Aktsiaselts DNB Pank hagi HR vastu liisinguandja kulutuste hüvitamise, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise, liisingumaksete tasumise ja viivise tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
20 850,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936, aadress Tartu mnt 10, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Martti Peetsalu (elektronpost [email protected])
Kostja
HR(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista HR(R, isikukood XXX) Aktsiaseltsi DNB Pank (registrikood 11315936) kasuks 28 918,70 (kakskümmend kaheksa tuhat üheksasada kaheksateist koma seitsekümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi DNB Pank (registrikood 11315936) hagiavaldus HR(isikukood XXX) vastu põhivõla 6391,16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks koma kuusteist) eurot ja viivise 6391,16 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks koma kuusteist) eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud HR(R, isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
Menetluse käik
1.Aktsiaselts DNB Pank (endise ärinimega AS DnB NORD Liising, hageja) esitas 11.07.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse HR(kostja) vastu liisingulepingust ja liisingulepingu ülesütlemisest tulenevates nõuetes (tl-d 1-8). Kohus võttis hagi 17.10.2011 määrusega menetlusse (tl-d 28-29). Kostja vastas hagile 29.02.2012 (tl-d 53-57). 14.03.2012 esitas kostja kohtule tõendi liisingueseme väärtuse kohta (tl-d 61-62). Hageja esitas 02.04.2012 arvamuse kostja vastuse kohta ja ekspertiisitaotluse koos lisadega (tl-d 64-72). Kohus määras 24.08.2012 määrusega liisingueseme turuväärtuse väljaselgitamiseks ekspertiisi (tl-d 88-91). Ekspert esitas 05.09.2012 kohtule ekspertiisiakti (tl-d 97-128). Hageja tegi 19.09.2012 kostjale kompromissiettepaneku (tl-d 136-137). Hageja esitas 12.10.2012 kohtule menetlusdokumendi nõude täpsustamiseks (tl-d 141-145). Kostja esitas 30.04.2013 kohtule menetlusdokumendi, milles teatas oma nõusolekust kirjaliku menetlusega (tl-d 175-177). Kohus määras 03.06.2013 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 20.06.2013 (tl-d 180-181). Hageja esitas 10.06.2013 kohtule seisukohti sisaldava menetlusdokumendi (tl-d 187-190). Hagi aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud ning tõendid, poolte seisukohad
2.Hageja esitas hagiavalduses (tl-d 1-8) järgmised hagi esemeks olevad nõuded: põhivõla 20 850,51 eurot tasumise nõue ja viivise 20 850,51 eurot tasumise nõue. Hagiavalduses on märgitud järgmised hagi aluseks olevad asjaolud: OÜ XPD M (kehtetu ärinimega E OÜ, registrikood XXX, äriregistrist kustutatud 25.01.2011 seoses pankrotimenetluse raugemisega, liisinguvõtja) ja hageja sõlmisid 22.08.2008 liisingulepingu nr XXX, millega hageja kohustus andma liisinguvõtjale kasutamiseks sõiduki Porsche Cayenne S ning liisinguvõtja kohustus maksma selle eest tasu. Nimetatud asjaolusid tõendab hageja liisingulepinguga nr XXX ja selle lisadega (tl-d 9-11). Kostja ja hageja sõlmisid 22.08.2008 käenduslepingu nr XXX, millega kostja kohustus liisinguvõtjaga solidaarselt vastutama kõigi liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 22.08.2008 käenduslepinguga nr XXX (tl 12). Kostja vastutuse rahaliseks ülempiiriks lepiti kokku 56 497,54 eurot. Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepinguga võetud osamaksete tasumise kohustust. Hageja saatis 03.03.2009 liisinguvõtjale ja kostjale 2 (8)
võlateatise ning hoiatas, et võlgnevuse mittetähtaegsel tasumisel öeldakse liisinguleping üles. Nimetatud asjaolusid tõendab hageja 03.03.2009 teatisega liisinguvõtjale (tl 13) ja 03.03.2009 teatisega kostjale (tl 14). Liisinguvõtja ja kostja ei tasunud tähtaegselt võlgnevust, mistõttu ütles hageja 19.03.2009 liisingulepingu üles ja liisinguesemeks olnud sõiduk pandi müüki. Hageja saatis liisinguvõtjale ja kostjale 10.03.2010 võlateatised. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 10.03.2009 võlateatisega liisinguvõtjale (tl 15) ja 10.03.2009 võlateatisega kostjale (tl 16). Hageja võlgnevus pärast liisingueseme võõrandamist oli kokku 20 850,51 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 09.03.2010 arvestusega (tl 17). Võlgnevus koosnes järgmistest võlgnevustest: 1) tähtaegselt tasumata liisingumaksed 4649,71 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab hageja 04.02.2009 arvega nr XXX-7 (tl 18), 04.03.2009 arvega nr XXX-8 (tl 19), 06.04.2009 arvega nr XXX-9 (tl 20) ning 06.05.2009 arvega nr XXX-10 (tl 201). Liisinguvõtja jättis osaliselt tasumata arve nr XXX-7 ning täielikult tasumata arved nr XXX-8; XXX-9 ja XXX-10; 2) liisingueseme võõrandamisest tekkinud kulud summas 724,44 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab hageja Aktsiaseltsi SA25.02.2010 arvega nr XXX (tl 22), Osaühingu C 06.08.2009 arvega nr XXX (tl 23) ja OÜ R 16.07.2009 arvega nr XXX(tl-d 24). 3) müügikahju 15 476,36 eurot. Liisinguese suunati 23.07.2009 müüki hinnaga 73 498,40 eurot (koos käibemaksuga). Liisinguese müüdi 15.01.2010 hinnaga 44 738,15 eurot (koos käibemaksuga). Liisinguese jääkmaksumus oli 52 758,16 eurot ilma käibemaksuta. Liisingueseme müügist saadud tulu 37 281,80 eurot ilma käibemaksuta ei katnud hageja liisingueseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi. Kostja peab tasuma hagejale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahju summas 15 476,36 eurot (52 758,16 – 37 281,80 = 15 476,36). Liisinguesemeks olnud sõiduki turuväärtus tagastamise hetkel oli tema müügihind pool aastat hiljem. Liisinguvõtja ja kostja saatsid 31.03.2010 hagejale vastuse, milles keeldusid kohustuste täitmisest. Nimetatud asjaolu on tõendatud 31.03.2010 vastusega (tl-d 25-26). Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 19 869,03 eurot ajavahemiku 15.01.2010 kuni 11.07.2011 (539 päeva) viivisemääraga 0,25% päevas. Arvestatud viivise suuruseks oli 26 773,52 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista viivis põhinõude 20 850,51 eurot ulatuses.
3.Kostja vastas hagile 29.02.2012 (tl-d 53-57). Vastuse kohaselt ei ole kostja hagiavaldusega nõus ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib vastuses, et ta ei vaidle vastu käenduslepingu sõlmimise väitele. Kostja märgib, et hageja ütles 19.03.2009 liisingulepingu üles. Liisinguvõtja ja hageja vahel 22.08.2008 sõlmitud liisingleping nr XXX lõpetati 08.04.2009. Lepingu eseme sai hageja enda omandisse 2009.a juulikuus. 10.07.2009 hindamisakti nr XXXkohaselt on liisingueseme turuhinnaks 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot), mis on eseme turuväärtus hagejale tagastamise ajal. Hageja müüs liisingueseme 15.01.2010 ostuhinnaga 688 333 krooni (43 992,50 eurot), s.t ligikaudu 300 000 krooni (19 173,49 eurot) odavamalt liisingueseme üleandmise ajal turu keskmisest liisingueseme müügihinnast. Hageja ei teavitanud liisinguvõtja ega kostjat kordagi enda poolt liisingu esemele määratud hinnast ega hinna alandamisest. Hageja ei käitunud kostja suhtes mõistlikult ega õiglaselt, sest ei teavitanud viimast kordagi liisinguesemele määratud müügihinnast ega selle alandamisest. Sellest tulenevalt puudus kostjal igasugune võimalus omale potentsiaalselt tekkida võivate kulutuste ärahoidmiseks. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud liisinguesemele enda poolt määratud hinda ega selle alandamist niivõrd suures ulatuses ning hagiavalduses puudub põhjendus selle kohta, miks hageja ei teavitanud kostjat ega liisinguvõtjat liisinguesemele määratud hinnast ning hinna niivõrd suurest alandamisest. Hageja ei ole liisingueseme müügil lähtunud seaduses sätestatust ning ei ole täitnud oma kohustusi seoses liisingueseme müügi ja sellega kaasnevaga. Kui kostja oleks võõrandanud liisingueseme selle reaalse müügiaegse turuväärtusega, siis oleks ta sõiduki müügist saadud tulust katnud kõik või suurema osa oma nõuetest liisinguvõtja
ja kostja vastu. Kuna hageja otsustas iseseisvalt müüa sõiduki alla selle turuväärtuse, siis on see tema riisikol tehtud otsus ning sellest tulenevalt peab hageja selle kahjuliku müügi tulemusel temale tekkinud kahjud ja nõuded kandma iseseisvalt.
4.14.03.2012 esitas kostja kohtule tõendi liisingueseme väärtuse kohta, milleks oli 10.07.2009 hindamisakt nr XXX(tl-d 61-62).
5.Hageja esitas 02.04.2012 arvamuse kostja vastuse kohta ja ekspertiisitaotluse koos lisadega (tl-d 64-72). Arvamuse kohaselt on kostja esitatud hindamisakt ebausaldusväärne tõend, sest sellel puudub põhjendus, millist metoodikat ja mis asjaolusid arvestades on hinnatud sõiduki väärtuseks 1 000 000 krooni. Sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel määratakse kindlaks turuväärtuse kaudu, mistõttu peaks see arvestama ka turuolukorda. 2009. aasta suvi oli luksussõidukite turul ebatavaliselt vähelikviidne, sest majanduslanguse tõttu ei soovinud keegi luksussõidukeid osta. Seetõttu vastas sõiduki müügihind sõiduki tegelikule väärtusele selle tagastamise hetkel. Ilmselgelt ei ole kostja esitatud hindamisakt reaalset turuolukorda arvestanud. Kui kohus peaks lähtuma kostja esitatud hindamisaktist, siis saab seda arvestada üksnes ulatuses, millest on maha arvatud käibemaks 18% (847 457,63 krooni käibemaksuta). Vastuseks kostja väitele, et hageja ei ole teda teavitatud müügiprotsessist ja hinna alandamisest, märgib hageja, et kostja ei ole hagejaga koostööd teinud, kuigi tal olid selleks kõik võimalused olemas.
6.Ekspert esitas 05.09.2012 kohtule ekspertiisiakti (tl-d 97-128). Ekspertiisiaktist nähtuvalt vastas ekspert ekspertiisiküsimusele järgmiselt: „Maasturi Porsche Cayenne S, reg. Märk XXX, harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2009.a. suvel hindan 820 000.- kr. (kaheksasada kakskümmend tuhat krooni koos käibemaksuga, ehk 52408.- eurot).“
7.Hageja tegi 19.09.2012 kostjale kompromissiettepaneku (tl-d 136-137), mille kohaselt oli hageja nõus kompromissi sõlmimisega järgmistel tingimustel: 1) kostja tasub hagejale 23 544,55 eurot (2x9085,2+5374,15); 2) hageja on nõus võlgnevuse tasumise ajatama 1-2 aasta peale; 3) menetluskulud jäävad poolte kanda.
8.Hageja esitas 12.10.2012 kohtule menetlusdokumendi nõude täpsustamiseks (tl-d 141-145). Eksperthinnangust lähtuvalt vähendas hageja oma nõuet 14 459,35 euroni. Sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul 52 407,55 eurot (käibemaksuga). Sõiduki väärtus tagastamise hetkel ilma käibemaksuta oli seega 43 672,96 eurot. Hageja arvestab liisingueseme turuväärtusest tagastamise hetkel maha tähtaegselt tasumata liisingumaksed (4649,71 eurot), liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud kulud (724,44 eurot) ja ostuhinna finantseerimiseks tehtud hüvitamata kulud (52 758,16 eurot). Kostja peab hüvitama hagejale 14 459,35 eurot (s.o 52 758,16 + 4649,71 + 724,44 – 43 672,96 = 14 459,35 eurot). Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 13 477,87 eurot ajavahemiku 15.01.2010 kuni 12.10.2012 (1002 päeva) viivisemääraga 0,25% päevas. Arvestatud viivise suuruseks oli 33 762,06 eurot. Hageja palub kohtul mõista välja viivis põhinõude 14 459,35 eurot ulatuses. Hageja palub kohtul arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel sellega, et ta tegi kostjale kompromissipakkumise summas 23 544,55 eurot.
9.Kostja esitas 30.04.2013 kohtule menetlusdokumendi, milles teatas oma nõusolekust kirjaliku menetlusega ja avaldas, et jääb varem esitatud seisukohtade juurde (tl-d 175-177).
10.Hageja esitas 10.06.2013 kohtule seisukohti sisaldava menetlusdokumendi (tl-d 187-190). Hageja avaldab, et nõude täpsustamine (vähendamine) ei ole hagist osaline loobumine. Nõude täpsustamine ei ole hagi muutmine ega saa samal ajal olla osaline hagist loobumine. Hagist (nõudest) on võimalik loobuda tervikuna, nt loobuda kahju hüvitise nõudest, aga jätkata rahalise kohustuse täitmise nõude menetlemist. Kui hageja on tulenevalt eksperdi poolt tuvastatule 4 (8)
täpsustanud oma nõuet TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel, siis on kohtul võimalik jätta hagi osaliselt rahuldamata. Seda tehes palub hageja menetluskulude kindlaksmääramise jaotuses arvestada TsMS § 163 lg-s 2 sätestatuga. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakkus kostjale kompromissi summas 23 544,55 eurot ja kostja 6000 eurot. Hageja palub asja lahendamisel ja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada poolte tehtud kompromissiettepanekuid. II Kohtuotsuse põhjendav osa
11.Kohtu hinnangul esineb poolte vahel vaidlus üksnes selle üle, milline oli liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise ajal. Kostja esitatud vastuväited seonduvad liisingueseme väärtuse ja ostuhinna suurusega. Eeltoodust tulenevalt sõltub hagi rahuldamise ulatus liisingueseme tagastamishetke väärtusest. Hageja väitis hagis, et liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel oli 44 738,15 eurot koos käibemaksuga, mis oli liisingueseme ostuhind. Kostja väidab, et liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal oli 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot) koos käibemaksuga. Kõnealuse väite tõendamiseks on kostja kohtule esitanud 10.07.2009 hindamisakti nr XXX(tl-d 61-62). Kohus määras asjas hageja taotluse alusel ekspertiisi liisingueseme tagastamishetke väärtuse kindlaksmääramiseks. Ekspert esitas 05.09.2012 kohtule ekspertiisiakti (tl-d 97-128). Ekspertiisiaktist nähtuvalt vastas ekspert ekspertiisiküsimusele järgmiselt: „Maasturi Porsche Cayenne S, reg. Märk XXX, harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2009.a. suvel hindan 820 000.- kr. (kaheksasada kakskümmend tuhat krooni koos käibemaksuga, ehk 52408.- eurot).“ Pärast eksperdi hinnangu teadasaamist tugineb hageja eksperdi määratud väärtusele ning ei tugine enam väitele, et liisingueseme väärtus on tema ostuhind. Kohus peab liisingueseme tagastamise aja väärtuse kindlakstegemiseks hindama kostja ja hageja esitatud tõendeid. Kohtul ei ole 10.07.2009 hindamisakti nr XXXpõhjal võimalik hinnata, kas selles märgitud liisingueseme väärtus on määratud akti koostaja subjektiivse arvamuse põhjal või põhineb see liisingueseme seisukorra ja turusituatsiooni hindamisel. Seetõttu peab kohus liisingueseme väärtuse kindlategemisel tuginema tõenditele, mille põhjal on kohtul võimalik aru saada, kuidas on tõendis märgitud hinnanguni jõutud. Hindamisakti puhul ei ole tegemist sellise tõendiga ning kohus leiab, et hindamisaktiga ei ole usaldusväärselt tõendatud liisinguesemeks olnud sõiduki väärtus selle tagastamise aja seisuga. 05.09.2012 kohtule esitatud 04.09.2012 ekspertiisiaktis nr 12-132 on ekspert esitanud hindamise alused, kirjeldanud sõiduki komplektsust ja seisukorda, hinnatava sõiduki müügiajalugu, turusituatsiooni. Kohtule on ekspertiisiaktist jälgitav arutluskäik, kuidas ekspert on jõudnud hinnanguni sõiduki väärtuse kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimalik lähtuda ekspertiisiaktis sisalduvast informatsioonist. Kohus tuvastab ekspertiisiakti põhjal, et 2009.a juulis oli liisingueseme väärtus 820 000 krooni ehk 52 408 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul tuleb liisingueseme väärtus juulis 2009 liisingueseme väärtuseks selle tagastamise päeva seisuga, sest liisingueseme väärtuse kindlaksmääramine konkreetse kuupäeva seisuga ei ole võimalik, sest konkreetselt päevale võivad puududa võrreldavad tehingud. Kohus saab tagastamishetke turuväärtuseks lugeda kõnealusesse perioodi jääva väärtuse.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses
liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja on käesolevas asjas tuginenud liisinguandja kulude hüvitamise nõude esitamisel VÕS §-le
367.See tähendab, et hageja ei ole tuginenud võimalikule liisinguandja ja liisinguvõtja kokkuleppele kulutuste hüvitamise kohta. Sellisele kokkuleppele ei ole tuginenud ka kostja. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus käesolevas asja lahendamisel VÕS §-i 367. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 367 lg-s 3 sätestatud kokkulepe, mis näeb ette kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel liisingueseme ostuhinna arvestamist, on üldjuhul VÕS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe.
13.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 1 ja 3 reguleerivad üksnes liisinguesemega seoses kantud kulude hüvitamise võlasuhet. Nimetatud sätted ei reguleeri liisingulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud nõuete täimist või liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise nõude täitmist. Kohtu hinnangul ei ole võimalik liisinguandjal nõuda VÕS § 367 lg 1 alusel liisinguvõtjalt liisingumaksete tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks liisingulepingu kehtivuse ajal. Liisingumaksete tasumise kohustus on tekkinud lepingu kehtivuse ajal, liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue tekib liisingulepingu ülesütlemise tulemusel seaduse alusel. Tegemist on kahe erineva nõudega, millel on erinev alus. Kohtu hinnangul ei saa lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise kohustusi lugeda liisinguandja kuludeks. Liisinguandja kuludeks saab lugeda üksnes need kulutused, mille liisingumaksetega hüvitamisele oleks liisinguandjal olnud lepingu kehtivuse korral õigus, kuid mida ta enam lepingu alusel liisingulepingu ülesütlemise tõttu enam liisingumaksetena nõuda ei saa. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb vastavalt VÕS § 367 lg-le 3 liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli vara jääkmaksumuseks 52 758,16 eurot (ilma käibemaksuta). Kõnealune summa kujutab endast hageja kulutusi liisinguesemega seoses, mille kostja peab hüvitama vastavalt VÕS § 367 lg-le 1. Liisingueseme väärtuseks selle tagastamise hetkel oli 43 672,96 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt ei kata liisingueseme väärtus vara jääkmaksumust. Liisinguandjast hageja kulutuste hüvitamise nõue liisinguvõtja vastu on seega 9085,20 eurot.
6 (8)
14.Hageja esitas kostja vastu nõude liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste 724,44 eurot hüvitamiseks. Nimetatud kulutusi tõendab hageja Aktsiaseltsi SA25.02.2010 arvega nr XXX (tl 22), Osaühingu C 06.08.2009 arvega nr XXX (tl 23) ja OÜ R 16.07.2009 arvega nr XXX(tl-d 24). Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hagi aluseks olevatele asjaoludele liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste nõudele. Seetõttu loeb kohus hageja väite kulutuste suuruse kohta kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjast hageja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise nõue liisinguvõtja vastu 724,44 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise nõuded. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hagi aluseks olevatele asjaoludele, mis on aluseks enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise nõudele. Seetõttu loeb kohus hageja väite enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise nõude 4649,71 eurot kohta kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 361 mõistes on tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjast hageja enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete tasumise nõue liisinguvõtja vastu 4649,71 eurot.
16.Liisinguandjast hageja ja liisinguvõtja on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas (tl 9). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõude 14 459,35 eurot suuruse arvestusele. Seetõttu loeb kohus hageja väite viivise suuruse kohta kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjast hageja viivisenõue liisinguvõtja vastu 14 459,35 eurot.
17.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 142 lg 3 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja on avaldanud, et ta ei vaidle vastu käenduslepingu sõlmimise väitele (tl 54). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, millest nähtuks käendaja vastutust välistavad asjaolud. Käendusleping tarbijakäenduslepinguna on kehtiv, sest sisaldab kokkulepet käendaja rahalise vastutuse piirmäära kohta. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu käenduslepingu põhjal, milles on kirjas käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 56497,54 eurot (tl 12). Hageja nõue jääb nimetatud piirmäära sisse. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja käenduslepingu alusel liisinguvõtja täitmata raha tasumise kohustuste eest. Ülaltoodust tulenevalt on hagejast liisinguandjal liisinguvõtja vastu järgmised nõuded: liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue 9085,20 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise nõue 724,44 eurot, liisingumaksete tasumise nõue 4649,71 eurot ja viivisenõue 14 459,35 eurot. Kohtu poolt tuvastatud nõude suurus vastab hageja poolt 12.10.2012 menetlusdokumendis märgitud hageja täpsustatud nõude suurusele. 11.07.2011 hagiavalduses esitas hageja kohtule põhivõla 20 850,51 eurot tasumise nõude ja viivise 20 850,51 eurot tasumise nõude. Hageja on kohtule avaldanud, et ta ei ole nõudest loobunud. Pärast nõude täpsustamist 12.10.2012 menetlusdokumendiga ei nõua hageja kostjalt enam põhivõla 6391,16 euro tasumist ja viivise 6391,16 eurot tasumist. Hageja ei ole nimetatud nõuetest loobunud ning kohus ei ole nende osas menetlust lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja kannab
menetluses riisikot, et osa hagiavalduses esitatud raha tasumise nõudest võib osutuda alusetuks. Kui hagi ese osutub osaliselt alusetuks, võib see kaasa tuua hagi osalise rahuldamata jätmise. Alternatiivina on hagejal võimalik nõudest loobuda osas, mis on hageja arvates osaliselt alusetu. TsMS § 376 lg-s 4 kirjeldatud nõude täpsustamine või vähendamine ei vabasta hagejat eelkirjeldatud riisikost. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi liisinguandja kulutuste hüvitamise nõudes 9085,20 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise nõudes 724,44 eurot, liisingumaksete tasumise nõudes 4649,71 eurot ja viivisenõudes 14 459,35 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 28 918,70 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata põhivõla 6391,16 eurot ja viivise 6391,16 eurot tasumise nõuetes, kokku 12 782,32 euro tasumise nõudes.
18.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja tegi kostjale 19.09.2012 kompromissiettepaneku, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejale tasuma 23 544,55 eurot. Kostja ei ole kompromissiga nõustunud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 28 918,70 eurot. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul menetluskulude tervikuna kostja kanda jätmise alus. Kohus on hagi osaliselt rahuldanud ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja kompromissiga pakutud summa ulatusega sarnase summa, kusjuures on kompromissitingimused olnud kohtuotsusest soodsamad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud tervikuna kostja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.