Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TF Bank AB (endise nimega Time Finans AB) esitas 22.08.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2516,09 euro saamiseks ning menetluskulu 75,48 euro hüvitamiseks (tl. 3-4). Kohus tegi 03.09.2012.a võlgnikule makseettepaneku (tl. 5), mis on kätte toimetatud 06.09.2012.a. Võlgniku Üxxx Lxxxx volitatud esindaja Agu Eichenbaum esitas 19.09.2012.a nõudele vastuväite (tl. 10-11). 10.10.2012.a lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis TF Bank AB nõude Üxxx Lxxxx vastu 2516,09 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl. 9). Tartu Maakohus oma 31.10.2012.a kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta (tl. 14-15). TF Bank AB esitas 13.11.2012.a kohtule hagiavalduse (tl. 17-20) Üxxx Lxxxx vastu 2500 euro saamiseks, millest 1994,04 eurot on põhivõlgnevus, 68 eurot viivis, 323,86 eurot intressid ja 114,10 eurot kahju hüvitise nõue. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt eralaenu kahel korral kogusummas 31 200 krooni allkirjastades vastavasisulised laenutaotlused ning allkirjastades laenutaotluse kinnituse (tl. 23-24). Hageja rahuldas laenutaotlused, kandes 21.11.2007.a 15 000 krooni ja 10.12.2008.a 16 200 krooni kostja arveldusarvele (tl. 25). Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Eralaenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist. Hageja ütles laenulepingu üles 10.06.2012.a nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist (lk 26). Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisumma kokku 1994,04 eurot. Viiviste arvestamisel on hageja lähtunud VÕS 113 lg 1. Seisuga 13.11.2012.a on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 68 eurot (1994,04 eurot * 155 päeva * 0,022%). Laenulepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (24% aastas) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse summas 2188,62 eurot (1994,04 eurot * 1663 päeva * 0,066%). Hageja on vähendanud intressinõuet summani 323,86 eurot. Hageja taotleb ka kahju hüvitamist seoses võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks summas 114,10 eurot (viide RKo 3-2-1-66-05). Hageja viitab VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3, § 115 lg 1. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud summas 460 eurot. 11.12.2012.a esitas Üxxx Lxxxx kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus oma 16.01.2013.a kohtumäärusega jättis Üxxx Lxxxx taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (tl. 55-58). 03.01.2013.a saabus kohtule kostja kiri (tl. 47), milles selgitab, et 27.11.2011.a toimus põleng tema üürikorteris ning kannatada sai ka tema, ning kõik kohustused on jäänud tema kanda. On seadusekuulekalt maksnud kõiki teisi kohustusi, kuid uus lisanduv makse, mõjutab ka teiste kohustuste täitmist. Saab juurde võtta vaid 5-10 euro suuruse kohustuse. 20.01.2013.a saabus kohtule kostja kiri (tl. 60), milles selgitas laenu võtmise põhjuseid – otseste töövahendite soetamiseks. töövahendid. Samuti selgitas, et kõik laenusummad ning makstud summad ei kajastu tema arvetel, kuna peresiseselt maksti läbisegi neid. Peresiseste 2 (11)

probleemide tõttu lasi perel üle võimete elada ning seejärel otsustati laenud koos ära maksta. Käesolevalt pretendeerib õiglasele otsusele ning soovib, et tsiviilasi saadetakse arutlusele Tartusse, kuna Jõgeval ei saa olla kindel kohtuniku erapooletuses. 28.01.2013.a kirjaga selgitas kohus kostjale hagiavaldusele vastamisse puutuvat, kohtualluvust ja kohtuniku suhtes taandusavalduse esitamist ning kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. 16.02.2013.a saabus kohtule kostja Üxxx Lxxxx vastus hagiavaldusele (tl. 67), millele on lisatud pangakontoväljavõtted perioodil 21.11.2007.a – 08.12.2011.a TF Bank AB-le tehtud maksete kohta (tl. 68-72). Üxxx Lxxxx leidis, et võlausaldaja sellekohane väide on vale, mis puutub sellesse, et ta ei ole midagi tagasi maksnud. Tagasimaksmine jäi seisma pärast tulekahju toimumist. Võlgu jäämine ei ole olnud pahatahtlik ega tema ükskõiksusest tingitud. Raha lihtsalt ei ole rohkem võtta olnud. Muid kohustusi on täitnud korrektselt. Sissetulek võib suureneda pärast koolituse läbimist, mis annaks võimaluse maksegraafiku alusel maksta igakuiselt 40-50 eurot. Sooviks saavutada kokkuleppe, et teha maksegraafik ning, et vältida pangakontode arestimist. Soovib, et kohus arvestaks tema üleelamistega ning tervisliku seisundi halvenemisega. 21.02.2013.a kohtu kirjaga juhtis kohus hageja tähelepanu puudustele oluliste asjaolude tõendamise suhtes ning palus võtta seisukoht kostja poolt esitatud hagi vastuse kohta. 21.03.2013.a saabus kohtule hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl.77-79), kus hageja jäi oma esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja sõnul ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on tasunud kostja poolt esitatud pangakontoväljavõtetel olevad summad ning hageja nõustub nendega. Kostja on võtnud laenu summas 31 200 krooni, kohustusega tasuda intressi 24% aastas. Tagasimakseid on teinud summas 1280,34 eurot, mis aga ei kata isegi osaliselt moodustunud intressi summat, mille arvutuskäik on toodud hagiavalduses. Lisandunud intresse on hageja tunduvalt vähendanud ning viivist on arvestatud seaduses sätestatud määras. Kostja on saanud laenu vastavasisuliste taotluste alusel, millelt nähtub ka kostja allkiri. Samuti on ta kinnitanud, et laenutaotluses esitatud andmed on õiged ja ta nõustub laenutingimustega, kohustudes neist kinni pidama. Laenulepingute tingimustega tutvumine oli laenu taotlemisel peamiseks eelduseks ning seda sai teha internetikeskkonnas või posti teel laenu taotledes kuulusid üldtingimused laenutaotluse blanketi juurde. Kostja on võtnud laenu kahel korral ning tagasimaksmise tähtaeg oli 5 aastat. Kostja vastu suunatud nõuded on muutunud sissenõutavaks kuivõrd hageja on lepingud üles öelnud 22.05.2012.a edastatud vastavasisulise teatisega, mille alusel kuulus kogu võlasumma tasumisele. Hageja sõnul on pooled kokku leppinud kuuintressi suuruseks 2% (krediidikulukuse määr 10 000 krooni suuruse laenu ja 3-aastase tagasimakseperioodi puhul 26,8%) võlguolevast summast ning võlgnikule on teatatud intressimäära suuruse muutumises ja sellega on võlausaldaja oma lepingulise kohustuse täitnud, mis tulenesid üldtingimustest. Kostjale esitati igakuiselt laenukonto väljavõtted, millest lähtuvalt ta kohustus oma võlgnevust tasuma. Muuhulgas nähtub seal ka maksetähtaeg ja osamakse summa. Kostja raske majanduslik olukord ei saa vabastada teda hageja poolt tehtud kulutuste kandmisest. Hageja lisas vastusesse ka kompromissettepaneku, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale kohustuse täitmiseks 2500 eurot 36-kuulise maksegraafiku alusel osamaksega 70 eurot. Hageja oma seisukohas viitab VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82, mille alusel juhib tähelepanu kohustusel täita leping. VÕS § 101 lg 2 ja § 108 lg 1 alusel viitab õiguskaitsevahenditele.

3 (11)

15.04.2013.a on kohtule saabunud kostja seisukoht hageja pakutud kompromissettepaneku osas (tl. 83), milles kostja on leidnud, et kui kohus leiab, et nõutud summa on õiglane, siis tema on nõus seda graafiku alusel maksma. Samas on 70 eurot liigsuur summa ning tema on võimeline ühes kuus tasuma 35 eurot. Soovib maksegraafikut reaalsete võimaluste piires. 28.05.2013.a toimus asjas kohtuistung (tl. 87-88), kuhu hageja ei ilmunud, kuid teatas, et ei soovib asja läbivaatamist ilma hageja esindaja osavõtuta (tl.85). Kohtuistungil selgitas kostja, et ei ole päris kindel, mitu korda on hagejalt laenu võtnud ning ei oska välja arvutada summat, mida on võimeline tagasi maksma. Kõik tema asjad on hävinenud tulekahjus ning mälu on tal halb. Leiab, et hageja väide, et ta ei ole üldse maksnud, on kahtlane. Pangakontoväljavõttelt nähtuvad summad, mis talle ette anti, mida ta maksma peab. Ei mäleta kuidas oli suhtlus, võimalik, et ka telefoni teel. Intressisummast ei tea ta midagi. Maksis seni, kuni sai ning pärast õnnetuse toimumist, lõpetas ära. Tingimustes oli kirjas, et tal on laenukindlustus ning õnnetuse korral ei pea kohe maksma, kuid kuna tal oli töökoht, siis ei saanud laenukindlustuse kaudu maksta. Teise laenu kuumakse on ilmselt taotluse peal. Kostja eitas kohtuistungil, et on saanud nii suure summa laenu. Laenukindlustuse tõestamiseks puuduvad tal tõendid, kuna tulekahjus hävis kõik. Ta ei olnud kindel, et intressi suurendamise kohta talle teatati. Uut maksegraafikut talle saadetud ei ole. 2008.a laenu ei taotlenud väga pikaks ajaks. Ei ole teadlik, milline on laenu põhiosa ning milline intress. Viimane makse on tehtud 2011.a novembris, kui tütar maksis. 29.05.2013.a edastas kostja kohtule tõendid tulekahju toimumise kohta (tl. 90-92). Lisaks meenus talle, et selle laenuandjaga ei ole ta allkirjastanud kohe kindlasti mitte ühtegi maksegraafikut (tl. 89).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et TF Bank AB hagiavaldus Üxxx Lxxxx vastu lepingust tuleneva võla tasumiseks tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 396 lg 1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § lg.1 sätestab: Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS 401 lg.3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Asudes kindlaks tegema, millist liiki õigussuhtega on poolte vahel tegemist, võtab kohus aluseks poolte vahel sõlmitud lepingutes sisalduva: 19.1.2007.a. esitatud laenutaotlusel (tl.23) on võetavat rahasummat nimetatud laenuks ja 06.12.2008.a. kirjas laenu taotlemise teemal (tl.24) on küsitavat rahasummat samuti nimetatud laenuks. Ka hagiavalduses nimetab hageja kostjale väljastatud rahasummat laenuks (eralaen). Samas on hageja viidanud ja esitanud raha saamise tingimuste kohta paberi (tl.22), milles räägitakse krediidist, krediidiandjast, aga ka laenust. Kostja on tarbija VÕS § 34 tähenduses. Seetõttu ja VÕS §

4 (11)

401 lg.3, § 402 alusel tuleb lugeda pooltevaheline võlasuhe tarbijakrediidilepingul põhinevaks võlasuhteks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles ja tõendatud on, et hageja on andnud kostjale tarbijakrediidilepingu alusel laenu kogusummas 31 200 krooni (1994,04 eurot), kuid kostja on rikkunud lepingut, jättes tasumata nõuetekohaselt laenumaksed. Kostja ei eita hageja väidet, et ta ei ole võetud krediidisummat nõuetekohaselt tagasi maksnud. Kostja väitel on ta makseid teinud suuremas summas kui väidab hageja ja tagasimaksmise kohustuse rikkumise põhjuseks on olnud tema kodu sattumine tuleõnnetusse. Kohtul tuleb hageja nõude lahendamiseks teha kindlaks järgmised asjaolud: 1)võetud krediidisumma 2)krediidilepingu kestus 3)tagasimaksete summa, osamaksete hulk, suurus ja sagedus 4)milliste maksete katteks tehtud tagasimakset arvestatakse 5)intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused 6)krediidilepingu lõppemise tingimused. Sellised tarbijakrediidilepingu olulised asjaolud määratles esimese laenu võtmise (19.11.2007) ajal kehtinud VÕS § 404 lg.1, lg.2. Kohus, kuulanud kohtuistungil kostja ja uurinud kirjalikke tõendeid, tegi kindlaks järgmise:

5 (11)

tõendatuks, et poolte vahel oli kokku lepitud laenu tagasimaksmine osade kaupa igakuuliste maksetena. Kuna laen nr . 1 oli võetud 4 aastaks, pidi tagasimakseid olema 48 (4x12). Osamaksete suurusesse puutuvalt märgib kohus, et ehkki kostja on laenutaotluses (tl.23) märkinud laenumakse igakuiseks suuruseks 1200 krooni, ei saa lugeda tõendatuks poolte vahel sellise kokkuleppe olemasolu, kuna kostja poolt stabiilselt tehtud maksetest nähtub, et tegelikult on kostja laenu nr . 1 tagasi maksnud 486 krooni ehk 31,06 eurot kuus (tl.72,71,68) ja selle üle ei ole poolte vahel vaidlust olnud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et laenu nr . 1 igakuise tagasimakse suurus oli kokku lepitud summas 486 krooni ehk 31,06 eurot. Kuna kohus luges, et alates teise laenu saamisest loeti lepingu kestuseks 5 aastat (alates esimese laenu võtmisest), on teise laenu tagastamise lõpptähtaeg 21.11.2012.a. Laenu nr . 2 osamakse suuruseks tuleb lugeda tõendatuks 879 krooni ehk 56,18 eurot, kuna sellist summat on kostja stabiilselt tasunud alates teise laenusumma saamisest ja selle üle ei ole pooltel vaidlust olnud. 4.Milliste maksete katteks igakuist makset arvestatakse- selle kohta kohtule tõendeid ega arvestust esitatud ei ole. Võttes aluseks tl.22 tingimustes sisalduva lause „Igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2% selleks hetkeks võlgu olevast summast.“, loeb kohus tõendatuks, et igakuises makses sisaldusid nii põhivõla makse kui ka intressimakse. Kuna muid kokkuleppeid tagasimakse arvestamise kohta ei ole esitatud, tuleb aluseks võtta laenu nr . 1 võtmise ajal (november 2007) kehtinud VÕS § 415 lg.2, mis sätestab: Kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks 2) teises järjekorras võlgnetava 3) kolmandas järjekorras 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

tehtud kulude põhisumma intressi

katteks; katteks; katteks;

6 (11)

kr ehk 31,06eurot. Annuiteetmakse on Eesti pankade poolt kasutatav maksesüsteem, mille aluseks on annuiteetmakse arvutamise valem. Laen summas 15000 kr ehk 958,67eurot, väljastati 21.11.2007.a., tähtaeg 4 aastat, intressimäär 24% aastas tagastamata summalt, tagastamine igakuuliste annuiteetmaksetega (annuiteetmaksete eeldamise aluseks on see, et kostja maksis iga kuu ühesuuruse summa 486 kr ehk 31,06eurot). Perioodil 12.2007 kuni 11.2008.a. on tasutud kostja poolt laenumakseid summas 4860 kr ehk 310,61eurot (tõenditeks kostja kontoväljavõtted tl. 72, 71, 68). Annuiteetgraafiku alusel oleks sellel perioodil kuulunud tasumisele intressimaksetena 213,03eurot. Seega laenu põhiosamakseteks jäi 310,61-213,03= 97,58eurot. Järelikult oli laenu nr 1 põhiosa võlgnevuse suurus seisuga 16.11.2008.a. 958,67-97,58= 861,09eurot. 06.12.2008 kostja taotles ja 10.12.2008 laekus kostjale teine laen summas 16200 krooni ehk 1035,37 eurot. Kuna pooled on käsitlenud selle laenu saamisest alates kostja võlakohustust hageja ees ühe kohustusena, siis kohus loeb, et alates 10.12.2008 oli kostja kasutuses olev laenusumma 861,09+1035,37=1896,46 eurot. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et koos teise laenusumma saamisega olnuksid pooltevahelise laenulepingu tingimused muutunud, mistõttu kohus loeb, et laen nr 2. vormistati koos laenuga nr . 1 üheks laenuks summas 1896,46€ tähtajaga 5 aastat alates esimese laenu väljamaksmisest. Seega tuleb lugeda laenu nr 2. tähtajaks 21.11.2012.a. Intressimäär on 24% aastas tagastamata summalt ja laenu tagastamine igakuuliste annuiteetmaksetega. Et tagastamine toimus annuiteetmakse põhimõttel, järeldub asjaolust, et kostja on alates teise laenu saamisest teinud stabiilselt igakuiseid makseid summas 879 krooni ehk 56,18 eurot ja selle üle ei ole pooltel olnud vaidlust. Perioodil 12.2008-12.2009.a. on kostja poolt tasutud laenumakseid summas 5481 krooni ehk 350,30 eurot (tõenditeks kostja kontoväljavõtted tl.68, 69, 70). Tl.68 nähtuvat makset 10.12.2009 summas 65 krooni ehk 4,15 eurot ei loe kohus tasutuks põhivõla ega intressi katteks, kuna tasutud summa 65 krooni vastab summale, mis kuulub tasumisele meeldetuletuse eest hilinenud makse kohta (nii on kirjas tingimustes tl.22) ja arvestades aastal 2009 aset leidnud maksekohustuse rikkumist (nähtub tl.68 kontoväljavõttest), on tõenäoline, et hageja väljastas kostjale selle kohta meeldetuletuse. Perioodil 01.2010-12.2010.a. on tasutud laenumakseid summas 9627 krooni ehk 615,28eurot (tõendiks kostja kontoväljavõte tl.69). Perioodil 01.2011-12.2011.a. on tasutud laenumakseid summas 611,13eurot (tõendiks kostja kontoväljavõte tl.69). Seega kokku on tasutud laenu nr 2. makseid summas 1515,86 eurot. Annuiteetgraafiku alusel oleks perioodil 12.2008-12.2011.a. tulnud tasuda graafikujärgseid intressimakseid summas 970,59eurot. Seega jäi kostja maksetest laenu põhiosamakseteks 1515,86-970,59= 545,27 eurot. Järelikult oli seisuga 08.12.2011.a. (viimane makse kostja poolt) laenu nr 2. põhiosa suurus 1896,46-545,27=1351,19 eurot. Selliste faktiliste andmete alusel on tõendatud hageja nõue seisuga 10.06.2012.a. :

7 (11)

-

-

Laenu põhiosa 1351,19 eurot, laenu intress perioodi 10.12.2011-10.06.2012.a. eest 162,12 eurot ( 6kuud intress 2% kuus summalt 1351 eurot, s.o. 27,02 eurot kuus) Viivised perioodi 11.06.2012.a. kuni 13.11.2012.a. (hagi kuupäev) eest 46, 08 eurot (155 päeva, viivise määr 1%+7% aastas ehk 0,022% päevas).

Kohus annab siinkohal selgituse kasutatud arvutuse kohta: Kostja laenu nr 1. ja laenu nr 2. maksegraafikute saamiseks on kasutatud Eestis tegutseva kahe suurema kommertspanga – AS SEB Pank, AS Swedbank – väikelaenude annuiteetmaksete kalkulaatoreid, mis asuvad vastavate kommertspankade kodulehekülgedel. Hageja koduleheküljel sellist kalkulaatorit ei leidu. Sisestades kostja laenu nr 1 ja laenu nr 2 andmed (laenusumma, intressimäär, laenu tähtaeg) vastavatesse kalkulaatoritesse, on saadud mõlema kommertspanga kodulehelt tulemuseks täpselt sarnased graafikud nii laenu intresside kui laenu põhiosa maksete osas. Seega ongi kostja laenumaksete arvestamise juures kasutatud AS SEB Pank ja AS Swedbank poolt kasutatavat laenude tagastamise annuiteetmaksete graafikut. Annuiteetmaksete arvutamiseks antud intressimäära, laenusumma, tagasimaksete kordade ja laenutähtaja juures kasutatakse annuiteedi nüüdisväärtuse valemit:

kus: PVA annuiteedi nüüdisväärtus, PVIFAi,n - annuiteetsete maksete nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatav intressitegur; A - annuiteetne makse ehk igas perioodis tehtava makse suurus. Kohus loeb sellise kalkulaatori kasutamiseks piisavaks asjaolu, et kahe suurima panga annuiteetmaksete kalkulaatorid annavad tulemuseks täpselt analoogilised graafikud. Hageja arvutus (tl.78), et kostja on tagasimakseid teinud summas 1280,34 eurot ei ole tõendatud, kuid on ümber lükatud kostja kontoväljavõtetega. Kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et intressimäär kostja laenulepingutes on muutunud. Intressimäära muutumise kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Maksegraafikute koostamist või olemasolu ja intressimäära muutumisest teatamist kostja eitab. Lepingu tingimuste (tl.22) järgi võib intressimäär muutuda, ... krediidiandjal on sellest tulenevalt õigus muuta kuumakset, krediidiandja peab sellisest muudatusest laenuvõtjat teavitama mõistliku aja jooksul enne muudatuste kehtestamist. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit ega väidet selle kohta, millal intressimäära muudeti, milliseks see muutus ja kuidas kostjat sellest teavitati. Hageja esitatud arve (tl.26) sisaldab

8 (11)

küll märget kuu intressi kohta 2,22%, kuid kostja teavitamist intressimäära muutumisest ei ole tõendatud. Et intressimäära muudatusest tarbijakrediidilepingus tuleb tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal teavitada, sätestab VÕS § 4041, mis kehtib alates 01.07.2011, s.o. hiljem poolte vahel lepingu sõlmimisest. Kuna ei ole teada väidetav intressimäära muutumise aeg, ei saa sellest sättest lähtuda ja lähtuda tuleb lepingute üldtingimustest ehk VÕS § 42 lg.3 p.14, § 43 lg.1, mis kehtisid lepingute sõlmimise ajal. Need sätted näevad ette, et krediidilepingus intressimäära muutmine ei ole tühine juhul kui teist lepingupoolt sellest viivitamata teavitatakse ja teisel lepingupoolel on õigus leping kohe lõpetada. Kuna asjas ei ole tõendatud kostja teavitamine intressimäära muutumisest enne muudatuste kehtestamist, ei ole teada intressimäära muutumise aeg ega määr, siis ei saa lugeda intressimäära muutumist tõendatuks ja kohus lähtub ka teise laenu puhul esialgses lepingus kokku lepitud intressimäärast ehk 24% aastas ja 2% kuus. Hageja on arvutanud hagiavalduses intressi võlajäägilt 1994,04 eurot ehk kogu võetud laenusummalt. Kohus sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kuna kostja on olulises summas põhivõlga tasunud, tuleb intressi arvutada võla jäägilt, mis seisuga 10.12.2011 (kui kostja maksed lõppesid) oli 1351,19 eurot. Sootuks arusaamatu on kohtule intressiarvutus hagiavalduses alates 21.11.2007 ehk esimese laenu saamise kuupäevast alates ja kogu laenusummalt ehk 1994,04 eurot: 21.11.2007 sai hageja kasutusse laenu summas 15000 krooni ehk 958,67 eurot, mistõttu sellest kuupäevast intressi arvutamine põhivõlalt summas 1994,04 eurot on põhjendamatu. Lisaks sellele ei ole kostjal kunagi eksisteerinud hageja ees põhivõlga summas 1994,04 eurot, sest teise laenu summas 1035,37 eurot võtmise ajaks oli esimesest laenust osa põhivõlast tasutud ja 10.12.2008 oli kostja põhivõlg kahe laenu peale kokku 1896,46 eurot. Neil asjaoludel ei ole võimalik lähtuda hageja intressiarvutusest hagiavalduses ja aluseks tuleb võtta kohtule esitatud tõenditest ja asjaoludest nähtuv ja seadusest tulenev. Hageja väitel ütles ta laenulepingu üles 10.06.2012.a. Tõendeid laenulepingu ülesütlemise kohta ei ole hageja esitanud, kuid hageja viitab vastavasisulisele teatisele 22.05.2012 (viide vastuses tl.78). Kohtule on esitatud arve tl.26 kuupäevaga 22.05.2012. Sellel arvel sisalduvas tekstis ei ole ühtki väljendit, mis viitaks hageja teatele või soovile leping üles öelda. On küll ettepanek tasuda kogu võlasumma, kuid seda ei saa käsitada lepingu ülesütlemise teatena, eriti veel kui sellele on lisatud järgmise kuumakse maksekorralduse blankett 10.06.2012 tasumisele kuuluva summa 60,33 eurot kohta. VÕS § 416 lg 1 sätestab: Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

9 (11)

Kostja lepingu ülesütlemist ei ole vaidlustanud. Kosja on kinnitanud, et alates 2011 sügisest, mil ta sattus tuleõnnetusse (tõendid selle kohta tl.89-92), ei olnud tal võimalik laenumakseid tasuda, ta teavitas sellest hagejat korduvalt. Kostja esitatud kontoväljavõtetest nähtub samuti, et viimane makse on hagejale tehtud 08.12.2011.a. (tl.69), mistõttu kohus loeb VÕS § 416 nõuded krediidilepingu ülesütlemise alustena täidetuks ja kostja õigeksvõtuga tõendatuks, et krediidileping on seaduse nõuetele vastavalt hageja poolt üles öeldud 10.06.2012.a. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas (alates 15.04.2013.a lisandub 8% aastas). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid seaduses ettenähtud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud viivisenõude ja arvutanud viivist kokku 68 eurot. Ehkki pooled ei ole viivise nõudmist kokku leppinud, tuleb viivise nõudmise võimalus seadusest ja VÕS vastavad sätted saab aluseks võtta. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu õiguskaitsevahendite kasutamine hageja kasuks on põhjendatud. Kohus nõustub hageja viivise arvutamise perioodiga ja määraga hagiavalduses- seadusekohane määr, kuid ei nõustu viivise arvutamisega võla jäägilt summas 1994,04 eurot. Ka viivis tuleb arvutada võla jäägilt ehk 1351,19 eurolt, mis teeb 46,08 eurot ( 1351,19x155x0,022%). Kostja on esitanud väiteid, et temal aset leidnud tuleõnnetuse tõttu tuleks rakendada laenukindlustust, mis tal oli ja mille rakendamist ta hagejalt ka küsis, kuid hageja keeldus, põhjendades ettenähtud aluste puudumisega. Kostja arvab teadvat, et kindlustusvõimaluse näeb ette hageja kodulehel olev teave. Kohus kontrollis TF Bank AB kodulehel olevat teavet laenukindlustuse kohta ja sellest nähtub, et laenukindlustuse rakendumine on võimalik ajutise töövõimetuse või töökaotuse korral. Seega ei rakendu kindlustus kostja juhtumile. Hageja on taotlenud VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist kostja poolt summas 114,04 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud nimetatud kahju tekkimist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõestaks, et hageja on inkassofirma poole pöördunud või et on esitatud arve nõude sissenõudmise eest ja hageja on vastava arve ka inkassofirmale tasunud. Sellest tulenevalt jätab kohus selles osas hagi rahuldamata

10 (11)

Hagi kuulub rahuldamisele summas 1559,39 eurot, millest põhivõlg 1351,19 eurot, intress 162,12 eurot ja viivis 46,08 eurot. Summas 940,61 eurot jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud osaliselt hageja kanda ja osaliselt kostja kanda. Kohus, lähtuvalt hagi rahuldamise suurusest, jätab 62% menetluskuludest kostja kanda ja 38% menetluskuludest hageja kanda. Kohtule teadaolevalt on hageja teinud kulutusi ning esitanud ka vastavasisulised tõendid. Kuna kohus teeb käesoleval juhul otsuse, tuleb siinkohal TsMS § 173 lg 4 alusel ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, v.a kulude rahalise suuruse. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 1,3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.