Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-12-54956
Tsiviilasi
Nordea Finance Estonia AS-i hagi XXX ja XXX võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
4 482,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Finance Estonia AS (registrikood: 10237140, asukoht: Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Reelika Tagaväli Kostja I: XXX (isikukood: XXX, reg.aadress XXX)
vastu
Kostja II: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja Tiiu Mõttus
Kohtuistungi aeg ja koht
08. mai 2013 Tallinnas
Resolutsioon
Nordea Finance Estonia AS-i hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 4130,74 (neli tuhat ükssada kolmkümmend eurot ja 74 senti ja viivis summas 352,09 (kolmsada viiskümmend kaks eurot ja 09 senti) Nordea Finance Estonia kasuks
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate XXX ja XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hagiavalduse asjaolud
Hageja liisinguandjana, MTÜ XXX (edaspidi liisinguvõtja) liisinguvõtjana ning müüja sõlmisid 25.06.2008 liisingulepingu nr XXX koos maksegraafikuga, mille esemeks oli sõiduauto Suzuki SX4, väljalaskeaasta 2008. 25.06.2008 sõlmis hageja kostjatega käenduslepingud, mille kohaselt kostjad vastutavad solidaarselt liisinguvõtja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendajate vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktile 3 264 000,00 krooni / 16 872,68 EUR. Liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata. 11.01.2010 ütles hageja liisingulepingu üles. Kuna liisinguvõtja on 10.08.2012 äriregistrist kustutatud, esitas hageja nõude käendajate vastu. Liisingulepingust tulenev lepingumaksete võlgnevus on 2072,71 EUR, mis koosneb põhimaksetest summas 881,52 eurot, kindlustusmaksetest summas 279,70 eurot, kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludest (Intrum Justitia AS teenustasu) summas 12,26 eurot, lepingu ülesütlemise tasust summas 383,47 eurot, intressidest summas 303,21 eurot ja viivistest lepingu ülesütlemise seisuga summas 212,55 eurot. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli vara lepingujärgne jääkmaksumus 10 055,84 EUR km-ta. Peale liisingueseme tagastamist suuna hageja sõiduki XXX AS-i tehnilisse kontrolli ja müügiks ettevalmistusse, mille käigus sõidukilt eemaldati liisinguvõtja reklaamkleebised. Seejärel võõrandas hageja sõiduki 01.03.2010 hinnaga 8516,23 EUR km-ta. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud ära hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara lepingujärgset jääkmaksumust, siis sai hageja tagastatud vara võõrandamisel müügikahju summas 1539,61 EUR (8516,23 – 10055,84 = -1539,61). Seoses liisingulepingu ülesütlemisega ning sõiduki müügiga on hagejale tekkinud müügikulud kogusummas 480,51 EUR vastavalt XXX AS-i arvetele nr XXX (müügi komisjonitasu, sõiduki tehniline kontroll, sõidukilt kleepsude eemaldus, pesu, pisitarvikud). Kohtuistungil loobus hageja pisitarvikute nõudest kokku summas 17,17 EUR. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna kaskokindlustuse kulu summas 43,33 EUR ja liikluskindlustuse kulu summas 11,75 EUR perioodi 01.02.2010 – 01.03.2010 eest. Liisingulepingust nr XXX tulenev kostjate solidaarne võlgnevus hageja ees on kokku 4147,91 EUR, millest tasumata lepingumaksed kogusummas 2072,71 EUR, müügikahjum 1539,61 EUR, müügikulud kogusummas 480,51 EUR, kaskokindlustuse kulu 43,33 EUR, liikluskindlustuse kulu 11,75 EUR. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise alates 19.03.2010 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni määras 0,25% päevas. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 8017.00, mida hageja vähendas 352,09 euroni. Kostjate vastuväited Kostja I hagi ei tunnista vaieldes vastu sõiduki väärtusele liisinguandjale tagastamise ajal ning müügiga seotud lisakuludele. Kostja II on väitnud, et omavahelise kokkuleppe kohaselt pidi võlgnevuse tasuma kostja I. Kostjal II on depressioon, tal on ülal pidada kaks alaealist last ja tema eluasemelaenu tasub ema. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 367 lõige 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingutega on tõendatud, et koos liisingulepinguga, mille esemeks oli sõiduauto Suzuki SX4, väljalaskeaasta 2008 sõlmis hageja 25.06.2008 käenduslepingud kostjatega, mille kohaselt kostjad vastutavad solidaarselt liisinguvõtja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendajate vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktile 3 264000,00 krooni / 16 872,68 EUR. Vaidlust ei ole, et liisinguleping nr XXX loeti 11.01.2010 teatega ülesöelduks 04.01.2010.a.ja kostja tagastas sõiduki 11.01.2010. Liisingulepingust nr XXX tulenev lepingumaksete võlgnevus 2072,71 EUR, mis koosneb põhimaksetest 881,52 eurot, kindlustusmaksetest 279,70 eurot, kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludest, Intrum Justitia AS teenustasust 12,26 eurot, lepingu ülesütlemise tasust 383,47 eurot, intressidest 303,21 eurot ja viivistest lepingu ülesütlemise seisuga 212,55 eurot on tõendatud liisingulepingu nr 520084174 juurde kuuluva maksegraafikuga, liisingulepingu ülesütlemise teatega ning tasumata arvetega, millest nähtuvalt oli liisinguvõtjal võlgnevus põhimaksete, kindlustusmaksete ja intresside eest alates augustikuust 2009, maksegraafiku 19.ndast maksest. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli vara lepingujärgne jääkmaksumus 10055,84 eurot käibemaksuta. Liisingulepingu nr. XXX esilehega, mille kohaselt ostis (võttis liisingusse) sõiduki Suzuki SX4 XXX hinnaga 8516,23 EUR (käibemaksuta) on tõendatud hageja väide, et ta võõrandas sõiduki 01.03.2010 hinnaga 8516,23 EUR. Liisingulepingu tingimuste punkti 6.7 kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 1 sätestas, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus, võttes arvesse analoogsetes asjades tehtud Riigikohtu lahendeid (viimane RKL 3-2-1-4913), asub seisukohale, et hageja liisingulepingu üldtingimuste punkt 6.7 on tühine osas, milles see seob liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme tagastamise aegse väärtuse asemel liisingueseme võõrandamisest saadud müügihinnaga, kuna liisinguandja võib üldtingimustest tulenevalt müüa liisingueseme põhjendamatult odavalt ning seega liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustada. Eelnevast tulenevalt kohaldab kohus lepingu tühise üldtingimuse asemel VÕS § 367 lg-t 3, mille kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08, 3-2-1-77-08, ja 3-2-1-184-12) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt VÕS § 367 lg 3 kindlaks teha selle
liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Auto24.44 portaali väljavõttega on tõendatud, et tagastatud sõiduki Suzuki SX4 müügikuulutus oli üleval auto24.ee portaalis hinnaga 10 219,47 eurot koos 20% käibemaksuga, ilma käibemaksuta 8516,23 eurot, millise hinnaga sõiduk ka võõrandati. Auto24.ee hinnapäringuga on tõendatud, et perioodil 11.01.2010 kuni 01.03.201 oli sarnaste sõidukite keskmine müügipakkumiste hind 9255 EUR käibemaksuga, ilma käibemaksuta 7371,25 EUR. Seega müüdi liisinguesemeks olnud Suzuki SX4 keskmise kohaliku hinnaga. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et võõrandatud sõiduki hind oleks tagastamise ajal olnud müügihinnast kõrgem. Seega on liisingueseme jääkmaksumuse ja üleandmise aja väärtusest tekkinud müügikahju 1539,61 EUR (8516,23 – 10 055,84 = -1539,61). Kuna liisinguvara hind tuleb vastavalt VÕS § 367 lg 3 tuleb liisinguvara väärtust arvestada selle liisinguvõtjale tagastamise hetke seisuga, siis ei oma tähendust kostja vastuväited selle kohta, et sama marki sõidukid on käesoleval ajal müügis samade hindadega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses liisingulepingu ülesütlemisega ning sõiduki müügiga hagejale tekkinud müügikulud on tõendatud XXX AS-i arvetega nr 2010046, 315301 ja 315716, millest nähtuvalt on lisakuludeks müügi komisjonitasu, sõiduki tehniline kontroll, sõidukilt kleepsude eemaldus ja sõiduki pesu. Pisitarvikute maksumuse nõudest hageja kohtuistungil loobus. Liisingulepingu ülesütlemisest tulenev hageja lisakulu - kaskokindlustuse kulu 43,33 EUR ja liikluskindlustuse kulu 11,75 EUR perioodi 01.02.2010 – 01.03.2010 eest on tõendatud kindlustusteatise ja kindlustuste lõpetamise avaldusega. Eelnimetatud kulusid saab vastavalt VÕS 367 lõikele 4 pidada liisinglepingu ülesütlemisest tulenevateks lisakuludeks ja mis tulevad kostjatelt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Liisingulepingu esilehel on pooled kokku leppinud, et viivis on 0,25% aastas. Hageja nõudekirjaga on tõendatud, et hageja saatis 11.03.2010 liisinguvõtjale ja kostjatele nõudekirja võlgnevuse tasumise kohta. Kuna võlgnevus on tasumata, siis on hageja arvestanud viivist alates 19.03.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni lepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas kokku 8017.00 eurot. Hageja on ise viivist vähendanud ja palub viivise välja mõista solidaarselt kostjatelt 352,09 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja I väide, et tal on alaealine laps ja raske majanduslik olukord, ei vabasta teda lepingulise kohustuse täitmisest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt põhivõlg 4130,74 eurot ja viivis 352,09 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja 165 lg-st 3 tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva
jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.