12. juuni 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-40773
Tsiviilasi
RKhagi OÜ S vastu 581,60 euro saamiseks
Hagihind
581,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RK(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel, Paldiski mnt 3, 10137 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen-Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistung
22.05.2013 Hageja RK Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Kostja seaduslik esindaja RH Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi HelenLumelille Tomberg
Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata RK hagi OÜ S vastu 581,60 euro saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta OÜ S menetluskulud 100% ulatuses RK kanda ning RK menetluskulud tema enda kanda, sh Eesti Vabariigi kulud. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 581,60 eurot ning menetluskulud.
2.Esialgse hagiavalduse kohaselt märgib hageja, et töötas kostja juures pubis perioodil 01.06.2008 – 31.08.2008 (väljaarvatud 24. juuni 2008) asenduskoristajana 91 töökorda töötasuga 100 krooni (6,39 eurot) üks koristuskord kokku 9100 krooni (581,60 eurot). Kostja jättis hagejale töötasu summas 9100 krooni (581,60 eurot) maksmata.
3.Hagiavalduse 16.05.2012 esitatud täpsustuse kohaselt märgib hageja, et perioodil 11.11.200220.01.2003 ta läbis 362 tunnised (neist 90 tundi praktika) puhastusteenindaja kursused (OÜ P puhastusteenindaja tunnistus nr XXX) ning tööde teostamisel kasutab hageja isiklikku tolmuimemise- ja kompressorfunktsioonidega puhastuskombaini „Kirby“ ja aknapesukomplekti. 2004.-st kuni 2008 aastani koristas hageja suvekuudel (vähemalt 3 suvekuud) kostjale kuuluva pubi „ “ ruume ja territooriumi Tallinnas, Liimi tn 1. 2004 töötas hageja töölepingu alusel, kuid järgnevatel aastatel (2005-2007) asendas hageja suvepuhkusel olnud koristajat kokkuleppe alusel ja tööperioodi lõpus maksis kostja hagejale ühekordselt kogu aja eest kokkulepitud tasu.
4.01.06.2008-31.08.2008 koristas hageja pubi 91 korda kostja koristaja Viktoria asendajana. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt hageja koristas kostjale kuuluvas pubis ruumid, välikohviku ja õue välikohviku juures, õue välisparaadukse ees ja prügikastide juures, milleks kasutas endale kuuluvaid vahendeid. Hageja korraldas ise oma tööde tegemise ning pidi koristama ajal, mil pubi oli suletud, s.t öösel või varahommikul. Tingimuseks oli, et köök peab olema puhas ja korras enne kokkade tööle saabumist, ülejäänud ruumid ja õu pidi olema koristatud hiljemalt enne pubi avamist. Kostja kohustus koristusperioodi lõpus maksma hagejale sularahas 9100 krooni (581,60 eurot). Pubi ruumidesse pääsemiseks andis kostja hagejale pubi võtme, ukse turvakaardi ja hoonetepoolse ukseluku parooli. Lisaks pubi ruumide ja territooriumi koristamisele, käis hageja kostja esindaja palvel mõned korrad koristamas ka samas majas asuvat kontorit ja kostja seadusliku esindaja poja korterit Mustamäel peale selle ostu ja sissekolimist. 21.09.2008 kel 14.45 andis hageja pubi baaridaamile üle pubi uksekaardi ja võtmed. Kostja hagejale koristusteenuse eest ei maksnud vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja vastuväited
5.Kostja hagiavaldust ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel 19.07.2004-09.10.2004. 2008 suvel ei ole hageja kostja juures töötanud ning kostja ei ole jätnud mingeid summasid hagejale välja maksmata. 2008 suvel ei olnud kostjal koristaja ametikohta. Koristamine kuulus nõudepesija tööülesannete hulka. Koristaja võeti tööle alates 2008 september töötasuga 1050 krooni kuus. Kostja ei ole kunagi tasunud ühelegi koristajale tasu 100 krooni üks töökord. Lisaks on kostja seisukohal, et esitatud hagi on aegunud. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all üle hageja RK ja kostja seadusliku esindaja RH ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2-11-40773
9.Hageja on kostja vastu esitanud nõude suuliselt sõlmitud töövõtulepingu alusel, mille kohaselt hageja töötas kostja juures perioodil 01.06.2008-31.08.2008 koristaja asendajana enda puhastusvahenditega 91 korda tasuga 100 krooni kord. Kostja pidi hagejale tasuma tasu tehtud töö eest peale koristustöö lõppemist 31.08.2008 kokku summas 9100 krooni ehk 581,60 eurot.
10.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja ei ole kostja juures töötanud perioodil 01.06.2008-31.08.2008, ning kui oleks töötanud, siis oleks tegemist töölepinguga mitte töövõtulepinguga.
11.Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, siis tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 annab kohus hinnangu aegumisele. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi ei ole aegunud. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostja tasub tehtud töö eest ühekordse summa peale tööde tegemist ehk 31.08.2008, seega muutus nõue sissenõutavaks juhindudes TsÜS § 147 lg 2 alusel 01.09.2008. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat juhindudes TsÜS § 146 lg 1 ning töötasu (palga) nõude esitamise tähtaeg on samuti kolm aastat juhindudes individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 6 lg 3. Hageja on esitanud hagiavalduse 31.08.2011, seega ei ole esitatud hagiavaldus aegunud.
12.VÕS § 2 lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 alusel leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-109-11, p 11).
13.Riigikohus on märkinud, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 06.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 13; 09.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13; 10.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-08, 15.10.2013 otsus p 11, 3-2-1-57-13, p 10). Kuna hageja on seisukohal, et hageja töötas kostja juures töövõtulepingu alusel ning kostja on seisukohal, et kui hageja oleks vaidlusalusel perioodil töötanud kostja juures, siis oleks see toimunud töölepingu alusel; annab kohus hinnangu, milline leping kuulub antud asjas kohaldamisele.
14.Vastavalt 01.01.2008-31.12.2008 kehtinud TLS redaktsiooni § 1 järgi tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja vande all antud ütluste (tlk 204-207) kohaselt töötas hageja kostja juures koristaja asendajana perioodil 01.06.2008-31.12.2008, millal pidi koristama pubi regulaarselt igapäevaselt ka siis, kui pubi oli kinni. Hageja kasutas väidetavalt enda töövahendit (tolmuimejat), kuid kostja koristuskeemiat. Samas on kostja seaduslik esindaja vande all ütlustega (tlk 208-211) selgitanud, et hagejale kuuluva tolmuimejaga „Kirby“ ei ole võimalik pubi koristada, kuna see ei vasta nendele standarditele, mida nõuab terviseamet. Kostjal on 2004 aastast sõlmitud leping firmaga C , kelle käest kostja ostab kõik töövahendid, puhastusvahendid ja kõik seadmed, mis koristamiseks vaja on. Neid ei ole võimalik osta kauplustest ja kauplustes müüdavate töövahenditega ei ole võimalik pubi koristada, kuna need ei vasta terviseameti nõutavatele
2-11-40773 standarditele. Pubi pind on üle 300 m2 ja seal on neli erinevat koristustsooni, mida ei saa ega tohi koristada ühe töövahendiga. See „Kirby“, millest hageja räägib, on telekaup, mis võib olla hea kodu koristamiseks, kuid toitlustusettevõttes sellega koristada ei tohi. Kostjal on olemas pesur, millega pestakse põrandaid, samuti saab pesta tekstiili, imeda tolmu jne.Selline töövahend oli kostjal 2008 aastal ja praegu on juba uus masin. Hageja kindlasti ei koristanud 2008 aastal pubis. Kohus asub seisukohale, et kostja seadusliku esindaja RH’i vande all antud ütlused on usutavad ja veenvad, kuna hageja väidetav töövahend tolmuimeja „Kirby“ pubi koristamisel on teadaolevalt mõeldud kasutamiseks kodustes tingimustes ning ei sobi koristamiseks toitlustusasutuses ja ei vasta ka terviseameti poolt esitatavatele standarditele. Hageja ei ole kohtule tõendanud ei kirjaliku ega suulise pooltevahelise töölepingu sõlmimist, millised oli poolte poolt kokkulepitud töölepingu olulised tingimused ( töö iseloom, tööaeg, töötasu suurus, kelle korraldusi pidi hageja töösuhtes täitma, kelle kontrollile alluma jne). Kostja on vande all antud seletustega kinnitanud poolte vahelise töölepingulise töösuhte puudumist.
15.Samas ei ole hageja ka tõendanud, et hageja töötas faktiliselt kostja juures 91 korda perioodil 01.06.2008-31.08.2008. Hageja isegi ei oska nimetada aega, millal töö faktiliselt lõppes. Asjaolu, et hageja on aastaid varem läbinud puhastusteenistuja koolituse (tlk 125-126), ei tõenda, et hageja töötas 2008 suvel kostja juures hagejale kuuluvate vahenditega. Hageja vande all antud seletuste kohaselt koristas hageja kööki, abiruume, riietusruume, riietusruumi toalette, kartulipesu ruume, koridori, mis oli maja välisuksest kuni pubile kuuluvate ruumideni, baarileti tagust, suurt saali, meeste-naiste toalette, väikest saali, tuulekoda, pubi paraadukse eest olevat tänavat ja muru, maja teisel küljel olevat välikohvikut ja muru selle ümber. Enamasti töötas hageja öösiti. Hageja sõnade kohaselt asendas hageja suvel 2008 koristajat V , kes läks suvel Ukrainasse. Samal ajal töötas pubis kokana noor Eesti mees. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt on pubi öösiti valve all, pubil on valveleping 2004 aastast kuni tänaseni turvafirmaga . Koristuseks ostab kostja vahendeid äriühingult C ning kasutusel on suure võimsusega tööstuslik survepesur-imur, väikese seadmega ei ole võimalik pubi puhtust tagada ja see ei vasta toitlustusasutustele kehtestatud nõuetele. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt ei töötanud 2008 suvel pubis noort eesti meest. Seega vastab hageja kirjeldus temaga koos töötanud isikute loetlemisel kostja juures 2004 töötanud isikutele. Samuti ei ole kostja pubis 2008 töötanud ukrainlannast koristajat Viktoriat, Viktoria töötas pubis 2004, kus ta koristas, pesi nõusid. Eeltoodust tulenevalt vastab hageja kirjeldatud ajale, mil hageja töötas kostja juures perioodil juuli 2004 – 2005 algus (tlk 52).
16.Hageja töötamist kostja juures ei tõenda ka telefoni sms: „üür 387 + vesi 338 + elekter 56 = 781 eek. Ootan seda raha homseks. Mingit palgast maha ma seda EI arvesta.“ Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest selgub, et hageja soovis kostja juures suvel 2008 tööd, millest kostja keeldus. Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused on arvestades eeltoodud asjaolusid, kohtule veenvad ja usutavad.
17.Hageja töötamist kostja juures perioodil 01.06.2008 – 31.08.2008 ei tõenda ka väidetav uksekaardi ja võtme üleandmine kostja töötajale 21.09.2008 kell 14.45 (tl 96, 127). Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses selgitanud, et lahkunud töötajad jätsid võtmeid ja kaarte enda kätte, kuid hoone omanikfirmast üürileandjale väljastatud kaardid annulleeriti kohe pärast töötaja lahkumist, samuti muudeti töötaja pubi ruumidesse sissepääsu koodi, seega puudus lahkunud töötajal tegelikult sissepääs ruumidesse ja võtmete olemasolu või puudumine ei omanud tähendust (tlk 209-2011). Kuna hageja töötas kostja juures 2004, siis ei ole välistatud, et hagejal olid uksekaart ja võtmed juba sellest ajast, kui need olid 2008 aastal kehtetud ja ei võimaldanud sissepääsu kostja tööruumidesse.
18.Tõendamata on ka poolte kokkulepe tasu suuruse ja selle maksmise osas. Hageja väitel pidi kostja tasuma hagejale 100 krooni koristuskorra eest, millise pidi maksma ühekordse maksena summas 9100 krooni peale koristamise lõppu 31.08.2008. Usutav ja veenev ei ole, et hageja, kelle majanduslik olukord oli keeruline, kellel puudus kindel elukoht, oleks olnud nõus töötama oma
2-11-40773 töövahenditega tihtipeale öösiti 100 krooni eest (üks töökord) ning viisil, et tasu makstakse talle alles peale kolme kuu möödumist. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt on kostja juures tööle vormistatud koristaja alates 2008 sügisest tööajaga 5 tundi päevas ja tasuga 40 krooni tund ehk 200 krooni kord, ei ole usutav, et kostja oleks võtnud tööle koristaja kaks korda suurema tasuga, kui seda oli väidetavalt hageja tasu. Lisaks kostja seaduslik esindaja selgitab, et kostjal on kõigi töötajatega sõlmitud varalise vastutuse lepingud ja igaüks vastutab aja eest , kui ta peab üksinda pubis olema. Majas on valve kaamerad ja kõigi tegevus on kõikides ruumides nähtav, nii kostjale kui ka turvafirmale Pubil on oma valve ja igal töötajal on oma kood, millega siseneda pubi ruumidesse. Maja uksekardiga saab ainult majja siseneda, sellega ei saa pubisse. Pubi läheb valve alla pool tundi peale sulgemist ja pubi valvet teostab turvafirma (tlk.211). Kohtul puudub alus kahelda kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustes.
19.Eeltoodust tulenevalt ning kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ning poolte vande all antud seletustega ei ole tuvastamist leidnud hageja töötamine kostja juures perioodil 01.06.200831.08.2008, ei töölepingu ega töövõtulepingu alusel, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud, sh kostja ja Eesti Vabariigi, jätab kohus 100% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
21.Hagihind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 581,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.