lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-34446/25

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-34446/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 367 lg 1, 3, 4Ülesütlemise tagajärjedTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2013.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-34446

Tsiviilasi

Danske Bank AS Eesti Filiaali hagi XXXvastu põhivõla 2941,44 euro ja viiviste 2941,44 euro väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

6594,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Danske Bank AS Eesti Filiaal (rk 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015); Hageja esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo); Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX).

esindajad

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon.

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX Danske Bank AS Eesti Filiaali kasuks 5882,88 (viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja 88 senti) eurot, millest 2941,44 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend üks eurot ja 44 senti) on põhivõlg ja 2941,44 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend üks eurot ja 44 senti) eurot on viivised. Menetluskulude jaotus.
3.Danske Bank AS Eesti Filiaali menetluskulud jätta XXX kanda.
4.XXX menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.

1.Danske Bank AS Eesti Filiaal esitas 15.07.2010.a. Harju Maakohtule hagi solidaarselt OÜ XXXja XXXvastu põhivõla 6594,41 euro, viiviste 2006,59 euro, lepingujärgse muu kulu 476,90 euro ja menetluskulu väljamõistmiseks.
2.14.02.2012.a. kohtuistungil palus hageja lõpetada menetlus kostja OÜ XXXsuhtes, kuivõrd osaühing kustutati registrist 10.10.2011.a. Kohus lõpetas menetluse OÜ XXXsuhtes 29.02.2012.a. kohtumäärusega (t/l 89).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 22.02.2006.a. hageja ja kostja XXXvahel käendusleping, millega kostja XXXvõttis endale täies ulatuses vastutuse hageja ja OÜ XXXvahel 22.02.2006.a. sõlmitud kasutusrendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks.
4.Kuivõrd OÜ XXXja XXXoma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja liisingumakseid ei tasunud, ütles hageja 14.08.2006.a. liisingulepingu üles. 16.07.2007.a. esitas hageja OÜ-le XXXteatise, milles palus tasuda vara müügist laekuva raha arvel rahuldamata nõude 149 170,70 krooni 10 päeva jooksul. OÜ XXXja XXXhageja nõuet ei täitnud ega ole seda teinud kuni käesoleva ajani. Kostjatel jäi tasumata 2006.a. mai kuni augusti liisingulepingujärgsed osamaksed.
5.06.09.2012.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et on nõus loobuma tasumata rendimaksete nõudest kostja vastu ja intressi nõudest kui kostjaga saavutatakse kompromiss. 01.10.2012.a. esitatud hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista vara soetusmaksumuse tasumata osa summas 2464,54 eurot ja vara müügiga seonduvad kulud 476,90 eurot, mis seisnevad AS XXXpoolt sõiduki realiseerimise eest makstavas tasus ja müügi ettevalmistamisega seotud kuludes ning viivised 2941,44 eurot.
6.Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena hageja OÜ XXXvahel sõlmitud kasutusrendilepingu nr XXX, hageja ja XXXvahel sõlmitud käenduslepingu nr XXX, 14.08.2006.a. XXXOÜ-le saadetud kasutusrendilepingu ülesütlemise avalduse, 16.07.2007.a. OÜ-le XXXsaadetud nõude, XXXAS arve nr 272601333 hagejale, Julianus Inkasso OÜ võlateatise XXX, vara üleandmise ja vastuvõtmise akti, AS

Sampo Pank poolt XXXOÜ-le saadetud arved 2006.a. mai kuni augustikuu rendimaksete ja intresside eest tasumiseks, XXXAS poolt sõiduki Volvo S60 müüki suunamise akti, Danske Bank AS Eesti filiaali töötellimuse XXXAS-le sõiduki Volvo S60 puhastamiseks ja müügiks ettevalmistamiseks, XXXAS pakkumise nr XXX, sõiduki üleandmise vastuvõtmise akti koos sõiduki vigastuste fikseerimise aktiga ning AS Sampo Pank ja XXXOÜ vahel 05.06.2007.,a. sõlmitud kasutusrendilepingu. Kostja vastuväited.

7.Kostja esitas hagile üksnes aegumise vastuväite.
8.Ühtki tõendit kostja ei esitanud. Menetluse varasem käik.
9.Kohus jättis 25.02.2013.a. vaheotsusega kostja XXXtaotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 23.04.2013.a. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja kui liisinguandja ja OÜ XXXkui liisinguvõtja sõlmisid 22.02.2006.a. kasutusrendilepingu nr XXX, millega XXXOÜ sai oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuuks sõiduauto Volvo S60, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 335.000,21 eesti krooni (t/l 9-16); - 22.02.2006.a. sõlmisid hageja kui liisinguandja ja XXXkui käendaja käenduslepingu nr XXX, milles pooled leppisid kokku, et kostja tagab käenduslepingu sõlmisega hageja ees OÜ XXXkasutusrendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise (t/l 17); - OÜ XXXkustutati äriregistrist 10.10.2011.a (t/l 70); - tulenevalt asjaolust, et OÜ XXX ei tasunud kasutusrendilepingu lisaks olevas maksegraafikus kokku lepitud rendimakseid kokkulepitud tähtaegadeks, saatis hageja OÜ-le XXX 14.08.2006.a. kasutusrendilepingu ennetähtaegse ülesütlemise teatise ning palus sõiduki viivitamatult tagastada (t/l 18); - sõiduauto Volvo S60, registreerimismärgiga XXX on tagastatud liisinguandjale 05.09.2006.a. vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles on märge, et sõidukil puudub 1 valuvelg, kerel väikesed vigastused, remondi kalkulatsiooni saadetud pakume korras auto hinna (t/l 180), AS XXX on nimetatud sõiduki ligikaudseks müügihinnaks märkinud hindamisakti 230.000.- krooni koos 18 % suuruse käibemaksuga ehk ilma käibemaksuta 194.015,25 krooni, mis on võrdne 12.457,35 euroga; - vara jääkmaksumuse tagastamata osaks pärast lepingu lõpetamist oli 213.985,36 eesti krooni ehk 13.676,16 eurot;

-AS XXX teostas hageja tellimusel sõiduauto Volvo S60, registreerimismärgiga XXX müügiks ettevalmistustööd ja realiseeris nimetatud sõiduki. Hageja tasus AS-le XXX selle eest 476,90 eurot ilma käibemaksuta (t/l 182-184); -vara realiseeriti 05.06.2007.a. hinnaga 165.000.- eesti krooni koos käibemaksuga ehk ilma käibemaksuta 139.830,50 eesti krooni eest, mis on võrdne 8936,80 euroga (t/l 173).

11.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 367 lg 1 sätestatust, mille kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. VÕS § 142 lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees, VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vastavalt VÕS § 367 lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
12.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et liisingulepingu aluseks oleva sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingute lõpetamist 213.985,36 krooni ehk 13.676,16 eurot ning Riigikohus on asunud seisukohale, et lubatav müügihinna ja turuhinna erinevus võib olla kuni 10 %, kusjuures käesoleva liisingueseme turuväärtuseks selle tagastamise hetkel oli 12.457,35 eurot (ilma käibemaksuta) ja vara müügihind oli 8936,80 eurot (ilma käibemaksuta), millest tulenevalt oli vara lubatavaks müügihinnaks 11.211,62 eurot (12.457,35-10%), kuulub kostjalt VÕS § 367 lg 1 ja lg 3 alusel väljamõistmisele vara soetusmaksumuse tasumata osa katteks 2464,54 eurot [13.676,16 eurot (vara jääkmaksumus pärast lepingu lõpetamist) – 11.211,62 eurot (vara lubatav müügihind)], sest madalama hinnaga vara müümisel vastutab tekkinud kahju eest liisinguandja ning liisinguandja ei saa liisinguvõtjalt, käesoleval juhul käendajalt, lubatavat müügihinda ületavat summat sisse nõuda.
13.Lisaks kohtuotsuse p-s 12 märgitud vara soetusmaksumuse tasumata osale, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks ka liisinglepingu esemeks oleva sõiduki müügiga seonduv kulu. Kohus on seisukohal, et sõiduki müügiks tehtud ettevalmistustööd, millised on kirjeldatud töö tellimuses, mille hageja on teinud AS-le XXX ja pakkumises, mille töö teostaja on omakorda teinud hagejale, samuti sõiduki realiseerimise eest makstud tasu, mille eest hageja on AS-le XXX maksnud ilma käibemaksuta 476,90 eurot, on VÕS § 367 lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud, mille liisinguandja on kohustatud

liisinguvõtjale hüvitama. Liisinguandja tegevuseks on reeglina nende sõidukite võõrandamine, millised liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Nii oli ka käesoleval juhul. Selleks, et liisinguandja saaks uuele liisinguvõtjale müüa tehniliselt korras sõiduki, lasi ta selle enne remontida ning kasutas müügiteenuse vahendamiseks AS XXX teenust. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu 476,90 eurot. Kokku kuulub kohtuotsuse punktides 12 ja 13 märgitust tulenevalt kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks seega 2941,44 (2462,54 + 487,90) eurot.

14.Viivise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks juhindub kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestatust, mille kohaselt on viivis õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele ja VÕS § 113 lg 1 3. lausest, mis lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et kasutusrendilepingus nr XXX oli kokku lepitud viivise suuruseks 0,3 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, ms annaksid alust viivist vähendada, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõude suuruses summas 2941,44 eurot nagu hageja on oma 01.10.2012.a. täpsustatud hagis nõudnud (t/l 170). Menetluskulude jaotamine.
15.Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg ja TsMS § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagihind hagi esitamise ajal kehtinud põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamisel 103.180,08 krooni ehk 6594,41 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium