Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi I N , V K ja M T ’e vastu võla 1 198.99 euro nõudes Hagihind 1 198.99 eurot
Menetlustoiming
Lahendi tegemine kaaskostja M T ’e suhtes
Menetlusosalised
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu), lepinguline esindaja Maarja-Liisa Masing (e-post: [email protected]); Kostja: M T (isikukood xxx, elukoht xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
14. juuni 2013 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada kaaskostja M T’e suhtes.
2.Välja mõista kaaskostja M T’elt hageja Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220002255018 AS-is SEB Pank) 1 198 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot 99 senti, s.h põhivõlgnevus 1 081.52 eurot ja intress 117.47 eurot.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kaaskostja M T’e kanda.
2-12-30440 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.06. augustil 2012 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse I N ’i, V K ja M T’e vastu võlgnevuse kokku 1 198.99 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis I N 11.10.2007 AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr 07-185662-OL, mille alusel laenas pank laenusaajale 25 000 krooni (s.o 1 597.79 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle ühes osas 17.10.2007. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
2.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 19 lg 1 käendajad V K ja M T nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. Käendajad sõlmisid limiteeritud käenduslepingu 25 000 krooni ulatuses 16.10.2007.
3.Juhindudes ÕÕS § 18 ja lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma, selleks edastas pank laenusaajale maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. 07.03.2010 edastas pank laenusaajale palve tasuda juba tekkinud intressivõlgnevus. Kirjad edastati ka käendajatele, milles teatati, et I N ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
4.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lg 2 järgi nõudeõigus kostjate vastu kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
5.Hageja teavitas oma 10.05.2010 kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut. 02.06.2011 kirjaga taotles laenusaaja hagejalt maksegraafiku kohaldamist võlgnevuse tasumiseks. Hageja rahuldas laenusaaja taotluse ning poolte kokkuleppel koostati maksegraafik võlgnevuse tasumiseks. Laenusaaja nõutud viisil oma kohustust ei täitnud.
6.Seisuga 01.08.2012 on hageja nõude suuruseks 1 198.99 eurot, sh. põhivõlg 1 081.52 eurot ja intress 117.47 eurot. Intressi on arvestatud ajavahemikus 10.06.2010 kuni 31.07.2012 eest. Hageja palus VÕS § 76 lg 1, § 115 lg 1, § 145, § 396; ÕÕS § 21 lg 2-3 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 198.99 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
7.10. septembril 2012 esitatud Valdur Kokka vastuse kohaselt menetlus tuleb lõpetada seoses sellega, et laenusaaja on lubanud kompromissi (tagasimaksegraafiku) alusel võla tagasi maksta.
8.17. septembril 2012 esitas kostja M T vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ei teavitatud teda 02.06.2011 maksegraafiku muutmisest, seega ei saanud kostja endiste tingimustega enam arvestada ning sellest tulenevalt on see leping tühine.
HAGEJA SEISUKOHT
2 (5)
2-12-30440
9.03. oktoobril 2012 teavitas hageja kohut, et tuginedes kostja I N ’i esitatud põhjendatud taotlusele maksegraafiku rakendamiseks on hageja koostanud pooltele allkirjastamiseks maksegraafiku ja kompromisslepingu. Kostjatelt allkirjade saamise järel esitab hageja kompromisslepingu kohtule.
MENETLUSE KÄIK
10.13. veebruaril 2013 esitasid pooled kohtule 03.01.2013 koostatud kompromissi ning palusid poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus I N ’i ja V K suhtes lõpetada. Kompromissi kohaselt kohustuvad kostjad I N ja V K maksegraafiku alusel tasuma hagejale õppelaenulepingust nr 07-185662-OL tuleneva koguvõlgnevuse summas 1 198.99 eurot.
11.Viru Maakohtu 13.02.2013 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetati tsiviilasja menetlus kostjate I N ja V K suhtes.
KOHTUISTUNG
12.Kaaskostja M T’e suhtes menetlus jätkus edasi ja tema vastuväidetest tulenevalt 13.02.2013 määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 14.03.2013 algusega kell 12.30.
13.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja selgituste kohaselt kuna kostjate I. N ja V. K sõlmitud kompromissi alusel 2 osamakset on laekunud, siis hagejal on nõue kaaskostjate suhtes summas 1 040 eurot.
14.Kaaskostja M. T teatas kohtule, et töötab müüjana xxxx. Ta saab töötasu xxxx eurot kuus ning et tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Kostja ei osanud kohtuistungil oma seisukohta väljendada.
15.Kohus selgitas kostjale riigiõigusabi taotlemise võimalust ja määras talle tähtaja riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi kohta tõendi esitamiseks. Pooled nõustusid asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
16.25. märtsil 2013 saatis kostja M T kohtule e-kirja, milles avaldas, et jääb varem esitatud seisukoha juurde, et soovib saada riigi õigusabi korras advokaadist esindajat, et asjadest kiiremini aru saada.
17.02.04.2013 määrusega jättis kohus M T’e 25.03.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ning andis taotlejale täiendava tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et tähtaegselt nõuetekohase taotluse esitamata jätmisel loeb kohus, et kostja ei soovi esitada riigi õigusabi taotlust.
18.05.04.2013 on kostja kohtumääruse kätte saanud, kuid kohtu nõuet kostja ei täitnud. Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtumäärusega keelduti kostja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.
KIRJALIKU MENETLUSE TEADE
3 (5)
2-12-30440
19.23. mail 2013 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi edasi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks.
20.Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi ei ole esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid ja menetluses esitatud kostja vastuväited võimaldavad seda teha.
23.Hagiavalduse juurde lisatud õppelaenulepingu nr 07-185662-OL kohaselt 11.10.2007 sõlmisid AS Hansapank ja I. N õppelaenulepingu, mille alusel laenas pank laenusaajale laenu 25 000 krooni (1 597.79 eurot) intressimääraga 5% aastas (t. lk. 6, 7). 17.10.2013 kanti laen üle laenusaaja arveldusarvele (t. lk. 8, 9). 16.10.2007 sõlmis kaaskostja M. T pangaga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab ta laenusaaja ja panga vahel sõlmitud õppelaenulepingust ning lepingu lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse piiriks oli 25 000 krooni (t. lk. 12).
24.Hagiavalduse kohaselt kostjad ei täitnud laenu- ja käenduslepingutega võetud kohustusi. Kostja M. T 'el ei ole vaidlust selle üle. 21.04.2010 nõudis Swedbank AS (AS-i Hansapank õigusjärglane) hagejalt riigitagatise rakendamist põhisummas 16 579.72 krooni ja intressi osas 342 41 krooni (kokku 16 922.13 krooni, s.o. 1 081.52 eurot, t .lk. 18, 19). Hageja on nimetatud summa 27.04.2010 pangale üle kandnud (t. lk. 21). Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 21 lg 1 järgi, kui riik on sama paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kostja M. T 'el ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja kostja eest pangale kohustusi täitis ja hagejal on tekkinud nõudeõigus kostjate vastu.
25.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing
4 (5)
2-12-30440 kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
26.Käenduslepingu mõiste on sätestatud VÕS § 142, mille 1. lõike kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
27.Kostja vastuväited ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Olukorras kus kostjate kohustus panga eest on täitnud hageja ja seadusest tulenevalt on hagejal tekkinud nõudeõigus kostate vastu, tuleb hagi kostja M. T 'e kui solidaarvõlgniku vastu rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses.
28.Kohus selgitab kostjale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel kuuluvad täitmisele jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kuna hageja nõue kaaskostjate suhtes rahuldatud ja kaaskostjad täidavad kohtumääruse, millega kompromiss kinnitati ja käesoleva lahendiga rahuldatakse hagi kaaskostja M. T 'e suhtes, siis tehakse ühes ja samas tsiviilasjas 2 kohtulahendit, millised TMS § 2 lg 1 p 1 alusel kuuluvad täitmisele. Kohus teeb hagejale ettepaneku mitte pöörata kohtuotsust M. T ’e suhtes täitmisele, kui kaaskostjad kompromissimääruse nõuetekohaselt täidavad. Kui hageja pöörab ka käesoleva otsuse täitmisele, peab hageja vältima kostjatelt väljamõistetud summast suuremas ulatuses nõude sissenõudmist. Kostjatel, ka M. T ’el, on õigus nõuda hagejalt informatsiooni hageja nõude rahuldamiseks kostjate poolt tasutud summade kohta. Menetluskulud
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagikostja M. T 'e vastu rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
30.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.