Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja seisukohad pole usaldusväärsed. Kostja väitis algselt, et leping sõlmiti kahes keeles, kuid hiljem on öelnud, et tegu oli eestikeelse lepingu ja selle ingliskeelse tõlkega. Põhjendamatu on kostja järeldus, et lepingu muutmine märtsis tõendab, et lepingu tähtajaks oli 01.04. Pärnu Linnavolikogu haldusaktid sätestavad käitumisjuhised Pärnu linna ametnikele, kelle käitumise eest hageja ei vastuta. Samas Pärnu Linnavolikogu 18.03.2010 määrus nr 12 „Välireklaami paigaldamise eeskiri“ (jõustus 01.04.2010) võeti vastu ja jõustus peale vaidlusaluse lepingu pikenemist. Tegelikult lisati viidatud säte määrusesse peale seda, kui hageja oli selgitanud kostjale oma seisukohti seoses kostja 18.02.2010 teatega lepingu pikendamata jätmise kohta. Välireklaami paigaldamise eeskirja § 18 kehtima hakkamise hetkeks oli vaidlusaluse lepingu tähtaeg pikenenud kuni 01.01.2016. Lepingu pikenemine uueks tähtajaks ei ole vastuolus kehtivate haldusaktidega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 18.03.1996 leping sõlmiti ja allkirjastati nii inglise kui eesti keeles. Hageja väide, et Wennergren-Williams Outdoor Media AB esindajal puudus eesti keele oskus, ei ole õige. Wennergren-Williams Outdoor Media AB esindaja on kinnitanud allkirjaga, et on aru saanud eestikeelse lepingu tekstist ja on sellega nõus. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kas algne lepingutekst on eesti- või ingliskeelne, siis tuleb lepingu tõlgendamisel vaadata mõlemat lepingut koos. Nii eesti- kui ingliskeelse lepingu punkt 3.1 sätestab, et leping lõpeb 01.04.2001. Erinevus on lepingu punktis 3.13, kus eestikeelses lepingus on sätestatud, et leping kehtib 01.04.2001, ingliskeelses 01.01.2001, mille puhul on tegemist ilmse eksitusega. Seda kinnitavad nii eesti- kui ingliskeelse lepingu punktid 2.1.1-2.1.3. Nii eesti- kui ingliskeelne leping allkirjastati üheaegselt 18.03.1996. Lepingu sõlmimise ajal oli asjaajamiskeeleks eesti keel. Sel ajal kehtinud KeeleS § 3 lg 1 sätestas, et kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Sama seaduse § 8 järgi võivad eesti keelt mittevaldavad isikud suulises suhtlemises kohaliku omavalitsuse töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel. Asjaolu, et hageja sai eestikeelsest lepingust teada 19.04.2010, ei oma tähtsust, kuna lepingu pooleks astudes oleks pidanud eelmine lepingu osapool andma hagejale üle ka eestikeelse lepingu. Lepingut muudeti 14.03.1997 eesti- ja ingliskeelse lisaga (allkirjastajad Pärnu Linnavalitsuse arenguameti juhataja T. K ja Wennergren-Williams Outdoor Media AB direktor K.-E. L), 16.03.2001 eesti- ja ingliskeelse lisaga (allkirjastajad Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja M. P ja More Group Baltics&Russia AB direktor B. N) ning 14.03.2002 vaid eestikeelse lisaga (allkirjastajad Pärnu Linnavalitsuse planeerimis-osakonna juhataja M. P ja More Grupp Estonia OÜ juhatuse liige I. T). I. T on hageja tegevdirektor. Seda, et pooled on lepingu sõlmimisel lähtunud perioodist 01.04.1996-01.04.2001, kinnitab ka asjaolu, et pooled on lepingu muutmistes alati kokku leppinud vahetult enne uue lepinguperioodi aasta algust (14.03.1997, 16.03.2001, 14.03.2002). Kui lepingupoolte ühine tegelik tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. On ilmselge, et lepingus kokkulepitud esimene 5-aastane periood algas 01.04.1996 ja lõppes 01.04.2001. Kui võtta aluseks hageja väide, et lepinguperiood lõppes 01.01.2001, siis ei saa rääkida 5-aastasest perioodist. Asjaolu, et lepingu perioodiks oli 01.04.1996-01.04.2001, kinnitavad ka teised lepingu punktid nii eesti- kui ingliskeelses tekstis. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud „Linnavara valitsemise korra“ kohaselt antakse Pärnus alates märtsist 2007 kampaaniareklaami paigaldamiseks linnarajatised kasutusse enampakkumise korras. 1996. a kehtinud õigusnormide kohaselt sõlmiti reklaami- ja kuulutuse maksu maksjaga lepingud nii maksu maksmise kohustuse täitmiseks kui infokandja paigaldamiseks. Pärnu Linnavalitsuse 14.01.2002 määrusega nr 2 kehtestatud „Reklaamilubade

väljastamise korra“ alusel kogutakse reklaamimaksu maksuteate või maksuotsuse alusel. Sama määruse punkt 6.5 sätestas erinormina, et reklaamilepingute lõpetamine toimub lepingus sätestatud tingimustel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Ka täna kehtiva Pärnu Linnavolikogu 18.03.2010 määrusega nr 12 kehtestatud „Välireklaami paigaldamise eeskirja“ § 18 reguleerib reklaamilepingute lõpetamise küsimust, sätestades, et välireklaami avalikustamiseks sõlmitud reklaamilepingud kehtivad lepingutes märgitud tähtajani, täiendavaks perioodiks lepinguid ei pikendata. Lepingu lõpetamine iseenesest on küll hagejale koormav, kuid hagejal säilib võimalus osaleda kostja poolt korraldatavatel linnarajatise kasutusse andmise konkurssidel. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas asjaolu, et 18.03.1996 Pärnu Linnavalitsuse ja Wennergren-Williams Outdoor AB vahel sõlmitud lepingu nr 26/96 tähtaeg on pikenenud kuni 01.01.2016. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle. 18.03.1996 sõlmisid Pärnu Linnavalitsuse Arenguamet ja Wennergren-Williams Outdoor Media AB lepingu visuaalse info kandja paigaldamiseks ja/või sellel informatsiooni eksponeerimiseks tähtajaga 01.04.2001. Leping on koostatud nii eesti kui inglise keeles ning mõlemad lepingud on poolte esindajate allkirjadega. 14.03.1997 sõlmisid Pärnu Linnavalitsuse Arenguamet ja Wennergren-Williams Outdoor Media AB lepingu lisa, mis on koostatud nii eesti kui inglise keeles ning poolte esindajate poolt allkirjastatud. 16.03.2001 sõlmisid Pärnu Linnavalitsus ja More Group Baltics&Russia AB 18.03.1996 lepingu muudatuse, mille kohaselt loeti lepingupooleks Wennergren-Williams Outdoor Media AB asemel More Group Baltics&Russia AB. Lepingu lisa on koostatud nii eesti kui inglise keeles ning poolte esindajate poolt allkirjastatud. Detsembris 2001 kanti leping poolte kokkuleppel üle hagejale. 18.02.2010 teatas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond kirjaga nr 8-40/1606 hagejale, et kostja lõpetab lepingu vastavalt lepingu punktile 3.13 alates 01.04.2011. Hageja teatas 22.03.2010 kostjale, et ei pea lepingu lõpetamist õiguspäraseks ja vaidleb sellele vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevahelisi suhteid reguleeriv leping on pikenenud ning kehtib lepingust tulenevalt edasi kuni 01.01.2016 või mitte. Hageja seisukoha järgi pikenes leping automaatselt kuni 01.01.2016, sest kumbki pool ei esitanud teadet lepingu lõpetamiseks hiljemalt 01.01.2010. Kostja väitel oli lepingu tähtajaks 01.04.2001, mistõttu lepingu kahel korral pikenemisel kehtis see kuni 01.04.2011, sest kostja teatas lepingu lõpetamisest hagejale 18.02.2010, s.o õigeaegselt, mistõttu leping ei pikenenud järgmiseks viieks aastaks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohaldada tuleb 18.03.1996 lepingu eesti- või ingliskeelset teksti, tuvastamaks punkti 3.13 sisu. Eestikeelse lepingu punktid 3.1 ja 3.13 sätestavad lepingu lõpuks 01.04.2001. Ingliskeelse lepingu punkt 3.1 sätestab lepingu tähtajaks 01.04.2001 ja punkt 3.13 01.01.2001. Eeltoodust nähtub, et erinevus tuleneb lepingu punktist 3.13. Vastavalt VÕS kommentaaridele tuleb lisaks VÕS § 29 lg-le 9 järgida lepingu tõlgendamisel aluseks võetava teksti valikul ka hea usu põhimõtet (VÕS § 6). Hageja leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda selle algsest ingliskeelsest tekstist. Kostja hagejaga ei nõustu ja on menetluse käigus oma seisukohti muutnud. Kostja on algselt väitnud, et nii eesti- kui ingliskeelne leping allkirjastati üheaegselt 18.03.1996 ja seega sõlmiti leping kahes keeles. Hiljem on kostja väitnud, et leping sõlmiti eesti keeles koos ingliskeelse tõlkega. Milline oli algne lepingu tekst, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Vaidlust ei ole, et Rootsi äriühingu Wennergren-Williams Outdoor Media AB esindajana, läbirääkijana ja lepingu allkirjastajana tegutses K.-E. L, kes ei valda eesti keelt. Initsiatiiv lepingu sõlmimiseks tuli Rootsi äriühingult. Tõendatud on, et pooltevaheline suhtlemine peale lepingu sõlmimist on toimunud inglise keeles. Kuigi kostja tunnistaja V. M on väitnud, et lepingueelsetel läbirääkimistel osales Rootsi äriühingu

poolt eestikeelne esindaja, on need väited ümber lükatud tunnistaja K.-E. L vastusega, mille kohaselt toimusid läbirääkimised ja lepingu sõlmimine inglise keeles. Seega sõlmiti leping algselt ingliskeelsena, mida kinnitavad ja tõendavad eestikeelses versioonis olevad vead ja konarlikud laused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu eestikeelse teksti puhul on tegu ingliskeelse originaallepingu tõlkega, mis sisaldab lisaks punkti 3.13 sisulisele erinevusele ka muid vigu. Samuti puudub lepingus säte, et leping koostatakse nii eesti kui inglise keeles ja mõlemas keeles sõlmitud lepingutekstil on võrdne jõud. Eeltoodud põhjustel ei ole usutavad V. M ütluseid, et lepingu algne versioon oli eestikeelne. Arvestades, et aastal 1996 oli tänavareklaam Eestis vähetuntud ja lepingu sõlmimine toimus Wennergren-Williams Outdoor Media AB initsiatiivil, siis on ebausutav tunnistaja V. M väide, et kostjal oli ettevalmistatud visuaalse info kandja paigaldamise kohta standardleping, mida lepingu sõlmimisel kasutati. Veenvam on hageja väide, et lepingu projekt pärines Wennergren-Williams Outdoor Media AS-lt. Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna lepingu eestikeelsel versioonil on poolte allkirjad, siis tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda sellest. Kuivõrd Wennergren-Williams Outdoor Media AB esindaja ei valda eesti keelt ning lepingueelsed läbirääkimised toimusid inglise keeles, siis välismaise äriühingu esindaja ei saanud ega pidanudki aru saama lepingu eestikeelsest tõlkest. Samuti puudus tal võimalus lepingu eestikeelse tõlke kontrollimiseks. Eesti keelt mittevaldavalt isikult allkirja nõudmine eestikeelsele dokumendile, mille tekst ei kattu ingliskeelse versiooniga, on käsitletav kostjapoolse hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega VÕS § 6 mõttes. Isegi kui leping oleks koostatud ja sõlmitud samaaegselt nii eesti kui inglise keeles, siis oleks hea usu põhimõttega vastuolus lähtuda lepingu täitmisel eestikeelsest lepinguversioonist, kuna välismaist äriühingut esindas eesti keelt mittevaldav isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda selles keelest sõlmitud lepingust, mida mõlemad lepingupooled mõistsid, s.o ingliskeelsest lepingu versioonist. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KeeleS § 9 järgi oli kohalikul omavalitsusel õigus kasutada välissuhtluses inglise keelt ja ühegi õigusaktiga ei ole keelatud kohalikul omavalitsusel sõlmida lepinguid võõrkeeles, mistõttu kostja vastupidine väide ei lükka ümber seisukohta, et leping on algselt sõlmitud inglise keeles ning lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda ingliskeelsest versioonist. Tunnistajate V. M ja K.-E. L ütlustega on tõendatud, et lepingu pikenemise regulatsioon lisati lepingusse Wennergren-Williams Outdoor Media AB nõudel. K.-E. L väitel sisaldus selline klausel kõigis Wennergren-Williams Outdoor Media AB välireklaami-lepingutes ning lepingu pikenemisel omas olulist tähtsust just kalendriaasta, seda seoses turundus-kampaaniate planeerimisega. Wennergren-Williams Outdoor Media AB eesmärgiks oli lepingu pikendamisel ühildada lepingu tähtaeg kalendriaastaga, mis on loogiline, kuna leping sõlmiti majandustsükli keskel. Iseenesest on õige kostja väide, et lepingu punktid 2.1.1- 2.13 kinnitavad, et esimene 5aastane lepinguperiood algas 01.04.1996 ja lõppes 01.04.2001. Samas ei lükka need ümber lepingu punkte, mis käsitlevad lepingu edasist pikenemist. Kuna lepingu punkti 3.13 järgi kehtib leping kuni 01.01.2001, siis nägi lepingu punkt 3.13 ette, et lepingu pikenemise korral hakatakse 5-aastast tähtaega arvestama alates 01.01.2001, mitte alates 01.04.2011. Juhul kui leping ei oleks pikenenud, oleks see vastavalt lepingu punktile 3.1 lõppenud 01.04.2001. Seega lõppes lepingu tähtaja esimese pikenemise järel ka lepingu punkti 3.1 mõju ning lepingu pikenemisel tuleb lähtuda lepingu punktist 3.13. Kostja 18.02.2010 esitatud lepingu lõpetamise teade on esitatud seega lepingu punktis 3.13 sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Seega on leping pikenenud kuni 01.01.2016. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt

menetlusõiguse norme (TsMS § 232 § 442 lg 8), lähtudes ebaõigesti üksnes tunnistaja K.-E. L ütlustest, jättes arvestamata tunnistaja V. M ütlused. Kostja ei ole menetluse käigus muutnud oma seisukohti. Kostja on algusest peale olnud seisukohal, et eelnevalt koostati eestikeelne leping, mis tõlgiti inglise keelde ning mõlemad lepingud allkirjastati üheaegselt. Ainuüksi lepingus esinevad vead ei saa kinnitada, et eestikeelne leping ei olnud algne leping. Kohus on ekslikult leidnud, et algseks lepingu versiooniks oli ingliskeelne leping. Seejuures on kohus arvestanud ainult tunnistaja K.-E. L ütlusi, kuid jätnud arvestamata kostja väited ja tõendid. Väino Moori ütluste järgi on tal leping hästi meeles, kuna tegu oli Pärnu linnas ühe esimese välisfirmaga sõlmitud lepinguga. Samas tunnistaja K.-E. L väitel oli Wennergren-Williams Outdoor Media AB-l mitmeid sarnaseid lepinguid, mistõttu tunnistaja ei mäletanud mitmeid kohtu poolt küsitud asjaolusid. Kostja ei ole käitunud vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Tunnistaja K.-E. L on allkirjastanud eestikeelse lepingu, seega on ta kinnitanud allkirjaga, et on sellega nõus. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt K.-E. L kaasas eesti keelt valdav ettevõtte esindaja. Vale on ka kohtu seisukoht, et peale lepingu tähtaja esimest pikenemist lõppes lepingu punkti 3.1 mõju ning lepingu pikenemisel tuli lähtuda lepingu punktis 3.13 sätestatud kalendri-aastast. Lepingu lõppemise tähtaeg on sätestatud lepingu punktis 3.1, mitte punktis 3.13. Lepingu punkt 3.13 reguleerib lepingu pikenemise korda. Kui lähtuda kohtu seisukohast, et punkti 3.1 mõju lõppes peale lepingu esimest pikenemist, siis kaotaks oma mõtte ka ingliskeelse lepingu punkti 3.13 esimene lause. Asjaolu, et lepingu pikenemisel hakati 5-aastast tähtaega arvestama alates 01.04.2001, tõendab ka 16.03.2001 lepingu lisa, milles lepiti mh kokku lepingu tasu arvutamine alates 01.04.2001. Seega lähtusid pooled ka peale lepingu pikenemist, et lepingu järgmiseks perioodiks oli 01.04.200101.04.2006. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Kooskõlas tsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse ning jätta hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti nii vaidlusvälised kui vaidluse all olevad asjaolud. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Pärnu Linnavalitsuse Arenguamet ja Wennergren-Williams Outdoor Media AB sõlmisid 18.03.1996 lepingu visuaalse info kandja paigaldamiseks ja/või sellel informatsiooni eksponeerimiseks tähtajaga 01.04.2001, mis koostati nii eesti kui inglise keeles ning mõlemad eksemplarid on esindajate poolt allkirjastatud. Vaatamata sellele, et nii 14.03.1997 sõlmitud lepingu lisa kui 16.03.2001 sõlmitud lepingu muudatus (Wennergren-Williams Outdoor Media AB asemel sai lepingu pooleks More Group Baltics&Russia AB) koostati kahes keeles, kusjuures nii eesti- kui ingliskeelsed dokumendid on poolte esindajate poolt allkirjastatud. Märgitud asjaoludele vaatamata jõudis maakohus järeldusele, et leping sõlmiti algselt ingliskeelsena, mistõttu on lepingu eestikeelse teksti puhul tegemist ingliskeelse originaallepingu tõlkega. Kolleegium sellise hinnaguga ei nõustu. Asjaolu, et lepingus ei ole märget lepingu koostamise kohta nii eesti- kui ingliskeelsena ja et mõlemal lepingutekstil on võrdne jõud, ei võimalda eeltoodud järeldust teha. Lepingu eestikeelses tekstis sisalduvad keeleliselt vigaselt ja konarlikult sõnastatud laused ei tõenda, et tegemist on võõrkeelse dokumendi tõlkega. Ka see, kelle poolt tuli initsiatiiv lepingu sõlmimiseks või kes konkreetselt esitas lepingu projekti esialgse variandi, ei

oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kuna pooled allkirjastasid lepingu mõlemad eksemplarid, ei ole alust järeldada, et üks neist on originaal, teine aga selle tõlge. Seega tuli kohtul tõendite põhjal selgitada, milles olid pooled lepingu sõlmimisel tegelikult kokku leppinud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et antud juhul tuleb vaadelda mõlemat lepingueksemplari koos ja vastavalt nende sisu koosmõjus ka tõlgendada. Vaidlust ei ole selles, et 18.03.1996 sõlmitud lepingu tähtajaks oli lepingu punkti 3.1 kohaselt 01.04.2001 ning mõlemad lepingupooled seda nii ka mõistsid. Et lepingu kehtivuse aega korratakse uuesti ka selles punktis, mis sätestab lepingu pikenemise järgmiseks viieks aastaks, ei ole kindlasti käsitletav lepingu lõpptähtaja muutmisena selleks juhuks, kui lepingu pikenemist ei soovita. Lepingu punkti 3.13 järgi pikeneb leping uueks viieaastaseks perioodiks, kui lepingu lõpetamise soovist ei teatata kirjalikult üks aasta enne lepingu lõpetamise tähtaega. Kõnealune leping reguleeris pooltevahelisi suhteid kuni 01.04.2001. Nii näiteks suurenes igaaastane tasu alates 1. aprillist, moodustades ajavahemiku 01.04.2000 kuni 01.04.2001 eest 95 000 krooni ehk kvartalis 23 750 krooni (lepingu punkt 2.1.1). Maakohtu tõlgendus, et uus viieaastane lepinguperiood algas enne eelmise perioodi lõppemist, ei oleks kooskõlas lepingu kui terviku sisu ja mõttega. Asjaolu, et Wennergren-Williams Outdoor Media AB esindaja ei vallanud eesti keelt ning lepingueelsed läbirääkimised toimusid inglise keeles, ei võimalda järeldada, et äriühingu esindaja ei saanud aru tekstist, millele ta alla kirjutas või et tal puudus võimalus eestikeelse teksti kontrollimiseks. Lepingu mõlemaid eksemplare võrreldes on üheselt arusaadav, et lepingu tähtajaks oli kokku lepitud 01.04.2001. See, et ingliskeelses lepingus endas on vastuolu, ei võimalda pidada lepingu seda eksemplari erinevaks teisest. Märgitud vastuolu kõrvaldamiseks tuleb vaadelda kõnealust dokumenti tervikuna. Väär on maakohtu seisukoht, nagu tuleks kostja käitumist lepingu sõlmimisel hinnata hea usu põhimõtte vastaseks VÕS § 6 tähenduses. Kohus ei põhjendanud oma käsitlust, mille kohaselt isegi juhul, kui leping oleks koostatud ja sõlmitud samaaegselt kahes keeles, oleks hea usu põhimõttega vastuolus lähtuda lepingu täitmisel eestikeelsest lepingust, kuna välismaise äriühingu esindajaks oli lepingu sõlmimisel eesti keelt mittevaldav isik. See, et lepingueelseid läbirääkimisi peeti inglise keeles, ei kummuta tunnistaja V. M ütlusi selle kohta, et Rootsi äriühingu poolt osales seal ka eesti keelt valdav isik. Pealegi on selline praktika tavapärane välisriigi ettevõtte puhul, kes tuleb Eesti riiki sõlmima lepingut. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei olnud lepingu erikeelsed eksemplarid omavahel vastuolus, mistõttu ei ole alust jätta neist ühte kõrvale. Eeltoodust järelduvalt võib 18.03.1996 lepingu ingliskeelses eksemplaris lepingu pikenemist reguleerivas sättes sisalduvat kuupäeva käsitleda eksimusena, mis ei muuda lepingu tegelikku sisu. Kuna lepingu punktist 3.13 tulenevalt on lepingu lõpetamise soovi avaldamise tähtaeg seotud üheselt lepingu tähtajaga, ei ole põhjust pidada nimetatud punktis märgitud kuupäeva iseseisvaks lepingu lõppemise ja seega ka lepingu uue perioodi alguse tähtajaks. Kolleegium ei nõustu maakohtu sellekohase käsitlusega. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli lepingu lõppemise tähtajaks 01.04.2001, misjärel pikenes leping kahel korral kummalgi viieaastaseks perioodiks, s.o kuni 01.04.2011. Kuna kostja teatas lepingu lõpetamise soovist hagejale 18.02.2010 teatega, mis on kooskõlas lepingu punktist 3.13 tuleneva teatamise tähtajaga, lõppes leping 01.04.2011. Seetõttu ei olnud kohtul alust hagi rahuldada ega tuvastada, et pooltevaheline leping kehtib. Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ü. Jänes

K. Paal

U. Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.