Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-12-45905
Tsiviilasi
KÜ Xxxxxxx hagi M.K. ja V.K. vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 7639,71 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hageja: KÜ Xxxxxxx registrikood 80083106 asukoht x hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus asukoht OÜ AB Kaire Aus asukoht Esplanaadi t. 10 Pärnu 80011 Pärnu e-post [email protected] Kostja I: M.K. isikukood x elukoht x Kostja II: V.K. isikukood x elukoht x Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes AÕS § 70 lg. 1-2, 4-6, § 75 lg. 1, VÕS § 65 lg. 14, § 76, § 82 lg. 1, § 91 lg. 1, § 100 § 101 lg. 1 p. 1-2, 5, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 138 lg. 1 ning PkS § 24 lg. 2, § 25, § 28 lg. 1 ja KÜS § 2 lg. 1, § 5 lg. 1, 5, § 7 lg. 4, § 13 lg. 4, § 14 lg. 1-2, § 151 lg. 1-2 ning TsMS § 172 lg 1, § 434436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada täielikult KÜ Xxxxxxx hagi M.K. ja V.K. vastu võlgnevuse nõudes ja välja mõista solidaarselt M.K.lt ja V.K.lalt KÜ Xxxxxxx kasuks põhivõlgnevus 5238,40 € (viis tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa eurot 40 senti) ja viivised 1445,31 € (ükstuhat nelisada nelikümmend viis eurot ja 31 senti) ning alates 09.11.2012.a. viivis 0,05% päevas põhivõlast kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jätta kostjate kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
2-12-45905 kirjalikus menetluses. Hageja nõue.
2 (7)
2-12-45905 Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 24 lg 2 kohaselt kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. PkS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PkS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega olenemata asjaolust, et kostjatele M.K. ja V.K. ühisvarana kuuluva korteriomandi nr x omanikuna on registrisse kantud M.K., on mõlemal korteriomanikul kohustus täita ühisvaraga seotud kohustusi. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 kohaselt ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand (lg 1). Ühine omand on kaasomand või ühisomand (lg 2). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (lg 4). Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 5). Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 6). AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 5 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Hageja leiab, et eelnimetatud säte viitab kaudselt asjaolule, et korteriomanikud võivad olla solidaarvõlgnikud Võlaõigusseaduse mõttes. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 65 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (lg 1). Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (lg 2). Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu (lg 3). Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud (lg 4). Kuivõrd hagejal puudub teave ja ülevaade millises ulatuses kumbki kostjatest kaasomanikena kasutas kommunaalteenuseid, eeldab hageja, et kaasomanikest kostjad on solidaarvõlgnikud, kellel on õigus täita nõue võrdsetes osades. Siinkohal leiab hageja, et solidaarnõude esitamise alusena saab kohaldada analoogiana VÕS § 138 lg-s 1 sätestatut, kuivõrd hagejal ei ole võimalik kindlaks teha kumb kostjatest osutatud ja vahendatud teenuseid on tarbinud, mistõttu ei saa ka hageja välja selgitada täpse arvestusena kummagi kostja poolt kandmisele kuuluvat osa. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama seaduse sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 2 ja 5 kohaselt, kui võlgnik on
3 (7)
2-12-45905 kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; nõuda kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas asjas on kostja viivitanud 2009.a oktoobrikuust alates võlgnevuse tasumisega kokku 1075 päeva ning käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks on viivis kõigilt tasumisega viivitatud arvetelt kokku 1445,31 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevaks ajaks on kostja rikkunud seadusest tulenevat raha maksmise kohustust sellega, et ei ole tasunud temale (kostjale) hageja poolt õiguslikul alusel väljastatud arveid arvel märgitud tähtpäevaks. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg 1 järgi majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on vähendanud viiviste arvestuse 0,05% päevas põhiunõudelt ja esitab käesolevaga kostjatele viiviste nõude arvestusega 0,05 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 p sätestab, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Käesolevas asjas on kostjad viivitanud majandamiskulude tasumisega järjest üle 24 kuu. Hageja juhib siinkohal kostjate tähelepanu asjaolule, eelkirjeldatud nõude esitamise õigus on hagejal käesolevaks ajaks olemas. Kostjate vastuväited hageja nõudele. Kostjad sisuliselt hagile vastu ei vaidle, soovivad hagejaga sõlmida kokkulepet võlgnevuse ositi tasumiseks. Põhinõuet ühe summana kostjad tasuda ei suuda, kuna elavad palgapäevast palgapäevani, säästusid ei teki. Kostjad nõustuvad, et võlgnevuse tasumine hakkab toimuma
4 (7)
2-12-45905 jõustunud kohtuotsuse alusel läbi kohtutäituri. Kostjad selgesõnalist nõude omaksvõttu ei väljenda. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtu poolt kohaldatud seadus. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 24 lg 2 kohaselt kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. PkS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PkS § 28 lg 1 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega olenemata asjaolust, et kostjatele M.K. ja V.K. ühisvarana kuuluva korteriomandi nr x omanikuna on registrisse kantud M.K., on mõlemal korteriomanikul kohustus täita ühisvaraga seotud kohustusi. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 kohaselt ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand (lg 1). Ühine omand on kaasomand või ühisomand (lg 2). Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (lg 4). Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 5). Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 6). AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 5 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Hageja leiab, et eelnimetatud säte viitab kaudselt asjaolule, et korteriomanikud võivad olla solidaarvõlgnikud Võlaõigusseaduse mõttes. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 65 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (lg 1). Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (lg 2). Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu (lg 3). Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud (lg 4). Kuivõrd hagejal puudub teave ja ülevaade millises ulatuses kumbki kostjatest kaasomanikena kasutas kommunaalteenuseid, eeldab hageja, et kaasomanikest kostjad on solidaarvõlgnikud, kellel on õigus täita nõue võrdsetes osades. Siinkohal leiab hageja, et solidaarnõude esitamise alusena saab kohaldada analoogiana VÕS § 138 lg-s 1 sätestatut, kuivõrd hagejal ei ole võimalik kindlaks teha kumb kostjatest osutatud ja vahendatud teenuseid on tarbinud, mistõttu ei saa ka hageja välja selgitada täpse arvestusena kummagi kostja poolt kandmisele kuuluvat osa. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama seaduse sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise
5 (7)
2-12-45905 kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 2 ja 5 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; nõuda kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas asjas on kostja viivitanud 2009.a oktoobrikuust alates võlgnevuse tasumisega kokku 1075 päeva ning käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks on viivis kõigilt tasumisega viivitatud arvetelt kokku 1445,31 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevaks ajaks on kostja rikkunud seadusest tulenevat raha maksmise kohustust sellega, et ei ole tasunud temale (kostjale) hageja poolt õiguslikul alusel väljastatud arveid arvel märgitud tähtpäevaks. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg 1 järgi majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on vähendanud viiviste arvestuse 0,05% päevas põhiunõudelt ja esitab käesolevaga kostjatele viiviste nõude arvestusega 0,05 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 14 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 p sätestab, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Käesolevas asjas on kostjad viivitanud majandamiskulude tasumisega järjest üle 24 kuu. Hageja juhib siinkohal kostjate tähelepanu asjaolule, eelkirjeldatud nõude esitamise õigus on hagejal käesolevaks ajaks olemas. Kohaldatav kohtupraktika.
6 (7)
2-12-45905 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.12.2010.a lahendi nr 3-2-1-124-10 punkti 19 kohaselt KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaks määramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Seega on Riigikohtu seisukoht, et kõik kaasomanikud on korteriühistu liikmed, kellel lasub kohustus majandamiskulusid kanda. Kuivõrd korteriomand on kostjate ühisvara ning Asjaõigusseaduse kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, leiab hageja, et võlgnevuse tasumist kostjatelt solidaarselt nõuda on õiguslikult põhjendatud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning neid tõendavad tõendid. Kohtu poolt on tuvastatud, et kostjatele kuulub hageja poolt hallatavas korterelamus, aadressiga x, mida tõendab kinnistusregistri detailvaade. Tõendatud on, et hageja on esitanud kostjale igakuiselt haldustasu ja kommunaalteenuste arveid, millistest viimase kuue kuu arved on lisatud käesolevale hagiavaldusele. Tõendatud on, et kostjatele esitatud arved on kostjad tasunud osaliselt või jätnud tasumata alates oktoobri kuust 2009.a. Tõendatud on, et käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks on kostjate võlg hageja ees põhisummas 5238,40 eurot, millele lisandub viivis summas 1445,31 eurot. Eelnimetatud asjaolu tõendab hageja poolt koostatud viiviste ja võlgnevuse arvestuse koond seisuga 09.11.2012.a on esitatud käesolevale hagiavaldusele. Hageja on tõendanud kohtule, et hageja on korduvalt pöördunud kostjate poole nõudega tasuda haldustasude ja kommunaalteenuste võlgnevus ning kostjad on lubanud võlgnevuse tasuda. Võlgnevuse ja viiviste kohta meeldetuletused on kostjale esitatavate arvete peal välja toodud igakuiselt ning seega on kostja võlgnevuse suurusest ja viivistest teadlik. Käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks ei ole kostja võlgnevust tasunud. Kohtule teadaolevalt on kostjad x korteriomandi ühisomanikud, mida tõendavad asjaolud, et kostjad on abikaasad, korter on soetatud kostjate abielu ajal, kostja M.K. on kinnistusregistrisse omanikuna kantud 21.09.2005.a asjaõiguslepingu ja avalduse alusel 05.10.2005.a ning kostjatel puudub abieluvararegistri andmetel abieluvara leping, millist asjaolu tõendab abieluvara registri teatis. Seega kohus leiab, et käesolevas asjas saab nõude esitada mõlema kostja vastu seetõttu, et korteriomand on kostjate ühine vara ja kuulub neile ühisvarana. Juhindudes kohaldatavast seadusest kohtu tuvastatud asjaoludest ja nendest tehtud järeldustest ning kohtu poolt uuritud tõenditest tuleb hagi täielikult rahuldada. Kostjate vastuväited hagile ei anna kohtule alust hagi mitte rahuldada. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.