2-11-1816/6 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja - lahend.ee

5.pärimise teel saadu väärtusest kuulub pool võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Viie aasta möödumisel määruse jõustumisest otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Koopia määrusest saata võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajate jaoks algab määruskaebuse esitamise tähtaeg teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil ja seda ka juhul, kui saadetis tagastatakse. Asjaolud Pankrot on välja kuulutatud 23.veebruaril 2011.a. Jaotusettepanekut ei ole pankrotihaldur esitanud. Aruandest nähtub, et esitatud nõuete summa on kokku 25 387.51 eurot, millest 18 329.17 eurot on kaitstud esimeses rahuldamisjärgus ja 7058.34 eurot teises rahuldamisjärgus. Vastuväiteid ühelegi nõudele ei esitatud, mistõttu ei ole kohtu menetluses ka hagisid nõuete tunnustamiseks. Pandi eseme - Lääne maakonnas Lihula vallas Kirbla k. Altkruusil asuva kinnistu müügist laekus pankrotivarasse 3000 eurot. Kinnistu kuulus abikaasade ühisvara hulka ja seepärast kuulub kinnistu müügist laekunud summast pankrotivarasse pool. Müümata pankrotivara ei ole. Samuti puuduvad võlgnikul nõuded teiste isikute vastu vara tagasivõitmiseks või nõudmiseks pankrotiavarasse. Võlgnik sai pärast pankroti väljakuulutamist 1176.56 eurot töötasu, 50.80 eurot Töötukassast kindlustushüvitist ja 920.40 eurot Lihula Vallavalitsusest toimetulekutoetust. Kokku on laekumised lisaks pandieseme müügist saadud rahale seega 2147.76 eurot. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgniku pangakontol 29.67 eurot. Pankrotivara maht on kokku seega 5177.43 eurot. Võlgnikule on Täitemenetluse seadustiku § 132 alusel laekumistest välja makstud 2143.70 eurot. AS-i SEB Pank esimese rahuldamisjärgu nõude 18 329.17 eurot saab pandi eseme arvel rahuldada 2550 euro ulatuses, sest 450 eurot jääb PankrS § 153 lg. 2 kohaselt pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Pandi eseme müügist laekunud summat ületavas osas jääb pandiga tagatud nõue PankrS § 153 lg. 4 kohaselt teise rahuldamisjärku. AS-i SEB Pank I järgu nõudest jääb pandi eseme arvel rahuldamata 15 779.17 eurot. Teises rahuldamisjärgus on veel AS-i SEB Pank nõue 235.32 eurot (milline on nõuete kaitsmisel tunnustatud teises järgus), AS-i Swedbank nõue 3126.04 eurot, Maksu - ja Tolliameti nõue 2518.71 eurot, Fortum Elekter AS-i nõue 714.22 eurot, Elion Ettevõtted AS-i nõue 373.93 eurot,

Maksejõuetuse põhjuseks oli halduri hinnangul võlgniku töötus, arvestatava sissetuleku puudumine ja suur laenukoormus. Haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluse käigus kuriteo tunnustega tegusid. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohtusse hagide esitamiseks aluseid ei ole. Halduril ei ole võimalik võlgniku töötasu arestida ega selle arvel pankrotivara suurendada. Kuna võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks, siis teeb haldur ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses raugemisega vastavalt PankrS § 158 lg. 4. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 3086.29 eurot, millest 635.33 eurot on massikohustused ja 2450.96 eurot. Massikohustused on järgmised: 339.75 eurot sotsiaalmaks ajutise halduri tasult, 90.75 eurot arvestuslik sotsiaalmaks halduri tasult (pankrotivara väärtuse järgi), 57.75 eurot ajutise halduri tasult kinni peetud tulumaks, 83.37 eurot ajutise halduri tasult kinnipeetud tulumaks (riigi vahenditest), 5.50 eurot kohustuslik kogumispensioni makse ajutise halduri tasult, 39.30 eurot tasu teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, 4.71 eurot pangateenuste tasu ja 10.23 eurot maamaks. Pankrotimenetluse kulud on kokku 2450.96 eurot, millest 300.00 eurot on ajutise halduri poolt tehtud kulude hüvitus (välja makstud 23.veebruari 2011.a. määruse alusel), 211.75 eurot ajutise halduri tasu (koos tulumaksuga, pankrotivara arvelt), 309.66 ajutise halduri tasu (riigi arvel, välja makstud 23.veebruari 2011.a. määruse alusel), 1029.55 eurot pankrotivara väärtuse alusel arvestatud pankrotihalduri tasu, 600 pankrotimenetluse bürookulu. Kokku saab haldur teha PankrS §§ 146 lg. 1 ja 153 lg. 2 kohaseid väljamakseid pankrotivarast 479.67 eurot s.o. 15 % pandi eseme müügist laekunud summast ja enne pankroti väljakuulutamist võlgniku pangakontol olnud summa. Riigi arvel on hüvitatud osaliselt ajutise halduri tasu 397 eurot. Pankrotivara väärtuse alusel on halduri tasu alammäär PankrS § 65-1 lg. 1 kohaselt aga 1029.55 eurot ja kõik pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 3086.29 eurot. Seega ei ole 2209.62 euro ulatuses võimalik pankrotivara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Haldur on seisukohal, et puudujääv summa tuleb hüvitada riigi arvel menetlusabi korras vastavalt PankrS § 65 lg. 11 ja TsMS 183 lg. 2. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu vastavalt PankrS § 158 lg. 4 ja 6, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ükski võlausaldaja ei ole teinud raugemise vältimiseks ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu poolt 11.aprillil 2013.a. avaldatud teatele ei ole ükski võlausaldaja reageerinud. PankrS § 171 lg. 1 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik esitas kohtule 23.veebruaril 2011.a. PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse, milles kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse alustamine on antud juhul võimalik, sest puuduvad PankrS § 171 lg. 2 nimetatud takistavad asjaolud. Kohtul puudub võimalus usaldusisiku nimetamiseks, sest võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud selleks ettepanekut. 25.märtsil 2013.a. määratud võlausaldajate üldkoosolekule ükski võlausaldaja ei tulnud, kuid koosoleku saab PankrS § 81 lg. 2 kohaselt lugeda toimunuks. Halduri poolt 18.märtsil 2013.a. avaldatud teate kohaselt oli koosoleku päevakorras pankrotimenetluse lõpetamine ja usaldusisiku kinnitamine. Kohustustest vabastamise avalduse lahendamine on märgitud ka kohtu poolt 11.aprillil 2013.a. avaldatud teates. Ükski võlausaldaja ei ole kohustustest vabastamise alustamisele vastuväiteid esitanud. Kuna usaldusisiku nimetamine ei ole võimalik, siis jääb usaldusisiku kohustuste täitmine võlgnikule ja kontroll võlgniku tegevuse üle kohtule. PankrS § 175 lg. 2 p.1 ja lg. 5 kohaselt võib kohus omal algatusel või võlausaldaja taotlusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetada või keelduda

kohustustest vabastamisest enne viie aasta möödumist, kui võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 ette nähtud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Menetluse alustamine ei tähenda, et võlgnik ka kuuluks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest viie aasta pärast vabastamisele. PankrS § 175 lg. 1-1 kohaselt on kohustustest vabastamine võimalik ka enne viie aasta möödumist, kui võlgnik on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja võlgu arvestatavas ulatuses tasunud. PankrS §§ 65 lg. 1 ja 66 lg. 3 kohaselt tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada ka pankrotihalduri tasu ja otsustada pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste põhjendatus. PankrS § 65 lg. 2 kohaselt tuleb halduri tasu määramisel võtta aluseks halduri töö tulemusena pankrotivarasse laekunud raha. Seega jääb halduri tasu arvestamisel välja ainult pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku pangakontol olnud 29.67 eurot ja tasu arvestamisel tuleb aluseks võtta laekumised kokku 5147.76 eurot. Kui pankrotivara väärtus on 6400 eurot või alla selle, siis on halduri tasu alammäär PankrS § 65-1 lg. 1 kohaselt 20% ja ülemmäär PankrS § 65-1 lg. 2 kohaselt 35 % pankrotivara väärtusest. Haldur taotleb tasu kinnitamist alammääras, milleks on antud juhul 1029.55 eurot. Haldur on esitanud kohtule 10.juunil ja 22.detsembril 2011.a. PankrS § 66 lg. 1 kohase aruande oma kohustuste täitmisel tehtud kulude kohta. Kõik kulud on näidatud ka lõpparuandes. Kulude suurus vastab menetluse mahule ja kohtul ei ole alust jätta neid kinnitamata. Halduri taotlus kulude hüvitamiseks riigi arvel menetlusabi korras kuulub rahuldamisele osaliselt. PankrS § 65 lg. 11 teise lause kohaselt võib kohus halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata halduri taotluse alusel menetlusabi, kuid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei või menetlusabi korras määratud pankrotihalduri tasu, mida ei mõisteta riigi kasuks välja, olla suurem kui 397 eurot. Seega kui määrata pankrotihalduri tasu ja kulud riigi arvel hüvitamisele suuremas summas, siis tuleks need võlgnikul 397 eurot ületavas osas riigile hüvitada. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kuludeks ja võlausaldajate nõuete tasumiseks ning lahendamisel on kohustustest vabastamine, siis ei pea kohus põhjendatuks suuremas summas halduri tasu riigi kanda jätta.