lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-37275/71

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-37275/71
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
14.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistu80189721(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2013. a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-37275

Tsiviilasi

KÜ Puškini tn 12 hagi Tatjana Verjovkina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Verjovkina määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Tatjana Verjovkina (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): KÜ Puškini tn 12 (registrikood: 80189721; asukoht: Narva Puškini 12-10), esindaja Jevgeni Šimonjuk

1.Jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ASJAOLUD

1.Tatjana Verjovkina esitas 22.06.2012. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-11-37275. Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2012. a otsusega jäeti menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Puškini tn 12 kanda. Kohtuotsus jõustus 17.01.2013. a. 18.02.2013. a esitas kostja täiendava menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostja õigusabikulud ringkonnakohtus 200 eurot. Kostja avalduste kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud kokku summas 1163 eurot.
2.KÜ Puškini tn 12 vastust ega vastuväidet kostja avaldustele ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 06.03.2013. a määrusega Tatjana Verjovkina avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras KÜ-le Puskini tn 12 menetluskulud summas 200 eurot. Kohus mõistis KÜ-lt Puškini tn 12 välja Tatjana Verjovkina kasuks menetluskulud summas 200 eurot. Korteriühistu Puškini tn 12 kanda on jäetud kõik menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Õigusabikulusid tõendab kostja Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus OÜ poolt väljastatud arvega: nr B-338 (01.06.2012.a) summas 963 eurot (õigusabi toimingud maakohtus) ja OÜ Lauteri Õigusbüroo arvega nr 106 (03.12.2012. a) summas 200 eurot (õigusabi toimingud ringkonnakohtus). TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seadus räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses tegutsemisest. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Antud tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses maakohtus olnud lepinguline esindaja, kes oleks esitanud kohtule kostja nimel menetlusdokumente või esindanud kostjat kohtuistungil. Kõik kostja poolt maakohtule edastatud dokumendid (vastus hagiavaldusele, arvamus hageja poolt esitatud tõenditele) on kostja enda poolt allkirjastatud ja kohtule edastatud ning kohtuistungitel maakohtus 06.01.2012. a ning 07.05.2012. a osales kostja koos nõustajaga. Kui TsMS §-s 218 sätestatule vastav isik ei ole menetlusosalist esindanud, tuleb seda analoogia alusel käsitada sarnaselt nõustamisega. TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Seega jättis kohus kostja õigusabikulud maakohtus vastaspoolelt välja mõistmata.

TsMS § 175 lg 1 (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2013.a.) kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtunikuabi tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et käesolevas menetluses ringkonnakohtus esindas kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Käesolevas tsiviilasjas tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 651,09 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas jäävad kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 200 eurot lubatud piirmäära.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Tatjana Verjovkina esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist avalduse rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 963 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei vasta maakohtu määrus TsMS § 175 lg-le 1. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmääradest, kui teine poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle; 2) on menetlusosalisel õigus pöörduda advokaadi poole menetlusdokumentide koostamiseks, samas kohtuistungitel võivad nad esineda ilma advokaadi abita. Käesolevas tsiviilasjas oli menetlusdokumentide koostamine seotud kohtuväliste kuludega. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud kõik dokumendid, mis on vajalikud menetluskulude väljamõistmiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.KÜ Puškini tn 12 vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud sõnaselgelt kohtu võimalus mitte kohustus piirduda kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg-s 4 kehtestatud piirmäärast. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 175 lg 1; 2) on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Toimikust ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks menetluses maakohtus olnud lepinguline esindaja, kes oleks esitanud kohtule avaldusi esitaja nimel või esindanud määruskaebuse esitajat kohtuistungil.

Hageja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusakt, hagiavaldus esitati 09.08.2011. a); 3) on määruskaebuse esitajal ekslik seisukoht osas, mis puudutab nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärade reguleerimist. Hageja leiab, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ei reguleeri teistelt menetlusosalistelt nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärasid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. märtsi 2013. a määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse summas 200 eurot. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg 1, ei ole õige. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib piirduda selle kontrollimisega, et kulud ei ületaks piirmäära, kuid kohtul ei ole vastavat kohustust. Järelikult on kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel, kui teine pool ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastu vaielnud, võimalus mõista välja menetluskulud, kontrollides lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust arvestades kehtestatud piirmäärasid. Käesoleval juhul kontrollis maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et TsMS § 175 lg 1 alusel on lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud menetlustoiminguid ja osalenud menetluses. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks maakohtu menetluses olnud esindaja, kes vastab TsMS § 218 nõuetele. Kostja on väljastanud volikirja O. Närgi nimele (I kd lk 152), kuid istungi protokolli kohaselt ei osalenud O. Närgi menetlusosalise esindajana volikirja alusel, vaid nõustajana (I kd lk 153). TsMS § 175 lg 2 lause 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid. Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus OÜ poolt koostatud kulude nimekirjas on märge „ arve on koostatud tulemuse saavutamisel“, asja materjalidest ei nähtu, milline oli kokkulepitud tulemus, mida pidi saavutatama. Kulude nimekirja on koostanud Lillo ja Lõhmus advokaadibüroo advokaat I. Belugin. O. Närgi töötab samas büroos juristina, kuid tal puudub õigus osaleda esindajana kohtumenetluses. Advokaadibüroo peab klienti teenindades selgitama, millised kulud kliendil tekivad teenuse osutamisest ning kas ja millises ulatuses ning millistel tingimustel saab taotleda nende väljamõistmist vastaspoolelt. Kui teenust osutab advokaadibüroos töötav isik, mitte kliendilepingu vaid muu lepingu alusel, siis tuleb sellest klienti ka teavitada. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud summas 963 eurot teiselt poolelt välja mõistmata. Muud määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
9.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.