Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue

Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt välja garantiikirja nr XXX alusel 18 071,12 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Vaidlus puudub, et hageja ja UGOÜ vahel sõlmiti 23.07.2008 liisinguleping nr XXX (lk 8-13), mille hageja on erakorraliselt üles öelnud. Samuti, et hageja ja kostja sõlmisid 23.07.2008 garantiikirja UGOÜ liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja nõuab kostjalt garantiikirja alusel UGOÜ liisingulepingust XXX tuleneva kohustuse täitmist summas 18 071,12 eurot. Pooled vaidlevad, kas garantiiga on tagatud liisingulepingust XXX tulenevate UGOÜ kohustuste täitmine. VÕS (võlaõigusseadus) § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Hageja on kohtule esitanud garantiikirja koopia (lk 41-42) ja originaali (lk 145-146). Garantiikirjas on loetletud, millistest liisingulepingutest tulenevaid liisinguvõtja kohustusi garantii andja garanteerib. Muuhulgas sisaldub loetelus liisinguleping nr XXX. Garantiikirja originaalil on liisingulepingud nr XXX, XXX ja XXX hariliku pliiatsiga ühekordse peenikese joonega maha tõmmatud. Seejuures puudub igasugune märge paranduste kohta. Kohus leiab, et kostja väide, et ta tõmbas ise vahetult enne garantiikirja allkirjastamist osad lepingud maha, millele ta ei olnud nõus garantiid andma, ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et pooled võinuksid vormistada olulise sisulise lepingumuudatuse hariliku pliiatsiga, tegemata paranduse kohta mingitki märget ega sellist märget allkirjastamata. Garantiikirja kummagi lehe allosas on kostja esindaja allkiri kirjutatud pastapliiatsiga, erinevate kirjutusvahendite kasutamine allkirjastamiseks ja paranduste tegemiseks viitab sellele, et osade lepingute mahatõmbamine ning garantiikirja allkirjastamine toimusid erineval ajal. Kohus peab usutavaks hageja selgitust, et kliendihalduril, kes viibis garantiikirja allkirjastamise juures, puudusid volitused otsustamaks nõutavate tagatiste üle. On üldteada asjaolu, et krediidilepingute ning nendega seonduvate lepingute sõlmimise ja sisu üle otsustab krediidiasutuses selleks eraldi ettenähtud kollegiaalne organ, mitte üks klienditeenindaja. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks oleksid hageja ja kostja pidanud garantiikirjas oluliste sisuliste muudatuste tegemisel vormistama need allkirjastamata dokumendipõhjale hariliku pliiatsiga. Kostja ei ole oma väite kinnitamiseks tõendeid esitanud. Hageja on veenvalt selgitanud, et mahakriipsutused dokumendis tegi administreerimise osakonna töötaja järelkontrolli käigus. Liisingulepingu pooled tahtsid tavapärasest erinevalt liiklusregistrisse kannete tegemist kokku leppida ning töötaja kontrollis kandeid liisinguesemete kohta liiklusregistrist. Hageja on esitanud hageja töötajate e-kirjavahetuse selle kohta, et liisinguvõtja oli avaldanud soovi teha registrisse kandeid tavapärasest erinevalt (lk 129-130) ning administreerimise osakond kontrollis registrikandeid (lk 142). Hageja on esitanud ka liiklusregistri kannete väljavõtted (lk 131-133, 137-141) ning kannete muudatuste väljavõtted (lk 134-136). Kohus loeb nimetatud tõenditega tõendatuks, et mahakriipsutused on tehtud garantiikirjas allkirjastamisjärgselt hageja töötaja poolt liiklusregistri kannete kontrollimise käigus. Mahakriipsutustel puudub õiguslik tähendus. Kuivõrd garantiikirjas on märgitud, et garantii on antud mh liisingulepingust XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise garanteerimiseks, ning kostja ei ole vastupidise osas tõendeid

esitanud, loeb kohus garantiikirjaga tõendatuks, et kostja on andnud garantii liisingulepingust XXX tulenevate UGOÜ kohustuste täitmise tagamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võib nõudele esitada liisingulepingust tulenevaid vastuväiteid. Seejuures puudub vaidlus, et garantiikirjaga on soovitud anda garantii VÕS § 155 lg 1 tähenduses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on erandliku, üksnes näiliselt mitteaktsessoorse garantiiga. Garantiikirja p 3 esimene lause näeb ette, et garantiikirja alusel väljamakse saamiseks esitab liisinguandja garantii andjale kirjaliku nõude, mis sisaldab liisinguvõtja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Seega on pooled kokku leppinud, et garantiist tuleneva nõude maksmapanemise ainus eeldus on sellise nõude esitamine, mis sisaldab kohustuse rikkumise kirjeldust. Nõude maksmapanemise eeldus ei ole liisinguvõtja kohustuse rikkumise objektiivne fakt iseenesest, vaid liisinguandja subjektiivne arvamus, et kohustust on rikutud. Nimetatud tõlgendust toetab asjaolu, et pooled ei ole kokku leppinud, et liisinguvõtja peaks liisingulepingu rikkumist garantiikirja alusel nõude esitamiseks tõendama. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Asjaolule, et tegemist on mitteaktsessoorse esimese nõude garantiiga viitab lisaks p 3 esimesele lausele p 2 teine lause, mille kohaselt garantiikirjast tulenev garantii andja kohustus liisinguandja ees ei sõltu liisingulepingust ega selle kehtivusest. Samuti p 4 märgitu, et garantiikiri kehtib ka juhul, kui liisinguandja ja liisinguvõtja muudavad pärast garantiikirja väljaandmist liisingulepingu tingimusi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et garantiikirja p 2 esimene ja teine lause on omavahel vastuolus. Esimese lause kohaselt tagab garantiikirja alusel garantii andja kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguandja nõuete (sh intressi ning liisingulepingu rikkumisest tulenevate viiviste, leppetrahvide ja tekitatud kahjunõuete) hüvitamise. Teise lause kohaselt garantiikirjast tulenev garantii andja kohustus liisinguandja ees ei sõltu liisingulepingust ega selle kehtivusest. Kostja ei saa aru, kuidas saab olla tegemist garantiikohustusega, mille järgi garantii andja kohustub hüvitama liisingulepingust tulenevad liisinguandja nõuded, kuid samas sellise garantiikohustuse olemasolu ei sõltu liisingulepingust ega selle kehtivusest. Kohus selgitab, et tulenevalt VÕS § 155 lg 2 garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Punkt 2 on üksnes viide tagatavale kohustusele, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et garantiijuhtumi sisus on konkreetselt kokku lepitud garantiikirja punktis 3, mitte punkti 2 esimeses lauses. Kohus ei nõustu, et nõude maksmapanemiseks on hädatarvilik tuvastada, kas esitatud nõue on üldse vaadatav liisingulepingust tuleneva nõudena. Tulenevalt p 3 piisab liisinguandja vastavasisulisest arvamusest ning kokkulepitud kujul nõude esitamisest. Kuivõrd garantiikirja p 2 esimene ja teine lause ei ole omavahel vastuolus, ei ole ka vajadust selgitada p 2 sisu VÕS § 39 lg 1 järgi. VÕS § 155 lg 3 kohaselt võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kuna kohus leiab, et garantiikirjast tuleneva liisinguandja nõude garantii andja vastu tekkimise eelduseks ei ole liisinguvõtja poolt liisingulepingu rikkumine, siis on liisingulepingust tulenevate vastuväidete esitamine VÕS § 155 lg 3 kohaselt välistatud. Kostja leiab, et peaks saama ka garantii andjana tugineda liisingulepingust tulenevale vastuväitele, et liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 on tühine, kuna vastupidine oleks vaadeldav hageja poolt omaõiguste kuritarvitamisega ja hea usu vastase käitumisena. Punkt 3.7 ei näe ette liisingulepingu ülesütlemisel tekkiva kulutuste hüvitamise nõude arvestamisel lähtumist

liisingueseme väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on lahendis 3-2-149-12 (p 11) selgitanud, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Õiguste kuritarvitamise üle otsustamine tähendab hinnangu andmist, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varaline eelis, mis talle ei kuulu. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus arvata, et hagejal tegelikult liisinguvõtja vastu nõuet ei ole ja hageja on sellest teadlik. Oma liisinguvõtjavastase nõude tõendamiseks on hageja esitanud liisingulepingu, liisingulepingu üldtingimused (lk 14-18), liisingueseme üleandmisevastuvõtmise akti (lk 19), tasumata arved (lk 20-25), viivisearved (lk 26-29), ülesütlemise teatise (lk 30-31), vara üleandmise-vastuvõtmise akti (lk 32), vara vahendamisega seotud arved (lk 3336), vara müügiakti (lk 37), nõudearvestuse õiendi (lk 38), teatise liisinguvõtjale (lk 39-40). Liisinguandja on seisukohal, et tal on liisinguvõtja vastu kulutuste hüvitamise nõue ning et ta on selle arvestanud õigesti, sest liisingueseme müügihind oligi liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal. Kohus märgib täiendavalt, et kohtupraktika ei välista eranditeta kulutuste hüvitamise nõude arvestamisel liisingueseme müügihinnast lähtumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tuvastatav garantii saaja õiguste kuritarvitamine isegi mitte kaudselt, rääkimata sellest, et see oleks selgelt äratuntav. Kostja ei või esitada ka tuginedes hea usu põhimõttele liisingulepingust tulenevat vastuväidet, et liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 on tühine. Seetõttu ei oma tähendust ka kostja esitatud tõend liisingueseme väärtuse kohta (lk 86-89) ja kohus seda ei hinda. Kostja soovib ka tugineda aegumisele, kuid mitte garantiikirjast tuleneva kostja kohustuse aegumisele, vaid liisinguvõtja liisingulepingust tulenevate kohustuste aegumisele. Kohus on seisukohal, et ka aegumise vastuväide allub VÕS § 155 lg 3 regulatsioonile. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et selline arusaam on vastuolus hea usu põhimõttega ja kostjat ebamõistlikult kahjustav, vaid leiab, et arusaam on kooskõlas garantiile olemusliku tunnusega, et garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Hageja on kostjalt nõudnud liisinguvõtja kohustuse 18 071,12 euro tasumist. Selle kohta on hageja esitanud 21.04.2009 nõudekirja (lk 43-45) ja 10.10.2012 nõudekirja (lk 46). Vastavalt garantiikirja p 3 esitab liisinguandja garantiikirja alusel väljamakse saamiseks garantii andjale kirjaliku nõude, mis sisaldab liisinguvõtja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. 21.04.2009 nõudekirjas on nimetatud millised maksed ning millises kogusummas on liisinguvõtjal tasumata. 10.10.2012 kirjas teatati pärast liisingueseme võõrandamist katmata jäänud võlgnevuse suurus. Kummalgi juhul nõudis hageja kostjal liisinguvõtja võlgnevuse tasumist. Nimetatud nõudekirjadega on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud kirjaliku nõude koos kohustuse rikkumise kirjeldusega ning seega on nõude maksmapaneku eeldused täidetud. Kostjal tekkis kohustus 18 071,12 eurot välja maksta. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.