13.06.2013.a. kell 10.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-130
Tsiviilasi
AK`i hagi AJ`i vastu võla 5.000,00 euro ja viivise 5.000,00 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10.000,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AK (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Ott Lammertson (Lexline Õigusabi OÜ, registrikood 11021459, asukoht Turu plats 5/7-12, 11611 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja: AJ (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta AK`i hagi AJ`i vastu võla 5.000,00 euro ja viivise 5.000,00 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus.
2.Jätta AK menetluskulud hageja enda kanda.
3.Jätta AJ menetluskulud AK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AK esitas 03.01.2013.a. Harju Maakohtule hagi AJ`i vastu võla 5.000,00 euro ja viivise 5.000,00 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 2007. aasta sügisel kostja palvel tema vahendatud ehitusobjektil betoneerimistöid. Hageja teostas töid temale kuuluvate töövahenditega omal kulul. Kirjalikku lepingut tööde teostamise kohta ei sõlmitud. Hagiavalduse kohaselt lubas kostja hagejale tööde teostamise eest kohe pärast tööde teostamist maksta 108.000,00 krooni (6.902,46 eurot). Tööd teostati hageja poolt kvaliteetselt ja kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja kokkulepitud summat, vaatamata hageja korduvatele palvetele, hagejale ei tasunud.
3.Hageja väitel kohtas ta 2011. aasta juulis kostjat Tallinn-Helsingi laeval ja tal õnnestus lõpuks kostjaga maksmata võla teemal vestelda. Kostja tunnistas oma võlga hageja ees ja allkirjastas paberkandjal dokumendi, milles tunnistas võlgnevust summas 5.000,00 eurot, maksetähtajaga 31.08.2011.a., viivisega 0,5 % päevas. Hageja arvates saab nimetatud kirjalikult vormistatud dokumenti pidada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 30 alusel konstitutiivseks võlatunnistuseks, mille alusel tekkinud nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Kuigi võlatunnistusel ei ole selle koostamise kuupäeva, toimus selle allkirjastamine hageja sõnade kohaselt 1 (üks) kuu enne nimetatud võlatunnistuses fikseeritud maksetähtaega. Hageja leiab, et tulenevalt eeltoodust algas aegumistähtaja arvestamine alates 31.08.2011.a. Esialgse põhikohustusega on kostja kohustus seotud üksnes niivõrd, kuivõrd võlatunnistusega kohustuse võtnud kostja poolt kohustuse täitmisel, loetakse täidetuks ka esialgne kohustus. Alternatiivse õigusliku käsitlusena on kostja tunnistanud esialgset, 2007. aastal sõlmitud kokkulepet, 2011. aastal antud võlatunnistusega. Seega ei ole hageja arvates ka hageja esialgne nõue aegunud.
4.Vaatamata allkirjastatud võlatunnistusele, ei tasunud kostja oma võlga ega selle maksmisega viivitamisel tekkinud viivist. Seetõttu leiab hageja, et käesolevas asjas on põhjendatud tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS ) § 146 lõikele 4, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult. Hageja leiab, et kostja poolt tasumisega viivitamine on ilmselgelt oma kohustuse tahtlik mittetäitmine. Samuti pole kostja avaldanud võla ositi tasumise soovi. Vastupidi, kostja on oletatavasti võla tasumisest pääsemiseks, lahkunud Soome Vabariiki, oma sealset elukohta hagejale teatamata. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul välja mõista kostjalt võlg 5.000,00 eurot ja viivis 5.000,00 eurot. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: kostja poolt antud võlatunnistuse ja Andmevara AS-i väljavõtte kostja elukoha kohta. Kostja vastuväited ja menetluse käik
6.Kostja esitas 09.04.2013.a. kohtule vastuse hagiavaldusele, milles ta ei võtnud hagi õigeks ning palus jätta esitatud hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja jättis kokkulepitud tööd teostamata. Kostjale teadaolevalt alustas hageja betoneerimistöödega kokkulepitud ulatuses, kuid tööde lõpetamiseni ja üleandmiseni ei jõutud, kuna hageja lahkus objektilt ilma, et oleks kokkulepitud töid teostanud, tekitades sellise käitumisega hoopis kostjale kahju. Hageja väited tööde kvaliteetsest teostamisest on kostja arvates seega paljasõnalised ja tõendamata.
8.Samuti leiab kostja, et hagiavalduses esitatud nõue ei ole selge, kuna väidetavalt pidi kostja hagejale tasuma teostatud tööde eest 6.902,46 eurot, lihtkirjalikus dokumendis on aga võlgnevuseks märgitud 5.000,00 eurot, kusjuures dokumendi teksti on lisatud lause, et summa võib muutuda, kui reaalselt teostatud tööd on üle vaadatud. Kostja sõnade kohaselt on hageja saanud raha vastavalt teostatud töödele.
9.Samuti on kostja seisukohal, et hagi on aegunud. Kuivõrd hageja nõue tuleneb 2007.a. sügisel teostatud töödest, algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2008.a. ning nõue aegus 31.12.2010.a. Lisaks leiab kostja, et kuna hagiavalduse aluseks oleval lihtkirjalikul dokumendil puudub allkirjastamise kuupäev, ei ole tõendatud, et nimetatud dokument allkirjastati 2011.a. Kostja sõnul on vähetõenäoline, et kostja ja hageja said kontrollida 2011. aastal Tallinn-Helsingi liinil laevas võlasuhte tegelikku olemasolu ja tuvastada 2007. aasta ehitustööde asjaolusid. Samuti ei saanud nimetatud võlasuhtest tulenevat kohustust kinnitada kostja füüsilise isikuna. Kostja tegutses 2007. aastal ehitusobjektil juriidilise isiku B OÜ (registrist kustutatud 2010.a.), registrikood XXX, juhatuse liikmena, millest on teadlik ka hageja. Kostja ei saanud seega 2011. aastal füüsilise isikuna võtta endale kohustust äriühingu nimel, mille tegevus oli veebruaris 2010.a. lõpetatud. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud oma väidetava nõudega pöörduma B OÜ poole. Kostjal ei ole olnud tahet sõlmida kehtivat võlatunnistust ega käenduslepingut. Kostjal ei ole ühelgi juhul olnud tahet vormistada konstitutiivset võlatunnistust.
10.Lisaks leiab kostja, et hageja väited kostjale korduvate nõudmiste esitamise kohta võla tasumiseks, ei ole tõendatud. Samuti kinnitab kostja, et hageja oli teadlik kostja elukohast.
11.Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit.
12.Hageja kinnitas oma 03.01.2013.a. hagiavalduses, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. Ka kostja oli oma 09.04.2013.a. vastuses nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtuotsuse põhjendused
13.Vaidluse lahendamisel töövõtulepingust tulenevas vaidluses juhindub kohus VÕS § 635 lõikest 1, mille kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja teostas 2007.a. sügisel betoneerimistöid. Pooled vaidlevad aga selle üle kas kostjaks peab olema käesolevas asjas AJ või hoopis B OÜ ning kas töid teostati kvaliteetselt ja tellitud mahus, samuti, kas teostatud tööd anti tööandjale üle või mitte.
14.Tulenevalt asjaolust, et kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite, võtab kohus kõigepealt seisukoha selles osas.
14.1.Vastavalt TsÜS §-ile 143 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul esitas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks 09.04.2013.a. (t/l 33). Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. Vastavalt TsÜS § 146 lõikele 4 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
14.2.Käesoleval juhul leiab hageja, et tema nõude aegumistähtaeg on 10 (kümme) aastat, kuna kostja ei täitnud oma kohustust pikema aja jooksul vaatamata hageja mitmekordsetele meeldetuletustele, samuti seetõttu, et kostja ei ole avaldanud soovi võla ositi tasumiseks ja on võla tasumisest pääsemiseks lahkunud Soome Vabariiki, oma sealset elukohta hagejale teatamata. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, ei kohaldu käesolevas asjas hageja nõudele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10 (kümne) aastane aegumistähtaeg. Ainuüksi asjaolu, et kostja väidetavalt ei ole pikema aja vältel kohustust täitnud, ei tähenda, et tegemist oleks tahtliku rikkumisega. Ka vastavalt Riigikohtu 16.09.2009.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-79-09 punktile 11 kohaldub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud aegumistähtaeg üksnes nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lõike 4 kohaldamiseks piisav. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, soovides õigusvastase tagajärje saabumist, kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat.
14.3.Vastavalt TsÜS § 147 lõike 1 esimesele lausele algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lõike 3 järgi, kas töö valmimisest või § 637 lõike 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega tuleb aegumistähtaja alguse tuvastamiseks lahendada küsimus, kas ja millal on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd käesoleval juhul teostati töid 2007.a. sügisel, ning täpsemat tööde teostamise perioodi ei ole pooled menetluse jooksul välja toonud, on kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud nõude aegumistähtaja alguseks lugeda 01.01.2008.a.
14.4.TsÜS § 158 lõige 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Käesolevas asjas on hageja oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule dokumentaalse tõendina kostja poolt antud võlatunnistuse (t/l 9). Kuivõrd hageja sõnul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millega esialgne põhikohustus on seotud üksnes niivõrd, kuivõrd kostja poolt võlatunnistuses näidatud kohustuse täitmisel, loetakse täidetuks
ka esialgne kohustus, ja tulenevalt konstitutiivse võlatunnistuse andmisega kostja poolt algas aegumistähtaja arvestamine 31.08.2011.a., analüüsib kohus alljärgnevalt, kas nimetatud kirjalikku dokumenti saab vaadelda deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusena. VÕS § 30 lõike 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Vastavalt Riigikohtu 24.04.2006.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-21-06 punktile 13 reguleeritakse nimetatud sättes iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust, millega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, ja mis eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, s.t poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Eeltoodud Riigikohtu lahendi punktis 17 rõhutab Riigikohus, et poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada sellega, peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Eeltoodud lahendi punktis 15 selgitab Riigikohus, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine, mille põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või võlasuhe on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine TsÜS § 158 järgi nõude aegumise. Kuivõrd käesolevas asjas kohtule esitatud kirjaliku dokumendi sõnastusest nähtub, et selle andmise eesmärgiks oli kinnitada esialgse kohustuse olemasolu (sellele viitab eelkõige dokumendi sõnastus, et võlgnetava summa suurus võib muutuda, kui üle on vaadatud „valu“ andmed) ja see anti põhjusel, et kostja ei olnud väidetavat võlga tasunud, ning hageja ei ole tõendanud, et poolte eesmärgiks oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus, ning see tahe ei kajastu ka nimetatud dokumendis, siis on kohtu hinnangul hageja poolt kohtule esitatud kirjaliku dokumendi näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis võis aegumise katkestada TsÜS § 158 lõike 1 kohaselt. Et teha kindlaks, kas aegumine on katkenud ja alanud uuesti, sõltub seega deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise kuupäevast. Nimetatud dokumendil aga selle sõlmimise kuupäev puudub. Hageja sõnade kohaselt toimus nimetatud dokumendi allkirjastamine 1 (üks) kuu enne nimetatud võlatunnituses fikseeritud maksetähtaega, millest tulenevalt algas aegumistähtaja arvestamine 31.08.2011.a. Kostja on oma vastuses hagiavalduses leidnud vaid, et kuna dokumendil puudub allkirjastamise kuupäev, ei ole tõendatud, et nimetatud dokument sel ajal ka allkirjastati. Kuivõrd võlatunnistusel ei ole selle koostamise kuupäeva ja hageja ei ole tõendanud asjaolu, millal poolte poolt allkirjastatud lihtkirjalik dokument võla tunnistamise kohta on koostatud, asub kohus seisukohale, et aegumine ei ole käesoleval juhul katkenud vastavalt TsÜS § 158 lõikele 1.
14.5.Kuivõrd nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2008.a. ja aegumine ei ole vahepeal katkenud, lõppes aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2010.a. Kuna hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu hagi aga alles 03.01.2013.a., on hageja nõue kostja vastu aegunud ja hagi tuleb seoses aegumisega rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotamine
15.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata,
jäävad menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 5.000,00 eurot ja viivise 5.000,00 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 10.000,00 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.