Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Võlausaldaja A.K. esitas kohtule 28.11.2012 pankrotiavalduse võlgniku Eesti Instrument OÜ suhtes. Avalduse kohaselt on võlausaldaja kui võlgniku endise töötaja kasuks võlgnikult Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.05.2012 otsusega välja mõistetud 3167.03 eurot. Sama otsusega mõisteti võlgnikult välja ka teiste töötajate nõuded – 12 töötaja nõuded kogusummas 33 647.75 eurot. Nimetatud otsus on päratud täitmisele, kuid kohtutäitur on 21.11.2012 avaldajale teatanud, et täitemenetlus ei ole kolme kuu jooksul tulemusi andnud, kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid. Kokku on kohtutäitur pankrotiavalduse esitamise ajaks täitnud vaid ühe töötaja nõuet summas 125.50 eurot. Menetluse käigus ilmnes, et võlgnik kannab alates 12.12.2012 uut ärinime Juhkentali Arendus OÜ ning on seniselt Pärnu linna aadressil ümber registreeritud Tallinnasse. 18.01.2013 kohtueelistungile ilmus võlgniku uus juhatuse liige Raimo Uus, kes ei vaielnud nõudele (ega teiste töötajate nõuetele) vastu, kuid kinnitas, et võlgnikul on laos oleva kauba näol piisavalt vahendeid töötajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku seadusliku esindaja kinnitusel ei ole peale töötajate ning Maksu- ja Tolliameti (nõue ca 1900 eurot) rohkem võlausaldajaid ning nende nõuded on võimalik kauba müügist saadavast rahast täita. Kohus lükkas poolte nõusolekul eelistungi edasi ligemale kolme kuu võrra ehk 16. aprilliks 2013 ega määranud ajutist haldurit, andes võlgnikule võimaluse oma kohustused pankrotimenetluseta täita. 28.03.2013 saabus kohtule Harju Maakohtu toimik tsiviilasjas nr 2-13-11166, milles võlgnik oli 08.03.2013 esitanud ise pankrotiavalduse ning mis liideti käesoleva tsiviilasjaga 14.03.2013 määrusega. Pankrotiavalduses kinnitab võlgnik, et tal puudub majandustegevus ning ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ainsa varana märgib võlgnik ostjatelt laekumata arved summas 29 628.26 eurot, kuid väidetavalt on tegemist nõuetega pankrotimenetlustes. Võlgnik kinnitab võlgnevusi töötajatele, maksuvõlga ning hankijatele tasumata arveid (viimased summas 34 192.96 eurot). 16.04.2013 toimunud eelistungi järgselt (võlgnik istungile ei ilmunud) määras kohus 17.04.2013 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistung asjas toimus 17.05.2013. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Raimo Uus, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus halduri järeldusega, et pankrotimenetluse kulude katteks piisavaid vahendeid ei ole ning kui keegi deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendeid ei tasu, tuleb menetlus raugemisega lõpetada.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-12-50006 Võlgniku selgituse kohaselt müüdi kohtutäituri poolt pärast eelmist eelistungit võlgnikule kuulunud varaks olnud vallasvara väga madala hinnaga (1100 EUR), kusjuures kõik toimus äärmisel kiiresti ning võlgnik ei saanud sekkuda. Võlgnik ei nõustunud ajutise halduri järeldustega puutuvalt tagasivõitmise/tagasinõudmise võimalustesse seoses 2012. aastal müüdud kinnistu ja vallasvaraga ning 11.07.2012 tehtud 9500-eurose ülekandega OÜ-le Munga Õigusbüroo, kinnitades, et tegemist oli põhjendatud kulutustega, millega ei tekkinud võlgnikule kahju ega kahjustatud ka võlausaldajaid. Võlausaldaja nõustus kohtuistungil ajutise halduri aruandega, kinnitades samas, et ka temalt ei küsinud kohtutäituri võlgniku vara müües alghinda ega muud asjassepuutuvat. Halduri 16.05.2013 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt ei ole võlgnikul piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad 74 574 eurot, varaks on kontol olev raha 1.92 eurot. Võlgnikul on küll nõudeid üle 50 000 EUR, sh SIA ESTFLEX vastu summas 21 790.72 EUR, kuid enamikus on tegemist lootusetute või aegunud nõuetega. Võimalik oleks tagasi võita tehing aprillist 2012, millega võõrandati võlgniku kinnistu ja vallasvara, kusjuures kinnistu müüdi ilmselt turuväärtusest kõrgema, vallasvara aga oluliselt madalama hinnaga. Ebaselge on ka 11.07.2012 tehtud ülekanne OÜ-le Munga Õigusbüroo käsunduslepingu täitmiseks summas 9500 EUR. Rahavooliselt oli võlgnik maksejõuetu juba 2008, bilansiliselt 2011, kuid lõplikult ilmselt 2012.a eelmärgitud vara võõrandamise järgselt. Nimetatud põhivara võõrandamise asjaolude täpsustamisel võib selguda, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, aruande esitamise seisuga on siiski tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel. Sisulise tegevuse lõpetas võlgnik 2012.aastal, põhjuseks vähesed omavahendid, konkurentsivõimetus tegutseda valitud tegevusalal ja keskendumine vaid ühele tooraine tarnijale (Naxofex AB), kes katkestas võlgniku varustamise 2011.aastal seoses enda majandusraskustega. Menetlusosaliste nõusolekul ja halduri taotlusel nõudis kohus võlgnikult andmeid seoses 11.07.2012 ülekandega (esitati 24.05.2013) ning seejärel võlausaldaja ja halduri täiendavaid seisukohti. Võlausaldaja hinnangul (seisukoht 27.05.2013) on tagasivõidetav osa 11.07.2012 asetleidnud ülekande alusel tehtud tehingutest summas 4339.80 EUR (tasutud OÜ-le Munga Õigusbüroo, AS-le Pärnu EEK ja OÜ-le Gagerage), halduri hinnangul (seisukoht 30.05.2013) võiks tagasivõidetav olla üksnes OÜ-le Helmetec tasutud summa 5157.68 EUR, kuid tegemist on negatiivse omakapitaliga ettevõttega, kellelt võlga sisse nõuda ilmselt ei õnnestu. Eelnevast tulenevalt ning sisuliselt kõigi menetlusosaliste nõusolekul ja pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 03.06.2013 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 14. juuniks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 4000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus leiab asjas esitatu põhjal, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad PankrS § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti võlgnik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub menetlusosaliste arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-12-50006 ajutise iseloomuga. Pealegi tuleks võlgniku enda pankrotiavalduse puhul (kuigi käesoleval juhul on esitatud ka võlausaldaja pankrotiavaldus) seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 70 000 euro, vara on aga vaid 1645 eurot, mille SIA ESTFLEX on tasunud halduri seisukoha järgi oma debitoorse võlgnevuse katteks. Nimetatud summast saab katta halduri tasu, kuid mitte enamat, rääkimata võimalike menetluskulude kandmisest nõuete esitamisel deebitoride vastu. Mis puutub võimalikku tagasivõitmisse, siis nõustub kohus halduriga selles, et 11.07.2012 käsunduslepingu alusel ei ole võimalik tagasi nõuda summasid OÜ-lt Munga Õigusbüroo, AS Pärnu EEK või OÜ Gagerage, sest tegemist ei ole võlgniku lähikondsetega. Rahalise kohustuse tagasivõitmist varasemast perioodist kui kolm kuud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist võimaldab PankrS § 113 üksnes lähikondsete puhul. Lähikondseks on küll sama käsunduslepingu alusel 5157.68 EUR saanud OÜ Helmetec (võlgnikuga sama juhatuse liige), kuid tegemist on selgelt maksejõuetu äriühinguga, kes on tänaseks vahetanud ärinime (OÜ Worthwhile Investment) ning ei tegutse, omakapital on 2011.a majandusaasta aruande kohaselt negatiivne. Mis puutub võimalikku põhivara ja kinnistu tagasivõitmisse aprillis 2012 toimunud tehingu alusel, siis on tegemist vaieldava tehinguga (kas müüdi kinnistu koos päraldistega või eraldi), millise kohtuvaidluse tulemus ei ole ettearvatav ja on ilmselt vahendite puudumist arvestades võlgnikule ülejõukäiv. Seega ei ole perspektiive pankrotimenetluse tõhusaks läbiviimiseks. Maksejõuetuse põhjustena on haldur esile toonud vähesed omavahendid, konkurentsivõimetus tegutseda valitud tegevusalal ja keskendumine vaid ühele tooraine tarnijale, milles kohtul puudub alus kahelda. Nimetatud põhjused on kvalifitseeritavad muude põhjustena maksejõuetuse tekkimiseks PankrS § 22 lg 5 mõttes. Esitatud asjaoludel ei saa teha järeldust, et maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Haldur peab PankrS § 29 lg 5 kohaselt esitama ka vastava avalduse töötukassale töötajatele välja maksmata summade hüvitamiseks. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Raimo Uus tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise 397 euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu ja kulutuste (bürookulud, transport TallinnPärnu) väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt oli halduri töömaht oli 16,75 tundi, ning tasu suuruseks palub haldur määrata tuleb x eurot (x eurot tund, summa ei sisalda sotsiaalmaksu). Bürookuludeks on 72.98 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks 96 eurot) ja tehtud kulutused on mõistlikud, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. PankrS § 23 lg 6 alusel saab määrata ajutise halduri kulutuste hüvitamise büroole (OÜ Autente), mille kaudu haldur tegutseb. Halduri taotletud kujul tasu ja kulutuste väljamõistmine võlgnikult on kooskõlas ka võlgniku olemasoleva varaga – halduri kinnitusel on SIA ESTFLEX tasunud võlgnikule 1645 EUR, millest jätkub halduri tasuks (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutusteks.

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-12-50006

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.