KÜ Moe 6 hagi Citiland KV OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 1 263.52 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: KÜ Moe 6 (registrikood 80236308, asukoht Moe 6, 45105 Tapa vald, Lääne-Virumaa), seaduslik esindaja: Kalev Aoveer, lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]); Kostja: Citiland KV OÜ (registrikood 11900149, asukoht Tartu mnt 71, 10115 Tallinn), seaduslik esindaja: Boriss Adel (e-post: [email protected]).
Asja arutamise kuupäev
03. juuni 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Kalev Aoveer ja lepinguline esindaja Maarika Kutser; Kostja seaduslik Boriss Adel.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Citiland KV OÜ-lt hageja KÜ Moe 6 kasuks seisuga 31.10.2012 tekkinud võlgnevus 1 263 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kolm) eurot 52 senti.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.14. detsembril 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt KÜ Moe 6 (hageja) on asutatud 20.02.2006. Vastavalt põhikirja punktile 2.1. on ühistu liikmeteks kõik Moe 6 elamu korteriomanikud. Kostja omandas kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel 06.03.2012 korteriomandi asukohaga Moe 6-3, Tapa vald, registriosa number 3794231, mille eluruumide pind on 48 m2. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.6. kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning punkt 3.2.7. kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. 23.08.2008 üldkoosoleku otsusega kehtestati remonditasu suuruseks 11 krooni/m2 (0.71 eurot m2).
2.Kostja omandas korteri koos võlgnevusega, mille suuruseks oli 951.74 eurot. Peale korteri omandamist ei ole kostja tasunud ühtegi arvet. Seisuga 20.11.2012 moodustab kostja võlgnevus kokku 1 263.52 eurot.
3.Hageja palus vastavalt KÜS § 5 lg 1, § 13 lg 4 ja VÕS § 76 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 1 263.52 eurot ning menetluskulud. Kuna hagejal puuduvad tõendid, mis käsitlevad kostja poolt korteri omandamist, palus hageja TsMS § 236 lg 2 alusel kohustada kostjat need esitama.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.09. märtsil 2013 esitatud kostja vastuse kohaselt hageja nõuab kostjalt korteri ületuleva võla summas 951.75 eurot ning võlgnevuse tasumist, mis tekkis pärast korteri omandamist kostja poolt. Hageja ei ole välja toonud, mis ajast tekkis korteri ületulev võlgnevus. Ei ole välistatud, et hageja võimalik nõue kostja vastu summas 951.75 eurot on aegunud.
5.Kostja omandas korteri enampakkumisel ning pärast omandamist selgus, et korteris ei ole veevarustust. Kostjale kuuluv korter asub kolmekorruselise kolme trepikojaga elamu teisel korrusel. Kuna üleval ja all keegi ei ela, sellepärast juhtima vett kostja korterisse teisele korrusele korteriühistu ei hakanud. Veevarustuse puudumise tõttu, ei ole kostjal aga võimalik oma korterit kasutada. Hageja ei ole kordagi kostja poole pöördunud tekkinud olukorra lahendamiseks. Kostja arvates on mõistlik ning mõlema poole huvides asja lahendamine kokkuleppel. 2 (5)
2-12-53889
HAGEJA SEISUKOHT
6.27. märtsil 2013 esitatud seisukohas teatas hageja, et kostja omandas korteriomandi 06.03.2012 kohtutäiturilt enampakkumise teel ning ta on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 15.03.2012. Eelmine omanik S M omandas korteriomandi 13.09.2010. Hageja esitas oma nõude kohtusse detsembris 2012. Seega juhul kui kostja taotleb aegumise kohaldamist, kuulub kostjalt igal juhul väljamõistmisele võlgnevus, mis on tekkinud alates detsembrist 2009. Hageja lisatud võlateate järgi seisuga 30.09.2010 ehk S M poolt korteriomandi omandamise hetkega korteri ületulev võlg oli 8 949.90 krooni (571.81 eurot) ning see on tekkinud detsembrist 2008. Arvestades võlgnevust detsembrist 2009 kuni septembrini 2010 kujunes S M poolt ülevõetud võlasummaks 6 644.38 krooni (424.65 eurot), mis on esialgsest summast 2 302.52 krooni (147.15 eurot) võrra väiksem. Eeltoodust tulenevalt, juhul kui kostja omandamisdokumentides varasemat võlgnevust fikseeritud ei ole, on hageja nõus vähendama ületuleva võlgnevuse suurust 147.15 euro võrra, mille tulemusel jääb ületuleva võla suuruseks 804.59 eurot ning seega kogunõudeks 1 116.37 eurot.
7.Õiged ei ole kostja väited, et ta ei saa korterit veevarustuse puudumise tõttu kasutada. Korteriühistu juhatus sulges terves püstakus veetrassi ja paigaldas kraani, kuna kõik kolm korterit on juba pikka aega seisnud tühjana. Maja köetakse õhksoojuspumpadega ja kuna 3 korterit on tühjad, siis ei toimu seal ka kütmist. Seetõttu on oht, et veetorud võivad külmaga lõhkeda. Korteriühistu juhatus teavitas sellest ka kostjat peale korteri omandamist. Veevarustuse taastamiseks piisab ainult kraani lahtikeeramisest. Seda saab teha aga siis, kui kostja hakkab korterit ka reaalselt kasutama ning kütma, et vältida torude külmumist.
8.Vahetult peale kostja poolt korteriomanikuks saamist pöördus korteriühistu juhatus kostja poole, et lahendada võlgnevusega tekkinud probleemid ning kostja lubas korduvalt seda teha. Hageja oleks olnud nõus ka maksegraafikut varasema võlgnevuse osas sõlmima, kuid kostja ei asunud isegi jooksvaid arveid tasuma. Kostja omandas korteri märtsis 2012 ning ei tasunud mitte ühtegi arvet.
KOSTJA SEISUKOHT
9.22. aprillil 2013 esitatud seisukohas teatas kostja, et 28.02.2012 kordusenampakkumise aktis täiteasjas 025/2011/2888 on tõepoolest märgitud, et KÜ Moe 7 (08.12.2011 teate) kohaselt on tasumata arvete kogusumma koos novembrikuu 2011 aasta arvega kokku 837.15 eurot. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et eelnimetatud aktis on fikseeritud võlgnevus KÜ Moe 7 aga mitte hageja ees ning eelnimetatud aktis fikseeritud võlgnevus (korteri ületulev võlg) on summas 837.15 eurot, mitte 951.75 eurot. Kui kohus leiab, et antud juhul aegumine siiski ei kuulu kohaldamisele, siis nõue kuulub vähendamisele vähemalt 114.60 eurot võrra.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil hageja esindajad jäid hagiavalduses toodu juurde ja palusid hagi rahuldada. Nende seletuste kohaselt endise omaniku võlgnevuseks on 951.74 eurot. Kostja omandas korteri veebruaris 2012, kuid enampakkumise aktis oli toodud võlgnevus seisuga november 2011 summas 837.15 eurot. Võlgnevuse suurust seisuga veebruar 2012 täitur ei teadnud. Vahe 114.59 eurot on võlgnevus perioodi detsember 2011 kuni märts 2012.
11.Kostja esindaja tegi hagejale ettepaneku tema koretriomandi võlgade katteks omandamiseks, millega hageja ei nõustunud. Kostja esindaja selgituste kohaselt omandas 3 (5)
2-12-53889 kostja korteri ühe projekti realiseerimiseks, mis ebaõnnestus. Praegu kostjal majandustegevust ei ole. Kostja ainsaks varaks on korteriomand xxxx. Kostja esindaja võttis hagi õigeks, kuigi teatas, et kostjal pole vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Kohtuvaidluse käigus aga teatas kostja esindaja, et ta ajas segi ning et tegelikult ta hagiga nõus ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr 3794231. Kostja omandas korteriomandi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts poolt 28.02.2012 korraldatud kordusenampakkumisel (t. lk. 59-65). Elumajas Moe 6 on moodustatud Korteriühistu Moe 6 (hageja), kes teostab maja hooldamist ja haldamist ja arvestab osutatud teenuste eest vastavalt korteriühistu põhikirjale. Kostjal ei ole vaidlust nende asjaolude üle. Kuigi oma vastustes kostja on väitnud, et tema kohustus peaks vähenema vähemalt 114.60 eurot võrra ning et korteris puudub vesi, siiski kohtuistungil kostja esindajal ei olnud enam vaidlust hagi üle ja ta on võtnud hagi õigeks.
14.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse, mille 1. lõikest tulenevalt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
15.Vastuväiteid alates korteri omandamisest tekkinud võlgnevuse suurusele kostja esitanud ei ole. Enampakkumise akti kohaselt seisuga november 2011 oli kostja omandatud korteril tekkinud võlgnevus 837.15 eurot. Kuigi enampakkumine toimus 28.02.2012, ei olnud enampakkumise toimumise ajal teada, millised olid omandataval korteriomandil lasuvad kohustused 28.12.2012 seisuga. Ajavahemikus detsember 2011 kuni veebruar 2012, mil omandiõigus korterile kuulus endisele omanikule, on hageja arvestanud korterile 114.59 eurot (t. lk. 20). KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega enampakkumise aktis toodud võlgnevuse 837.15 eurot ja pärast 01.12.2011 kuni 29.02.2012 endisel omanikul tekkinud võlgnevuse 114.59 eurot tasumise kohustus on KÜS § 7 lg 3 alusel kostjal. Samuti on kostjal kohustus KOS § 151 lg 1 alusel tasuda temal alates 01.013.2012 kuni 30.10.2012 tekkinud võlgnevus summas 311.78 eurot (t. lk. 20-28). 4 (5)
2-12-53889
16.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kohtuistungil kostja esindaja on võtnud hagi õigeks. Kohus ei nõustu kostja esindaja väitega hagi ekslikult õigeksvõtmise kohta, sest esindaja on seda põhistanud mitte kohustuse puudumisega, vaid sellega, et ta ei arvestanud menetluskulude tasumise kohustusega. Kostjal ei ole menetluses põhimõttelisi vastuväiteid hagile olnud. Kostjal majandustegevuse puudumine ja kostja suutmatus täita korteriomaniku kohustusi ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude 1 263.52 eurot ulatuses (837.15 + 114.59 + 311.78). Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Hageja on tasunud hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee esitamise eest ettenähtud ulatuses summas 150 eurot (t. lk. 29). Samuti on hageja esitanud taotluse õigusabikulude 260 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte ees 0.80 väljamõistmiseks. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kuna hagi rahuldatakse, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 410.85 eurot.
19.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt.