuumakse võlgnevus perioodi 25.05.2009-24.05.2010 eest 678.86 krooni ehk 43.39 eurot.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on rikkunud kapitalirendirendilepingust nr XXX kohustuste täitmist maksegraafiku alusel, millest tulenevalt on liisinguandja ühepoolselt lõpetanud lepingu 01.07.2009. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete nr 20090408550, 20090501189 ja 20090606268 alusel esitatud põhivõlgnevuse, kindlustusmaksete ning intressi osas. Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus arvetest nr 20090408550, 20090501189 ja 20090606268 tuleneva põhinõude osas summas 533.46 eurot, kindlustusmaksete osas summas 61.34 eurot ning intressinõude osas summas 164.67 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on vastavatel alustel põhjendatud.
Vara soetusmaksumuse tasumata osa
12.Hagiavalduse kohaselt oli vara soetusmaksumuse jääk 01.07.2009 lepingu ülesütlemise seisuga 124 879.52 krooni ehk 7 981.25 eurot. Vara võõrandati 3 195.58 euro eest, mis ei sisalda käibemaksu. 19.08.2009 tasus kostja hagejale võlgnevuse katteks 67.11 eurot. Vara soetusmaksumuse tasumata osa on hagiavalduse kohaselt peale vara võõrandamist 29.11.2009 on (7 981.25 – 67.11 – 3 195.58) 4 718.56 eurot.
13.Hageja edastas kostjale 23.06.2009 teatise (kd I, tl 102), milles märkis, et vara on müüki pandud alghinnaga 4 793.37 eurot (75 000 krooni, ilma käibemaksuta 62 500 krooni) ning
2-11-60085
juhul, kui sõidukit ei õnnestu alghinnaga müüa ühe kuu jooksul, alandab hageja müügihinda, mida võib alandada ka ostjatega peetavate läbirääkimiste käigus. Kostja on seisukohal, et hageja võõrandas liisingulepingu eseme oluliselt alla turuhinna, millega on ise põhjustanud tekkinud kahju ning seetõttu ei ole hagejal nõuda kostjalt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on kapitalirendilepingu eseme võõrandanud 3 195.58 euro (50 000 krooni) eest (ilma käibemaksuta). Kostja juhib tähelepanu, et rendilepingu sõlmimisel 24.08.2007 oli kapitalirendilepingu eseme väärtuseks 12 782.33 eurot (200 000 krooni) (kd I, tl 74) ning kostja hinnangul vara väärtus ei saanud langeda ajavahemikul 2007.a kuni 2009.a neli korda. Kostja hinnangul oli tagastatud vara turuväärtus tagastamise hetkel vähemalt 7 520 eurot (kd I, tl 83-86). Kostja leiab, et kuna temal puudus võimalus osaleda liisingvara müümisel, kannab hageja üksinda riski, mis seondub vara võõrandamisega alla turuhinna. Kohus leiab, et hageja teavitas kostjat kapitalirendilepingu eseme müügiprotsessist ning andis seeläbi kostjale võimaluse olla vara müüki kaasatud. Pooltevaheline teadete edastamine toimus lepingujärgsete kohtaktandmete kohaselt vastavalt kapitalirendilepingu tüüptingimuste punktile 16.1, mistõttu on hageja tõendanud, et kostja oli teavitatud vara müügist ning vara müügi tingimustest.
14.Kapitalirendilepingu eseme 07.09.2009 üleandmise akti on märgitud, et kerel on värvikriimud ja defektid, sõiduk vajab välipesu, tagastange vasak nurk on defektiga, tagastange on defektiga, vasak tagatuli on kriibitud, tagastanges olev vasak helkurtuli on katkine. 08.09.2009 sõiduki tehnilise seisundi hindamise akti (kd I, tl 101) märkuste kohaselt on täiendavalt välja toodud, et sõiduki turbo oli õline, tühikäigul „lonkas“, numbrituled olid katki, paisupaagis oli õli, parempoolsel esimesel rattal oli kaks polti puudu, defekt rooliotsas, tagastange vasakpoolne helkur oli katki, tagastange oli mõlkis, uste all olevad plastkatted olid kriibitud, roolikarp lekib, tagasilla ülemise õõtsa esimesed puksid olid kulunud, veljed olid oksüdeerunud, kapoti amordid, juhiukse fiksaator, katusel oli väike mõlk, tagumine vasakpoolne kõlarikate oli katki, kliima ei tööta, parempoolse esimese ukse kesklukumootor ei tööta, käsipidur ei pea ning laepolster oli katki. Kostja leiab, et sõiduki seisundit vara üleandmise hetkel kirjeldab vaid 07.09.2009 vara üleandmise akt ning 08.09.2009 sõiduki tehnilise ülevaatuse akt ei saa objektiivselt kirjeldada sõiduki seisukorda üleandmise hetkel. Kohtu hinnangul on kasutatud sõiduki kujul tegemist individuaaltunnustega esemega, mille puhul ei ole võimalik otse kohaldada kostja poolt viidatud sama tootja sama mudeli keskmist turuhinda, kuna vaidlusaluse sõiduki näol on tegemist individuaaltunnustega esemega. Arvesse tuleb võtta eseme tegelikku seisundit ning kohtu hinnangul oli hageja teinud vajalikud sammud sõiduki turuhinnaga müügiks. Kohus leiab, et 07.09.2009 ja 08.09.2009 aktid on koostatud erinevate asjaolude tõendamiseks ning sõiduki tehnilist olukorda saab täpselt ning detailselt kirjeldada just tehnilise seisundi akt, mitte vara üleandmise akt. Kohus leiab, et kuna vara üleandmise ja sõiduki tehnilise seisundi akt kajastavad kattuvaid tähelepanekuid ning aktid on tehtud ajaliselt lühikese vahega, on põhjendatud võtta sõiduki tehnilise seisundi arvestamisel arvesse ka 08.09.2009 aktis kajastatut. Kohus on seisukohal, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja on põhjendanud, et sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa arvestati kapitalirendilepingu maksegraafiku jääkmaksumuse alusel ning vara jääkväärtuse
2-11-60085
hindamisel lähtuti müügihinnast. Asjaolu, et esialgselt püüti sõidukit müüa hinnaga 75 000 krooni, näitab liisinguandja soovi müüa sõiduk kõrgema hinnaga. Soovitud müügihind ei kajasta eseme väärtust või tegelikku müügihinda.
15.Vastavalt VÕS § 367 lõikele 3 kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb sama paragrahvi lõikes 1 nimetaud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja on vara realiseerinud ja arvestanud saadu maha vara lepingulisest jääkväärtusest. Riigikohus on 17.06.2008 lahendis 3-2-1-56-08 leidnud, et liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel peab lähtuma liisingueseme väärtusest ja lubatud on lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus.
16.Kohus on 17.01.2013 kohtumäärusega jätnud rahuldamata hageja taotluse kapitalirendilepingu eseme osas turuhinna väljaselgitamiseks ekspertiisi läbiviimiseks, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole võimalik kindlaks teha konkreetse sõiduki turuhinda 07.09.2009 seisuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sõiduki võõrandamine vahetult peale vara üleandmist kajastab vara ligikaudset turuväärtust vara üleandmise hetkel. Kohus leiab, et hageja algne soov müüa vara 62 500 krooni eest ning vara lõplik müügihind 50 000 krooni ei erine oluliselt eseme turuhinnast, võttes arvesse sõiduki individuaaltunnuseid ja tehnilist olukorda sõiduki üleandmise hetkel.
17.Kohtu hinnangul on asjas leidnud piisavat tõendamist, et sõiduki võõrandamise hinnarisk ei olnud ainult liisinguvõtjal. Kostja oli müügiprotsessist ning sõiduki alghinnast teavitatud, millest tulenevalt oli tal ka võimalus müügiprotsessis osaleda. Asjaolu, et kostja müügiprotsessis ei osalenud, ei tõenda asjaolu, et liisinguandja oleks kogu müügiriski pannud liisinguvõtjale. Kohus leiab, et kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 ei ole tühine tüüptingimus tulenevalt asjaolust, et kostjal oli mõistlik võimalus vara võõrandamises osaleda.
18.Kohus leiab täiendavalt, et hageja on õigesti arvestanud sõiduki võõrandamishinda ilma käibemaksuta, s.t 50 000 krooni, kuna sõiduk on edasi majanduskäibes. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 367 lõiget 3 tõlgendada nii, et lepingu ülesütlemisel tuleb võimalik käibemaks liisingueseme väärtusest (jääkväärtusest) maha arvata üksnes juhul, kui liisinguandja tõendab, et käibemaks arvestati lisaks hinnale, millega oleks auto võinud müüa käibemaksu arvestamise erikorda järgides, st lisaks turuhinnale. Riigikohus on seisukohal, et liisinguvõtja käibemaksuga maksustamine lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei ole põhjendatud, sest liisinguese on edasi majanduskäibes (Riigikohtu 28.02.2007 lahend asjas nr 3-2-1-1-07).
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue vara soetusmaksumuse tasumata osa nõudes on põhjendatud (7 981.25 – 67.11 – 3 195.58) 4 718.56 euro ulatuses.
Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded
2-11-60085
20.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud 03.04.2009 arvet nr 20090408550, 05.05.2009 arvet nr 20090501189 ja 03.06.2009 arvet nr 20090606268, mille kohaselt kostjal on liikluskindlustusmaksete võlgnevus (93.60 + 93.60 + 93.60) 280.80 krooni ehk 17.95 eurot. Liikluskindlustuse poliisi nr XXX tasu kalendripäeva kohta on (68.77 / 365) 0.1884 eurot. Kuna hageja sai sõiduki valduse 07.09.2009, kohustub kostja tasuma liikluskindlustuse eest ajavahemikul 16.07.2009 - 27.08.2009 (lepingujärgse liikluskindlustusperioodi lõpuni) ehk kokku 42 päeva eest, s.o (42 x 0.1884) 7.91 eurot. Kokku kohustub kostja tasuma liikluskindlustuse poliisi nr XXX alusel (17.95 + 7.91) 25.86 eurot.
21.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kaskokindlustuse poliisist nr XXX tulenevaid kaskokindlustuse kulusid vaid 03.06.2009 arvel nr 20090606268 näidatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjal kaskokindlustuse võlgnevust perioodiks 25.05.200924.05.2010 sõlmitud lepingu osas suuremas osas kui kaskokindlustuse kuumakse võlgnevus kuni kapitalirendilepingu ülesütlemiseni ning sõiduki tagastamiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõude rahuldamine 03.06.2009 arvel nr 20090606268 näidatud ulatuses summas 43.39 eurot. BTA kaskokindlustuse poliisi nr XXX kohaselt tuli perioodi 25.05.2009-24.05.2010 eest kindlustusmakse tasuda 04.06.2009 summas 498.77 eurot. 03.06.2009 arve nr 20090606268 kohaselt on kostjal tasumata kaskokindlustuse kuumakse summas 43.39 eurot. BTA kaskokindlustuse poliisi nr XXX tasu kalendripäeva kohta on 498.77 / 365 = 1.3665 eurot. Kuna hageja sai sõiduki valduse tagasi 07.09.2009, kohustub kostja tasuma liikluskindlustuse eest ajavahemikul 16.07.2009-07.09.2009 ning kokku 53 päeva eest ehk 53 * 1.3665 = 72.42 eurot. Kaskokindlustuse poliisi ennetähtaegse lõpetamise tõttu tagastati hagejale kindlustusandja poolt 333.43 eurot. Hagejal on kaskokindlustuse poliisist tulenev täiendav kulunõue 498.77 - 333.43 - 43.39 - 72.42 = 49.53 eurot. Kokku on hagejal BTA kaskokindlustuse poliisist nr XXX tulenev nõue 43.39 + 72.42 + 49.53 = 165.34.
1.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et liiklus- ja kaskokindlustuse lepingustest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 25.86 + 165.34 = 191.20 eurot.
Vara realiseerimisega kaasnenud kulud
2.Hageja nõuab vara tagastusteenuse eest osaühingu XXX 16.09.2009 arve nr A 09-80 (kd I, tl 166) alusel 191.73 eurot ning sõiduki realiseerimise ning selle ülevaatamisega, müügiks valmistamise ning puhastamisega seonduva vahendustasu eest A2-Autowelt osaühingu 30.11.2009 arve nr 291145 (kd I, tl 168) alusel 266.30 eurot.
3.Kostja leiab, et kapitalirendirendilepingu üldtingimuste nr SL03KAP-TARBIJA20060104 punktis 10.6 sätestatud tüüptingimus on tühine. Kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 näeb ette, et lisaks vara tagastamisele tuleb kostjal tasuda kõik lepingus kokkulepitud maksed täies ulatuses ning lisaks lepingu alusel saadu tagastamise kohustusele on kostjal ka kõigi muude lepinguga kokku lepitud maksete tasumiste kohustus, seda isegi maksete osas, mille täitmise tähtpäev ei ole ülesütlemise ajaks saabunud, mis on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Kostja on seisukohal, et hageja poolt toodud kulud vastavad kapitalirendilepingu üldtingimuste punktis 10.6 välja toodud kuludele ning kuna kostja seisukoha järgi on nimetatud tüüptingimus tühine, ei saa sellest kostjale mingeid kohustusi kaasneda.
2-11-60085
4.Kohus märgib seoses liisingueseme võõrandamisega tekkinud kuludega, et igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Ka juhul, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid ka sellega seotud kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Need kulud võivad sarnastel juhtudel olenevalt asjaoludest olla ka suuremad kui nö sisseostetava müügiteenuse korral (nt täiendavate töötajate palkamisega seotud kulud, autode hoidmiskohaga seotud kulud jms). Sama seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend 3-2-1-11206. Seega on sõiduki müügikulu põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ja seetõttu on see kulu lisakulu VÕS § 367 lg 4 tähenduses, mis tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 ei ole tühine ning hageja on õigustatud vastaval alusel nõudeid esitama. Samuti on kohus seisukohal, et vara soetusmaksumuse jääkmaksete sissenõudmine on kapitalirendilepingu puhul kooskõlas lepingu tingimustega, kuna sõiduk on liisinguandja poolt omandatud liisinguvõtjale kapitalirendilepingu eseme üleandmiseks. Liisinguandja on kandnud kapitalirendilepingu eseme ostmisega seonduvalt kulutusi, mille tasumine oleks pidanud liisinguvõtja poolt toimuma vastavalt maksegraafikule. Vaatamata asjaolule, et leping on erakorraliselt lõpetatud, on liisinguandja kandnud kapitalirendilepingu eseme omandamisega seonduvaid kulusid, mis muutuvad vastavalt kapitalirendilepingu tüüptingimuste punktile 10.6 sissenõutavaks.
5.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et liisingueseme võõrandamisega seonduvad põhjendatud kulutused kuuluvad hüvitamisele liisinguvõtja poolt ning kapitalirendilepingu vara soetusmaksumus kuulub liisinguvõtja poolt tasumisele lepingus ette nähtud korras. Kohus leiab, et kostja vastutab VÕS § 145 lg 2 alusel liisingueseme võõrandamisest tekkinud kulude eest summas 191.73 + 266.30 = 458.03 eurot.
Viivised
6.Hageja nõuab põhivõlgnevuse 5 771.21 euro eest ajavahemikul 22.08.2011-25.11.2011 (95 päeva) viivist seadusjärgses määras (0,021% päevas) kokku 115.13 eurot.
7.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud eelnevalt toodud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja põhinõue on 4 718.56 + 533.46 + 191.20 + 458.03 = 5 901.25 eurot. Hageja nõuab põhivõlgnevusena 5 771.21 euro välja mõistmist kostjalt. Kohus leiab, et hageja viivisenõude rahuldamine on põhjendatud põhinõude pealt summas 5 771.21 eurot, seega 115.13 euro ulatuses.
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagiavalduses taotletud 5 771.21 euro ulatuses, mis kujuneb järgnevalt: kostja liisingulepingust tulenevat nõuet summas 9 443.74 eurot (vara soetusmaksumuse jääk 7 981.25 eurot, põhiosa võlgnevus 533.46 eurot, intress 164.67 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 191.20 eurot, viivis 115.13 eurot, vara realiseerimise kulud 458.03 eurot) on vähendatud vara realiseerimisest saadud käibemaksuta müügihinna 3 195.58 euro ning kostja poolt tasutud 67.11 euro võrra. Hageja poolt esitatav nõue summas 9 443.74 – 3 195.58 – 67.11 = 6 181.05 koosneb põhinõudest summas 5 901.25 eurot, intressidest summas 164.67 eurot ja viivisest summas 100.52 eurot. Põhinõue kuulub rahuldamisele hagiavalduses ette nähtud ulatuses 5 771.21 eurot.
2-11-60085
9.TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud lepingujärgse viivise väljamõistmist, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, hageja on esitanud vastavasisulise taotluse ja hageja ei ole nimetatud nõudele vastu vaielnud, tuleb kostjalt Marja Talu välja mõista lepingujärgne viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt XXXmõista hageja Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja põhivõlgnevus 5 771.21 eurot (viis tuhat seitsesada seitsekümmend üks eurot ja 21 senti), intressi 164.67 eurot (sada kuuskümmend neli eurot ja 67 senti) ja viivised 115.13 eurot (ükssada viisteis eurot ja 13 senti) ning viivis protsendina põhinõudelt (5 771.21 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,024% päevas.
Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse, et hageja nõue kuulus põhiosas rahuldamisele ning hageja nõue vähenes kostja vastuväidetest tulenevalt väheolulises ulatuses. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.