Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 09.08.2011 esitas KÜ Puškini tn 12 Viru Maakohtule hagi kostja Tatjana Verjovkina vastu võlgnevuse 2487,76 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 10.08.2011.a. Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja Tatjana Verjovkina on korteriomandi XXX omanik ja vastavalt KÜS § 5 lõikele 1 korteriühistu liige. Hageja KÜ Puškini 12 juhatus tegutseb põhikirja alusel. Kooskõlas KÜ Puškini 12 põhikirja p 3.2 on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt sihtotstarbelisi makseid, sh kommunaalteenuseid. Kostja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi tasuda kommunaalteenuste arveid. 01.08.2011 seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1263,49 eurot ja viivised 1224,27 eurot. Hageja on korduvalt püüdnud kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, mida kinnitab 21.07.2011 nõue võlgnevuse tasumiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1263,49 eurot ja viivised 1224,27 eurot ning menetluskulud. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Korteriühistu seaduse § 5 lg 1 ja 15 1, Võlaõigusseaduse §-dele 76 lg 1, 101 lg 1 p 3, lg 2, 108 lg 1. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: äriregistri väljavõte (tl 5), kinnistusregistriosa väljavõte (tl 6), KÜ Puškini 12 põhikiri (tl 7-12), võlgnevuse tõend (tl 13-23), võlanõue koos postikviitung koos (tl 24- 26), õigusabikulusid tõendav dokument ( tl 27), maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (tl 28), volikiri (tl 29), haridusdokument ( tl 80-81). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Asja materjalist nähtub, et hageja on taotlenud võlgnevuse väljamõistmist perioodil jaanuar 2004 kuni juuli 2011. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja on nõude täitnud. KÜ Puškini 12 põhikiri p 3.2. kohaselt peavad korteriühistu liikmed tasuma makseid vastavalt temale kuuluvale kaasomandi osale. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud rendilepingut. Võlgnevuse tõendist ei nähtu, milliste tariifide alusel kostjale on arvestusi tehtud, millistes summades esitasid nõutud perioodil soojus-, vee ning prügiveoteenuste tarnijad korteriühistule arveid, samuti millise metoodika alusel on jagunenud arved korteriomanike vahel. Hagi ei ole tõendatud. Hageja raamatupidamise tõend ei kinnita hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja korteriomandi suurus on 89,5 m 2, arvetes väljatoodud suuruseks on 92,1 m 2, kütte üldarvestuses on arvetes 98,55 m 2. Alusetu on nõuda kostjalt mais 2008 juriidilisi teenuseid summas 1500 krooni. Kostja ei saanud kasutada prügiveoteenust, mistõttu sõlmis korteriühistu Puškini 14 prügiveoteenuse osutamise lepingu. Vastuse õiguslikul põhistamisel tugines hageja AÕS § 75, Korteriühistu seaduse § 15 1. Vastuse väidete kinnituseks on esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: kinnistusregistriosa väljavõte ( tl 46), korteriühistu Puškini 12 arved ( tl 47-87), fotokoopia prügikonteineritest ( tl 88), leping KÜ Puškini 14-ga ja arved ( tl 89-92).

Hageja vastus kostja vastusele Rendimaks 250 krooni kuus tuleneb KÜ Puškini 12 26.12.2003 üldkoosoleku protokolli p –st 2, KÜ 14.06.2005 üldkoosoleku protokolli p –st 4, KÜ Puškini 12 06.09.2008 üldkoosoleku protokolli p –st 4, mille kohaselt kohustuvad mitteeluruumi omanikud, kelle kasutuses on eraldiseisvad trepikojad tasuma trepikoja pinna rendimaksu 250 krooni kuus. Prügiveotasu summas 200 krooni tuleneb KÜ Puškini 12 26.12.2003 üldkoosoleku protokolli p –st 2, KÜ 14.06.2005 üldkoosoleku protokolli p –st 4, KÜ Puškini 12 06.09.2008 üldkoosoleku protokolli p –st 4, mille kohaselt kohustuvad mitteeluruumi omanikud tasuma prügiveo eest 200 krooni kuus. Kütte arvestus 8,45 m 2 eraldiseisva trepikoja kasutamise eest alates 01.01.2004. Hageja võtab õigeks, et nõue on aegunud ning et kostja korteriomandi suurus on 89,5 m 2 ning tegi võlgnevuse ümberarvestuse ja esitas uue arvestuse. Hageja väidete kohaselt on 30.09.2011 seisuga kostja võlgnevus hageja ees summas 651,09 eurot ja viivis summas 250,22 eurot. Hageja vastusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: ärakirjad KÜ Puškini 12 üldkoosoleku protokollidest ( tl 105-113), võlgnevuse tõend alates 08.200809.2011( tl 114-141). Hageja esitas 25.10.2011 koos vastusega taotluse hagihinna muutmiseks ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Uueks hagihinnaks on 651,09 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 alusel tuleb hagihinnalt 651,09 eurot tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu tagastamist enamtasutud summas 63,91 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse hagihinna vähendamiseks ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja oma vähendatud nõude juurde, võlgnevuse arvestuse kohaselt perioodist 08.2008- 09.2011 põhivõlgnevus summas 651,09 eurot ja viivis 250,22 eurot. Kostja jäi kohtuistungil vastuses toodud seisukoha juurde. Kohus kohustas hagejat esitama nõude aluseks olevad dokumendid. Hageja esitas arvestused prügiveo teenuse ja prügiveo sorteerimise kohta ( II kd tl 5-71). Kostja vaidlustas hageja õiguse osutada prügiveoteenust, kuna hageja on arvestanud prügivedu suuremas summas kui seda näeb ette KÜS § 15 1. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja tõendas enda nõuet osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja nõude tõendatud osas täitnud. Pooled vaidlevad arvestuse aluste ja maksete suuruse üle. Kostja väitel on ta nõude täitnud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on

rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Hageja peab tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja majandamiskulude eest maksma. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. 16.06.2010 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-53-10 on selgitatud, et hageja võib tõendada majandamiskulude suurust korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Kohus tuvastas, et hageja esitas reklaami, prügiveo ja trepikoja ruumi renditasu kostjale tasumiseks KÜ Puškini 12 üldkoosoleku otsuste alusel. Otsused on kehtivad. Muude kulude tõendamisel ( ostetud teenuste puhul ) tuleb lähtuda pindalapõhisest arvestusest, mida hageja ei tõendanud. KÜ Puškini 12 06.09.2008 üldkoosoleku protokolli p –i 2 kohaselt on rendimaks reklaami paigaldamise eest 150 krooni m 2. Hageja arvestuste kohaselt on kostjale arvestatud reklaamimaksu maist 2009- jaanuarini 2011 summas 50 krooni ( 3,20 eurot). KÜ Puškini 12 06.09.2008 üldkoosoleku protokolli p –i 4 kohaselt on prügivedu 200.00 krooni ( 12,78 eurot) ja rendimaks 250 krooni ( 15,98 eurot). Kostja vastuse ning hageja arvestustest nähtub, et kostja on mõne kuise erandina korteriühistu arveid tasunud, mistõttu tuleb hinnata kas hagi kuuluks rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et juhul kui kostja ei oleks korteriühistu arveid tasunud kuuluks hagi rahuldamisele osaliselt : välja tuleks mõista 25.10.2011 hagi täpsustuse alusel alates 08.2008 reklaami, renditasu ning prügiveoteenuse osutamise eest tasumisele kuuluvad summad. Kohus lähtub nimetatud arvestuse tegemisel 16.06.2010 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast lahendis nr 3-2-1-53-10, et isegi olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Nimetatud põhjendustel ei ole asjakohased kostja vastuväited korteriühistu otsuste tühisuse kohta TSÜS § 84 lg 1 alusel. Kostja vastuväited, et ta ei saanud KÜ Puškini 12 prügikonteinerit kasutada ja pidi selleks sõlmima KÜ Puškini 14 vastava lepingu arvestamisele ei kuulu, kuna ta ei tõendanud, et talle tehti takistusi prügikonteineri kasutamisel. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja oli kohustatud tasuma järgmised summad: Igakuiselt alates augustist 2008 – september 2011 prügivedu 200.00 krooni ( 12,78 eurot), rendimaks 250 krooni ( 15,98 eurot), so 38 kuud korda 28,76 eurot on 1092,88 eurot ning

reklaami eest perioodil maist 2009- jaanuarini 2011 summas 50 krooni ( 3,20 eurot), kokku 60,80 eurot, kõik kokku 1153,68 eurot. Samas nähtub, et kostja on tasunud eelpool nimetatud perioodil (august 2008 kuni k.a september 2011) majandamiskulude eest kokku 3463,72 eurot. Nimetatud põhjusel on kostja hageja nõude täitnud ning hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, so nii põhinõudes kui viiviste nõudes.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 31. mai 2012.a. kl 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.