13.06.2013.a. kell 10.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-5523
Tsiviilasi
AS-i Eesti Krediidipanga hagi DE vastu võla 2.072,06 euro, millest põhinõue on 1.036,03 eurot, intress 150,02 eurot, viivitusintress 879,43 eurot ja muud tasud 6,58 eurot, väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2.072,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn); Hageja esindaja: Katrin Verma (e-post [email protected]); Kostja: DE(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX);
Kostja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (OÜ Euronurk Spedition, registrikood 11270599, asukoht Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista DE’lt AS-i Eesti Krediidipank kasuks 1692,63 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kaks eurot ja 63 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 1.036,03 eurot, intress 150,02 eurot, võla sissenõudmise kulu on 6,58 eurot ja viivis on 500,00 eurot. Menetluskulude jaotus.
Jätta menetluskulud 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS Eesti Krediidipank esitas 10.02.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KA`i ja DE vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus kohustas oma 17.05.2011.a. määrusega võlgnikku KA`i tasuma AS-ile Eesti Krediidipank kokku 1.634,95 eurot. Samal päeval andis Pärnu Maakohus asja DE osas üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.09.2011.a. saabus Harju Maakohtule võlgniku DE avaldus, mille kohaselt võlgnik soovis oma vastuväite tuginedes TsMS §-ile 488 tagasi võtta, mistõttu Harju Maakohus tagastas oma 13.09.2011.a. kohtumäärusega avalduse kohtunikuabile maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Kuivõrd pooled kompromissi ei sõlminud, lõpetas Pärnu Maakohus oma 09.01.2013.a. kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja DE osas uuesti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 31.01.2013.a. Harju Maakohus võttis oma 04.02.2013.a. kohtumäärusega AS-i Eesti Krediidipanga hagi DE vastu võla 2.072,06 euro, millest põhinõue on 1.036,03 eurot, intress 150,02 eurot, viivitusintress 879,43 eurot ja muud tasud 6,58 eurot, väljamõistmiseks, menetlusse.
2.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja KA 05.07.2006.a. laenulepingu nr XXX. Nimetatud laenulepingu alusel laenas hageja KA`ile 3.195,58 eurot (50.000,00 krooni) laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.07.2010.a., intressimääraga 16% aastas. 25.01.2010.a. sõlmiti hageja ja KA`i vahel laenulepingu lisakokkuleppe, millega sätestati uueks intressimääraks 30% aastas. 19.02.2010.a. muutsid hageja ja KA lisakokkuleppega ka laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva ning laenu tagastamise tähtpäevaks määrati 15.09.2010.a.
3.Laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 05.07.2006.a. käenduslepingu. Kostja võttis käenduslepinguga endale kohustuse vastutada solidaarselt KA`iga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummaga 3.195,58 eurot (50.000,00 krooni).
4.Kuna KA oli laenulepingu kehtivuse ajal korduvalt maksetega võlgnevuses ja ei tasunud võlgnevust ka vaatamata hageja korduvatele teavitustele tekkinud võlgadest, ütles hageja 29.04.2010.a. laenulepingu üles. Samal päeval saatis hageja teatise ka kostjale, kui käendajale,
2 (7)
milles informeeris kostjat laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest, ning palus viimasel täita käenduslepingust tulenev võla tasumise kohustus. Kuivõrd laenulepingu erakorralise ülesütlemisega muutus hageja nõue kogu ulatuses sissenõutavaks ka kostja vastu, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 2.072,06 eurot.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: 05.07.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr XXX, laenulepingu 15.01.2010.a. lisakokkuleppe, laenulepingu 19.02.2010.a. lisakokkuleppe, 05.07.2006.a. sõlmitud käenduslepingu, hoiatuse laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta, teatise laenulepingu nr XXX erakorralisest ülesütlemisest, teatise käendajale, laenulepingu nr XXX intresside ja viiviste arvestuse, KA ́i laenutaotluse, KA ́i töölepingu, võlateatise ja hoiatused, tööandja tõendi kindlustatule, KA ́i laenukonto väljavõtte, AS-i Eesti Krediidipank kinnituse KA`i laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse kohta, kohtuliku kompromissi projekti. Kostja vastuväited ja edasine menetluse käik
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palus jätta kohtule esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt, juhul kui kohus asub seisukohale, et kohtusse esitatud hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kas täies ulatuses või osaliselt, siis välja mõista kostjalt summa, mis on proportsionaalne tema vastutusele, juhul, kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised, vähendada viiviste määra seaduses sätestatud määrani.
7.Kostja on seisukohal, et tema vastutus võib olla vähendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta tegi laenu andmisel põhivõlgnikule nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud tema võimes laenulepingut täita. Kostja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Seega võib kostja, kui käendaja, tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.
8.Samuti leiab kostja, et hageja on jätnud teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata. Seetõttu võib käendajal olla võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada. Lisaks leiab kostja, et hageja on jätnud ka täitmata oma kohustuse teavitada kostjat KA`i hilisematest makseraskustest, leides seejuures, et asjaolu, et kostja oli KA’i tööandja ei vabasta hagejat teatamiskohustusest põhivõlgniku makseraskustest kostja ees.
9.Lisaks jäi kostjale ebaselgeks hagejapoolne viiviste arvutamise metoodika, mistõttu palus ta hagejal täpsustada, kuidas tekkis viivitusintresside summa 879,43 eurot. Viivitusintresside arvutamisel tuginemine 29.04.2010.a. dateeritud teatise koostamise kuupäevale, ei ole hageja arvates põhjendatud, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks ülalmainitud teatise postitamist ega kostja poolt selle õigeaegselt kättesaamist. Lisaks palus kostja täpsustada „muid kulusid“, mille summaks nimetas hageja algselt 47,32 eurot ning hiljem 6,58 eurot.
10.Samuti leidis kostja, et hageja peab kohtule ja kostjale teatama, kuidas edendab põhivõlgniku KA`i poolt maksekäsu täitmine. Kuivõrd KA on kostjale kinnitanud, et alates maksekäsu määruse tegemisest teostab ta hagejale pidevalt makseid, ning võlgnevuse suuremas summas väljanõudmine kostjalt toob kaasa alusetut rikastumist, palus kostja kohtul kohustada hagejat esitama dokumendid, mis kinnitaksid KA`i poolt teostatud maksete laekumisi (või nende puudumist). Kohus jättis oma 14.05.2013.a. kohtumäärusega nimetatud kostja taotluse rahuldamata, kuna hageja oli kohtule esitanud KA ́i laenukonto väljavõtte.
3 (7)
11.Kostja palus kohtul otsuse tegemisel arvesse võtta ka asjaolusid, et tal puudub töökoht, ta on pensionär ning tema sissetulekuks on üksnes pension summas 343,47 eurot kuus. Samuti asjaolu, et hageja ei ole kostjale, vastupidiselt hageja poolt väidetule, teinud ühtegi ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks, ning kohtule esitatud kohtuliku kompromissi projekt ei ole kostjani ega tema lepingulise esindajani jõudnud, mistõttu on hageja väide selle kohta, et nii kostja, kui ka kostja esindaja keeldusid nimetatud dokumendile alla kirjutamast, vale.
12.Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina oma pangakonto väljavõtte.
13.Hageja avaldas oma 31.01.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduses soovi lahendada asi kirjalikus menetluses. Kostja nõustus oma 02.03.2013.a. vastuses asja kirjaliku menetlemisega. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus
14.Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: -
Hageja ja KA sõlmisid 05.07.2006.a. laenulepingu nr XXX; Nimetatud laenulepingu alusel laenas hageja KA`ile 3.195,58 eurot; 25.01.2010.a. sõlmiti hageja ja KA`i vahel laenulepingu lisakokkuleppe, millega sätestati uueks intressimääraks 30% aastas; 19.02.2010.a. muutsid hageja ja KA laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva ning uueks tähtpäevaks sai 15.09.2010.a.; Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 05.07.2006.a. käenduslepingu; Kostja kohustus solidaarselt KA`iga vastutama laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummaga 3.195,58 eurot; KA oli laenulepingu kehtivuse ajal korduvalt maksetega võlgnevuses; Hageja ütles laenulepingu üles.
Hageja ja KA`i vahel 05.07.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr XXX ning selle 25.01.2010.a. ja 19.02.2010.a. sõlmitud lisade sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud lepingute koopiad (t/l 55-62). Hageja ja kostja vahel 05.07.2006.a. sõlmitud käenduslepingu sõlmimist tõendab hageja poolt esitatud käenduslepingu koopia (t/l 63-64). Laenulepingu ülesütlemist tõendavad hoiatus laenulepingu nr XXX ülesütlemise kohta (t/l 65) ja laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatised KA`ile ja käendajale (t/l 66-67).
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi laenu andmisel põhivõlgnikule nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud tema võimes laenulepingut täita. Hageja väiteil vaatas hageja 03.07.2006.a. eraisiku KA`i laenutaotluse saamisel läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid, järgides pangasiseseid krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti kinnitas KA laenutaotluses (t/l 98-99) oma sissetulekute suurust ning olemasolevate kohustuste puudumist. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid, et KA`il oleks laenulepingu sõlmimise ajal olnud kohustusi, mis hageja poolt laenutaotluse läbivaatamisel ei ilmnenud ja tõendaks, et KA ei olnud võimeline laenulepingut täitma, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb eeldada, et hageja on teostanud nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud KA`i võimes laenulepingut täita. 4 (7)
17.Samuti leiab kostja, et hageja on jätnud teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata. Hageja aga leiab, et kuivõrd KA ́il lepingu sõlmimise ajal muud kohustused puudusid, ei olnud hagejal kostjale muid asjaolusid KA ́i majandusliku seisundi kohta ka avaldada. Lisaks leiab hageja, et kuivõrd kostja oli KA ́i tööandja (KA`i tööleping on esitatud kohtule t/l 100-101), siis oli ta teadlik KA ́i sissetulekute suurusest. Kohus asub, arvestades asjaolu, et kostja ei ole toonud esile olulisi asjaolusid, millest hageja teda teavitanud ei ole, seisukohale, et nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kostja sai KA ́i koondamisega, mis nähtub kohtule esitatud tööandja tõendist kindlustatule (t/l 105), eeldada, et KA ́il võivad tekkida hageja ees makseraskused. Kuivõrd lisaks on kostjale saadetud mitmeid võlateatisi (t/l 102-104), ning olles allkirjastanud 19.02.2010.a. sõlmitud laenulepingu lisakokkuleppe, mille punktis 2.11.1. on väljatoodud, et KA ́il lasuvad hageja ees võlgnevused, on tõendatud, et kostja oli teadlik põhivõlgniku makseraskustest.
18.Kuivõrd hageja esitas kohtule laenukonto väljavõtte (t/l 120) ja AS-i Eesti Krediidipank kinnituse KA`i laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse kohta (t/l 121), millest nähtuvalt KA ei ole pärast laenulepingu ülesütlemist tagasimakseid teinud, ei ole kostja väide, et võimalik on hageja alusetu rikastumine, asjakohane. Vastavalt VÕS § 146 lõikele 1 kohustub võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Vastavalt VÕS § 146 lõikele 3 kui võlausaldaja ei täida eelnimetatud kohustust, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kuivõrd käesoleval juhul hageja täitis nõuet anda käendaja nõudel talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta ning hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust, ei ole alust hageja nõuet vähendada. Samuti ei ole asjassepuutuvad kostja väited, et kohtule esitatud kompromisslepingu projekti (t/l 122) ei ole kostjale kunagi esitatud, kuna pooltel on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 õigus lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, ning kostjal oli võimalik tulenevalt eeltoodust nimetatud projekt allkirjastada hiljem, või soovi korral teha omapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja aga teinud omapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks ega avaldanud seega soovi menetlus kompromissi sõlmimisega lõpetada.
19.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mille tõttu käendusleping võiks kostja poolt esitatud põhjustel olla tühine, hageja nõue kuuluks vähendamisele või käendus oleks lõppenud vastavalt VÕS § 153 lõikele 1, mistõttu kuulub käendusleping täitmisele vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lõikele 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 396 lõikele 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 142 lõikele 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lõike 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Vastavalt VÕS § 143 lõikele 1 on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vastavalt VÕS § 144 lõikele 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, millega ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole
5 (7)
ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud käendusleping, nimetatud leping on sõlmitud kirjalikult, ning selles on sätestatud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, samuti ei ole sõlmitud kokkulepet, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 65 lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus ka selles osas, et laenuleping on ülesöeldud, kuna kohustust ei täidetud nõuetekohaselt, on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud sissenõutavaks, ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus kostjalt nõuda ka intressi ning viiviseid, samuti muude kulude hüvitamist. Hageja on selgitanud oma vastuses kostja vastusele, miks ta nõuab „muid kulusid“ vähendatud määras, s.o 47,32 euro asemel 6,58 eurot, mistõttu kohus siinkohal sellel pikemalt ei peatu. Samuti leiab kohus, et kostja väide, et talle jäi ebaselgeks viiviste arvutamise metoodika, ei ole asjakohane, kuna hageja on kohtule esitanud laenulepingu nr XXX intresside ja viiviste arvestuse (t/l 68), millest nähtub nii viiviste arvutamise aluseks olnud periood kui ka viiviste arvutuskäik. Kostja ei ole viiviste arvestuse käiku vaidlustanud arvutuslikult, vaieldes vastu üksnes viiviste arvutamise aluseks võetud kuupäevale. Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et laenuleping on üles öeldud, vaidlustades üksnes laenulepingu ülesütlemise kuupäeva, mis on võetud ka viiviste arvutamise aluseks ning vastavalt laenulepingu punktile 16.4.2. loetakse teade kätteantuks kui teade saadetakse hageja poolt tähitud kirjaga laenusaajale laenusaaja poolt esitatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud 7 (seitse) kalendripäeva, hageja ei esitanud tõendeid, et KA oleks lepingu ülesütlemise teatise kätte saanud 29.04.2010.a. ning nõustub, et viivise arvetuse aluseks võib võtta 29.04.2010.a. asemel 06.05.2010.a., siis on kohtu hinnangul põhjendatud, et vastavalt sellele kuulub viivis ka vähendamisele ja viiviste väljamõistmise aluseks võetakse 06.05.2010.a. Kuivõrd kostja on lisaks palunud, juhul kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised, vähendada viiviste määra seaduses sätestatud määrani, võtab kohus alljärgnevalt 6 (7)
seisukoha, kas viiviste vähendamine on käesoleval juhul põhjendatud või mitte. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt Riigikohtu 26.10.2010.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-87-10 punktile 12, ei pea, juhul kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kostja palub viivist vähendada põhjusel, et tal puudub töökoht ja ta on pensionär ning tema sissetulekuks on üksnes pension 343,47 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks ka pangakonto väljavõtte (t/l 86-87). Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 879,43 eurot. Hageja on arvestanud viivist laenulepingu punkti
2.6.järgi, mille kohaselt kohustus KA tasuma hagejale viivist 0,1% päevas, s.o 36,5% aastas. Alates laenulepingu ülesütlemisest, s.o 29.04.2010.a., on hageja arvestanud viivitusintresse lepingujärgse intressimäära alusel, s.o 30% laenu põhisummavõlalt aastas. Kohus, võttes arvesse, et kostjal puudub töökoht, ta on pensionär ning tema sissetulekuks on üksnes pension 343,47 eurot kuus, leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus vähendab sissenõutavaks muutunud viivist 500,00 euroni. Menetluskulude jaotamine
21.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt väljamõistetud summale selliselt, et 82% menetluskuludest jääb kostja ning 18% hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista 2.072,06 eurot, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 2.072,06 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.