Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-54491
Tsiviilasi
Danske Bank AS hagi AM vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes 26906,18 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Hageja: Danske Bank AS Eesti filiaal (registrikood 11488826, Narva mnt 11, 15015, Tallinn), esindaja Krista Arraste Kostja: AM(isikukood XXX, XXX) Kirjalik menetlus
Hageja nõue, põhjendused Danske Bank AS Eesti filiaal ja T OÜ (registrist kustutatud XXX) sõlmisid XXXkapitalirendilepingu nr XXX, millega T OÜ võttis liisingusse betoonmikserpumpauto YYY, rendiperioodiga kuni YYY ning tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingut käendas kostja AM XXXkäenduslepingu nr KÄ- XXX alusel, vastutuse maksimummääraga 2 470 123,50 EEK. T OÜ oli kohustatud tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmaksed. T OÜ ei tasunud lepingust tulenevaid rendimaksed maksegraafikus kokkulepitud tähtajal. Hageja esitas XXXT OÜ-le vara tagastamise nõude. T OÜ vara ei tagastanud ning tagastusteenuse vahendusel tagastati liisinguese XXX hagejale. Menetluse käigus ja pärast ekspertiisi tegemist täpsustas hageja nõuet 10.05.2013. Vara jääkmaksumus oli lepingu ülesetlemise ajaseisuga 818828,15 kr ehk 52332,66 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades vara tagastamine aja väärtust ning tasumata jääkmaksumust ning seda, et OÜ T tasus 12.06.2009 283,22 eurot, on vara tasumata osa 13349,44 eurot. See 13349,44 eurot kujuneb järgmiselt: 52332,66 /jääkmaksumus/ - 38700 /võõrandamisel saadu/283,22/tasutu/ eurot. Vara võõrandamisel saadu 38700 eurot jääb mõistlikku hinnaerinevuse 10% sisse kui lähtuda selles, et tagastamise aja väärtus oli 43000 euro. Lisaks oli võlgnikul tasumata lepingust tulenevad maksed (kuumaksed) 6746,89 eurot, kindlustuslepingust tulenevad maksed 1662,99 eurot, vara realiseerimise kulud 2451,69 eurot. Seega oli põhivõlgniku võlg kõik kokku 24314,01 eurot, millelt viivis on perioodi 11.08.201218.12.2012 eest 9409,52 eurot. Sellele lisandub viivis 0,3% päevas vastavalt lepingule alates hagi menetlusse võtmise kuupäevast 07.01.2013 kuni otsuse tegemise kuupäevani 18.06.2013 162 päeva eest 24314,01 eurolt 11816,66 eurot. Hageja nõuab selle perioodi eest vaid viivist 2900 eurot. Hageja ei ole nõudnud intressi pärast lepingu lõpetamist, kuid kuni selleni on võlgnetav intress 1247,22 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana tasumata soetusmaksumuse osa 13 349,44 eurot, intressid 1 247,22 eurot ja viivised 9 409,52 eurot ja täiendava viivise 2900 eurot, kõik kokku 26 906,18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 järgi. Kostja arvamus Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Kostja arvates liisingueseme vara hind sundmüügil hetkel oli madalam, kui vara turuväärtus. Viivist 0,300% määraga iga võlgnevusega viivitatud päeva eest on ebaproportsionaalselt kõrge, hagejal ei ole õigust nõuda ka tasumata intressi summas 1247,22 eurot, kuna pärast lepingu lõppemist ei saa intressi nõuda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused 2 (6)
VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlus puudub järgnevate asjaolude üle:
liisingleping VÕS § 361 järgi, kuna hageja finantseeris OÜ-le T vastava liisingeseme ostu (omandas selle tema jaoks) ja kostja kohustus hagejale tasuma selle eest tasu ning sai liisingeseme enda kasutusse. Vaidlus VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohutuse osaline täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi võib võlausaldaja lepingu rikkumine korral lepingu üles öelda. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja lepingulist viivist VÕS § 101 lg 1 p1,6, § 108 lg 1 ja 113 lg 1. Lepingu ülesütlemise üle vaidlus puudus, seega on vaidlusalune liisingleping üles öeldud XXXsaadetud teatega, mille kohta on esitatud ka vastav tõend (lk 39) ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 367 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 järgi. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt on mõeldud liisingeseme väärtus all tema turuväärtust (liisingandjale tagastamise aja seisuga). Eseme, milleks on asjad, turuväärtus on kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 järgi. Vara tagastati XXX ja hageja võõrandas selle 33 500 euro eest (ilma käibemaksuta). Hageja taotluse alusel määratud kohtuliku ekspertiisiaktiga 30.04.2013 on leidnud tõendamist, et vaidlusaluse liisingeseme turuväärtus oli 2011.a. jaanuaris ehk tagastamise ajal liisingandjale 43 000 eurot ilma käibemaksuta. Seega on põhimõtteliselt õige kostja väide, et sõiduk võõrandati 33 500 euro eest alla turuhinna. Küll aga korrigeeris 10.05.13 hageja oma nõuet kostja vastu pärast ekspertiisi tulemusi ning leidis, et liisingeseme turuväärtuseks võib pidada 38700 eurot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese võõrandatakse turuhinnast kuni 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda, et liisinguese on võõrandatud turuhinna VÕS § 367 lg 3 ja TsÜS § 65 mõttes. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et kui arvestada hageja täpsustatud nõuet vara tasumata soetusmaksumuse arvestamisel vastavalt 38 700 euro eest (käibemaksuga), siis tuleb lugeda, et 38 700 eurot (käibemaksuta) on turuhind TsÜS 65 järgi, kuna jääb selle 10% sisse, lähtudes ekspertiisiaktiga tuvastatud hinnast - 43000 eurost. Vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik OÜ T on tasunud 283,22 eurot 12.06.2009 (so pärast lepingu lõppemist) ning vara jääkmaksumus oli käibemaksuta lepingu lõppemise ajal 52332,66 eurot (käibemaksuta, vt vaidlustamata asjaolud p 9,10). Vaidlus puudus selles, et märgitud vahe ehk tasumata soetusmaksumuse osa on 13349,44 eurot on seni hagejale tasumata, seega rikub põhivõlgnik kohustust VÕS § 367 lg 1, 4 ja 76 lg 1 ja § 100 mõttes. Kostja leidis, et ta ei pea tasuma hageja poolt nõutavat intressi. Kohus sellega ei nõustu. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita ning vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik pidi lepingu 4 (6)
maksegraafiku alusel maksma ka intressi. VÕS § 195 lg 2 II lause alusel jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima. Intressi tasumise kohustus on kokkulepitud on kokkulepitud lepingus (lk 30). Lähtuvalt hagiavaldusest ja selle juurde esitatud arvetest nr 20090113194 25.01.09, nr 2000213248 25.02.2009, nr 20090312871 25.03.09, nr 20090412611 25.04.2009 (Lk 47- 51) nähtub, et hageja nõuab intressi vastavalt nende arvete järgi kokku 1247,22 eurot aja eest, mil leping oli kehtiv. Leping öeldi põhivõlgnikule üles XXX avaldusega ning seega olid lepingust tulenevad ning mainitud arvetes märgitud intresside tasumise kohustus kokku 1247,22 eurot tekkinud enne lepingu lõppemist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuaks intressi pärast lepingu lõppemist. Vaidlus puudus selles, et märgitud intress oleks valesti arvestatud ja tasutud. Seega rikub põhivõlgnik VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 361 tulenevat liisingmakse, millest ühe osa moodustab intressi tasumise kohustus, kohustust VÕS§ 100 mõttes 1247,22 euro ulatuses. Kostja leidis, et viivis suurus on ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkuleppele. Esitatud lepingust nähtuvalt on põhivõlgnik kohustatud maksma viivist 0,3% päevas. Viidatud kapitalirendileping on sõlmitud põhivõlgniku majanduskutsetegevuses ning väide, et selline lepinguline viivise määr oleks ebamõistlikult suur, on alusetu. Seega on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud ulatuses § 76 lg 1 järgi. Hageja on nõudnud viivist kindlustusmaksete võlgnevuselt, põhivõlgniku debitoorselt võlgnevuselt, vara tagastamise kuludelt (vaidlustamata asjaolud – p 11-12), võlgnetavalt soetusmaksumuselt (kohtu poolt eelpool tuvastatud) 13349,44 euro, kokku summalt 2 4314,01 eurolt perioodi eest 11.08.2012-18.12.2012 9409,52 eurot. Seega on hageja nõudnud viivist alates ajast, mil ta nõudis võla tasumist kuni hagi esitamiseni. Viidatud aeg on oluliselt hilisem aeg võrreldes ajaga, mil leping lõppes (2009). Hagiavalduse täpsustustest nähtuvalt nõuab hageja viivist edasi alates hagi menetlusse võtmise kuupäevast 07.01.2013(määrus lk 69) kuni otsuse tegemise kuupäevani 18.06.2013 ja seda vähendatud summas 2900 eurot (viivis oleks muidu arvestuse järgi 11816,66 eurot). Seega on hageja jätnud viivise arvestusest välja täiendava perioodi pärast hagi esitamist kuni selle menetlusse võtmiseni ning nõudnud väiksemat viivist kui see lepingu järgi oleks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole käitunud viivist nõudes vastutustundetult ning hea usu põhimõtte vastaselt. Viivis kokku moodustab 12309,52 eurot ja on väiksem kui võlg 24314,01 eurot, millelt see viivis on arvestatud. Viivise arvestust ennast ega seda, et viivis oleks tasutud, pole vaidlustatud, seega on viivis kokku 12309,52 eurot. Ka ei ületa viivis 10.05.2013 menetlusdokumendis täpsustatud põhivõla nõuet 13349,44 eurot, mis on liisingeseme soetumismaksumuse tasumata osa ehk nõutavat põhivõlga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõla nõuet, pole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagis nõutud viivisenõue, mis on alla põhivõla, ei ole ebamõistlikult suur ega kuulu seetõttu VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendamisele. Kuna nii põhivõlg kui viivis on tasumata, rikub põhivõlgnik kohustust VÕS § 100 mõttes. Kuna põhivõlgnik rikub kohustust, sest tasumata on osaliselt liisingeseme soetusmaksumus summas 13349,44 eurot, intress 1247,22 eurot ning viivis kokku 12309,52 eurot, mille tõttu on hagejal õigus 5 (6)
nõuda kostjalt kui käendajalt käenduslepingu järgi põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamist ja käenduskohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, 6,§ 108 lg 1, 113 lg 1, § 367 lg 1, 3, 361, § 142 lg 1, 3, § 145 lg 2, § 65 lg 1 järgi. Nõutav summa ei ületa kostja vastutuse piirmäära, mis on 157869,66 eurot (247123,50 kr, lk 38). Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 13349,44 eurot, intressi 1247,22 eurot ja kokku viivist 12309,52 eurot. Menetluskulud, asja hind Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ning TsMS § 177 lg 2 järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt välja mõista menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasja hind on haginõude täpsustamise avaldus järgi vastavalt nõude väärtus kokku 26906,18 eurot.
/digitaalne allkiri/ Mai Grauberg Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.