Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 03.12.2012. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati 10.04.2012 välja OÜ E (pankrotis) pankrot. 24.04.2012 esitas hageja OÜ E (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 162 935,37 eurot esimeses rahuldamisjärgus kommertspandieseme realiseerimisväärtuse ulatuses (arvestades kommertspandi suurust 95 867,47 eurot) ning pandieseme realiseerimisväärtuse selgumisel nõude katmata ulatuses teises rahuldamisjärgus. 12.11.2012 toimus nimetatud pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolek, kus hageja teise rahuldamisjärgu nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite nii kostja 1 kui ka kostja 2. Eeltoodust tulenevalt jäi hageja nõue summas 67 067,90 tunnustamata. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 24.03.2005 arvelduskrediidi lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas hageja kostjale 2 arvelduskrediidi limiiti summas 100 000,00 eurot. Hageja ja kostja 2 sõlmisid mitmeid Lepingu 1 muutmise kokkuleppeid. 30.12.2010 poolte vahel sõlmitud Lepingu 1 kokkuleppega muudeti arvelduskrediidi limiidiks 120 000,00 eurot. Vastavalt 05.04.2011 hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud Lepingu 1 kokkuleppele oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 16.12.2011. Kostja 2 ei täitnud Lepingut 1 nõuetekohaselt, muuhulgas ei tagastanud kostja arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäeval krediiti. Lepingu 1 punktis 2.3. oli kokku lepitud intressimäär 8,26% aastas. Vastavalt Lepingu 1 üldtingimustele on kostja 2 kohustatud tasuma hagejale tähtaegselt tasumata summalt viivist vastavalt hinnakirjale, so on 36,5% aastas. Hageja on arvestanud viivist intressimääras, so 8,26 % aastas. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 02.04.2008 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale 2 laenu summas 63 911,65 eurot (vastab 1 000 000,00 Eesti kroonile). Hageja ja kostja 2 sõlmisid mitmeid Lepingu 2 muutmise kokkuleppeid. Vastavalt 05.04.2011 hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud Lepingu 2 kokkuleppele lepiti kokku laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 20.03.2012. Kostja 2 ei täitnud Lepingut 2 nõuetekohaselt, muuhulgas ei tagastanud kostja laenusummat selle tagastamise lõpptähtpäeval. Lepingu 2 punktis 2.2., 2.3. ja 2.4. oli kokku lepitud intressimäär. Vastavalt Lepingu 2 üldtingimuste punktile 9. on kostja 2 kohustatud tasuma hagejale tähtaegselt tasumata summalt viivist vastavalt hinnakirjale, so on 36,5% aastas. Hageja on arvestanud nimetatud määras viivist kuni Lepingu 2 lõppemisele eelneva päevani, so kuni 19.03.2012, ning seejärel alates 20.03.2012 on viivist arvestatud 8,00% aastas. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 05.07.2007 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale 2 laenu summas 83 085,14 eurot (vastab 1 300 000,00 Eesti kroonile). Lepingu 3 punktis 2.3. lepiti kokku laenusumma tagastamise lõpptähtpäev, so 17.05.2012. Hageja ja kostja 2 sõlmisid mitmeid Lepingu 3 muutmise kokkuleppeid. Kostja 2 ei täitnud Lepingut 3 nõuetekohaselt. Lepingu 3 punktis 2.2., 2.3. ja 2.4. oli kokku lepitud intressimäär. Vastavalt Lepingu 3 üldtingimuste punktile 9. on kostja 2 kohustatud tasuma hagejale tähtaegselt tasumata summalt viivist vastavalt hinnakirjale, so on 36,5% aastas. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 13.05.2004 kommertspandi seadmise lepingu, mis on registreeritud notar Kai Sepp ́a ametitoimingute raamatu registreerimise numbri XXX all. Nimetatud lepingu alusel seati kostja 2 vallasvarale kommertspant summas 31 955,82 eurot (vastab 500 000,00 Eesti kroonile) ning tehti kanne kommertspandiregistrisse.

07.06.2007 sõlmisid Hageja ja kostja 2 kommertspandi muutmise kokkuleppe ja kandeavalduse, mis on kantud notar Piret Press ́i ametitoimingute raamatu registreerimise numbri XXX all. Nimetatud lepinguga suurendati kommertspandiregistrisse kantud kommertspandisummat 95 867,47 euroni (vastab 1 500 000,00 Eesti kroonile). Pooled leppisid kokku, et kommertspandiga on tagatud kõik hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Kommertspandiga tagatud nõude mittetäitmisel kohustub kostja 2 alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt tagab kommertspant Lepingust 1, Lepingust 2 ja Lepingust 3 tulenevaid kõiki hageja nõudeid kostja 2 vastu. 10.04.2012, so kostja 2 pankroti väljakuulutamise seisuga, oli kostjal 2 täitmata kohustused summas 162 935,37 eurot. Hageja palus tunnustada oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 162 935,37 eurot OÜ E (pankrotis) pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus kommertspandieseme realiseerimisväärtuse ulatuses (arvestades kommertspandi suurust 95 867,47 eurot) ning pandieseme realiseerimisväärtuse selgumisel nõude katmata ulatuses teises rahuldamisjärgus. Hageja nõudele summas 95 867,47 on omistatud esimene rahuldamisjärk ning see on tunnustatud. Hageja nõudele summas 67 067,90 eurot on omistatud teine rahuldamisjärk ning tulenevalt sellele esitatud vastuväidetest kostja 1 ja kostja 2 poolt, jäi nimetatud nõue tunnustamata. Hageja palub nõude summas 67 067,90 euro tunnustamist. Kostja I vastus Kohtule 13.12.2012. a esitatud vastuses kostja teatab, et nõude üle puudub vaidlus alates 22.11.2012, mil kostja I teatas hagejale nõude tunnustamisest. Kostja II vastus Kohtule 03.02.2013. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja nõudeavaldusest kuidagi ei nähtu, et hageja oleks esitanud OÜ E ( pankrotis ) pankrotimenetluses “ sissenõutavaks muutunud teise rahuldamisjärgu nõudest summas 67 067,90 eurot ” mingil alusel. Puudub nõudeavalduses arvuline näitaja 67 067,90 eurot. Hageja poolt on täielikult tõendamata, et esmaselt oli esitatud nõudeavaldusega nõue summas 67 067,90 eurot. Selle nõude sisu, aluse ja suuruse kohta tõendid pankrotimenetluses ja tsiviilasja nr 2 – 12 – 50619 toimikus puuduvad. 13.05.2004 kommertspandi seadmise leping ja 07.06.2007 kommertspandi muutmise kokkuleppe ja kandeavaldus sõnastusest nähtub, et kommertspandiga on tagatud kõik hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja OÜ E vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Hageja ise hagiavalduse 3 lk märgib, et eeltoodust tulenevalt tagab kommertspant Lepingust 1, Lepingust 2 ja Lepingust 3 tulenevaid kõiki nõudeid kostja 2 vastu. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pandiga tagatud tunnustatud nõue käesoleva paragrahvi 2 sätestatud ulatuses ning kuulub esimesse rahuldamisjärku. Hagiavalduses ei ole märgitud ühtegi nõuet, mis moodustuks väljaspool Lepingut 1, Lepingut 2 ja Lepingut 3. 24.04.2012 AS Eesti Krediidipank nõudeavaldus OÜ E pankrotimenetluses p.2 “ nõude tagatus kommertspant” juba enne nõuete kaitsmise koosoleku märgib, et eeltoodust tulenevalt tagab kommertspant Lepingust 1, Lepingust 2 ja Lepingust 3 tulenevaid kõiki Võlausaldaja nõudeid Võlgniku vastu. Sama sõnastus kordub ka hagiavalduses. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pandiga tagatud tunnustatud nõue käesoleva paragrahvi 2 sätestatud ulatuses ning kuulub esimesse rahuldamisjärku. Nõudeavalduses ja hagiavalduses ei ole märgitud ühtegi nõuet, mis moodustuks väljaspool Lepingut 1, Lepingut 2 ja Lepingut 3.

Hagiavaldus on oma ülesehituselt ja sõnastuselt vasturääkiv ning eksitav : - 16.12.2011 oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev ( vt kokkulepe 05.04.2011 ), limiit on 120 000 eurot ja intressimäär 8,26 % aastas. Viiviste osas kokkulepe igasugune üldse puudub, kuid hagiavalduses ( leping 1 ) liidetakse 120 000 + viivitusintressi 3 056,65 = 123 056,65, või teostatakse mingi muu arvutus, kuna tõendamatuks jääb mõistete “arvelduskrediidi limiit summas 120 000 eurot” ja “ arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäeva krediit” kasutamine või neid samastatakse ja arvuliselt need hagiavalduses ühtivad. Kostja ja kohus ei saa kontrollida hageja arvestuse õigsust, kuna puuduvad arvelduskrediidi limiidi andmise ja tagastuse dokumendid, üldtingimused ja hinnakiri. Ajavahemikul 16.12.2011 kuni 10.04.2012 hageja ei ole võtnud ette midagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuna nõue oli täielikult tagatud kommertspandiga - 20.03.2012 oli laenulepingu nr XXX laenusumma tagastamise lõpptähtpäev ( vt kokkulepe 05.04.2011 p 2.1 ), laenusumma on 17 289,37 eurot. Intressimäära ja viiviste osas kokkulepe igasugune üldse puudub, kuid hagiavalduses ( leping 2 ) alusetult märgitakse laenusummaks 63 911,65 eurot. Hageja pidi arvestuse aluseks võtma laenusumma 17 289,37 eurot, mitte 63 911,65 eurot, mille kohta tõendeid esitanud ei ole ja laenusummast 17 289,37 eurot arvestama laenusumma tagastamist. Kostja ja kohus ei saa kohtuistungil kontrollida hageja arvestuse õigsust, kuna puudub annuiteetgraafik ( vt kokkulepe 05.04.2011 p 2.9 ), hinnakiri, laenu andmise ja tagastuse dokumendid. Hageja poolt esitatud tõendite alusel teostamata liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise tehinguid saab arvestuse aluseks võtta ainult laenusumma 17 289,37 eurot, mis erineb hagiavalduses märgitust ( st 63 911,65 ). - kuid 05.04.2011 oli sõlmitud kokkulepe laenulepingu nr XXX, laenusumma on 37 037,38 eurot, tagasimaksena kuni aprillini 2012 erigraafiku alusel. Puudub kostjaga kokkulepe hagiavalduses nimetatud üldtingimuste ja hinnakirja rakendamise osas. Hagiavalduses ( leping 3 ) alusetult märgitakse laenusummaks 83 085,14 eurot. Hageja pidi arvestuse aluseks võtma laenusumma 37 037,38 eurot, mitte 83 085,14 eurot, mille kohta tõendeid esitanud ei ole ja laenusummast 37 037,38 eurot arvestama laenusumma tagastamist. Kostja ja kohus ei saa kontrollida hageja arvestuse õigsust, kuna puudub erigraafik ( vt kokkulepe 05.04.2011 p 2.14.11), üldtingimused, hinnakiri, laenu andmise ja tagastuse dokumendid. Hageja poolt esitatud tõendite alusel teostamata liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise tehinguid saab arvestuse aluseks võtta ainult laenusumma 37 037,38 eurot, mis erineb hagiavalduses märgitust ( st 83 085,14 ). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 10. aprilli 2012. a määrusega välja OÜ E (pankrotis) pankroti. Hageja esitas 24.04.2012. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 162 935,37 euro tunnustamiseks (tl 11). Nõude aluseks on hageja ja OÜ E vahel 24.03.2005 sõlmitud arvelduskrediidileping nr XXX, mille alusel võimaldas hageja OÜ-l E kasutada arvelduskrediiti summas 100 000 eurot, hageja OÜ E sõlmisid 02.04.2008. a laenulepingu nr 22 753, mille alusel väljastas hageja OÜ-le E laenu summas 63 911,65 eurot, hageja ja OÜ E sõlmisid 05.07.2007. a laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja OÜ-le E laenu summas 83 085,14 eurot (tl 12). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu BT OÜ ja võlgnik (tl 16). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 104 lg 1 sätestab, et vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument pankrotiseaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik

vastuväite esitas. Sama § lg 2 kohaselt kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue arvelduskrediidilepingust ning laenulepingutest. 10.04.2012, so OÜ E pankroti väljakuulutamise seisuga, oli OÜ-l E täitmata kohustused hageja ees summas 162 935,37 eurot. Hageja palus tunnustada oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 162 935,37 eurot OÜ E (pankrotis) pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus kommertspandieseme realiseerimisväärtuse ulatuses (arvestades kommertspandi suurust 95 867,47 eurot) ning pandieseme realiseerimisväärtuse selgumisel nõude katmata ulatuses teises rahuldamisjärgus. Hageja nõudele summas 95 867,47 on omistatud esimene rahuldamisjärk ning see on tunnustatud. Hageja nõudele summas 67 067,90 eurot on omistatud teine rahuldamisjärk ning tulenevalt sellele esitatud vastuväidetest kostja 1 ja kostja 2 poolt, jäi nimetatud nõue tunnustamata. Kostja I leiab, et tema osas tuleks hagi jätta läbivaatamata, kuivõrd kostja on hagejale 22.11.2012. a teinud kirjaliku avalduse nõude tunnustamise kohta. Kostja II vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud nõudeavaldust 67 067.90 euro tunnustamiseks teises rahuldamisjärgus. Kostja ei saa kontrollida hageja arvestuse õigsust, kuivõrd hageja ei ole esitanud arvelduskrediidi limiidi andmise ja tagastuse dokumente, üldtingimusi ja hinnakirja, laenulepingute annuiteedigraafikuid, hinnakirju ja laenu andmise ja tagastuse dokumente. Kohus nõustub hagejaga selles, et 22.11.2012. a lihtkirjalik avaldus, ei anna hagejale tunnustatud nõuet, millel oleks täitedokumendi tähendus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja I on hagi õigeks võtnud ja hagiavaldus kuulub kostja I osas rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kostja II vastuväide ei anna alust jätta hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustamata. Kohtule on esitatud arvelduskrediidileping ja laenulepingud, lepingute üldtingimused ja hinnakirjad. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet tõendanud ja hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 100 loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 108 lõikele 1 nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist. OÜ E (pankrotis) võttis endale kohustuse tagastada saadud laenusummad ja kasutatud arvelduskrediit. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ E oleks oma kohustuse täies ulatuses täitnud. Kohus on seisukohal, et täiesti põhjendamatu on kostja väide nõudeavalduse summas 67 067.90 eurot esitamata jätmise kohta. Hageja on OÜ E (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse, milles palub tunnustada oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 162 935,37 eurot OÜ E (pankrotis) pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus kommertspandieseme realiseerimisväärtuse ulatuses (arvestades kommertspandi suurust 95 867,47 eurot). Pandieseme realiseerimisväärtuse selgumisel nõude katmata ulatuses teises rahuldamisjärgus. Vastavalt PankrS § 153 lg 4 ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. Pankrotihaldur, arvestades kommertspandi suurust, märkis võlausaldajate poolt esitatud nõuete nimekirja hageja esimese rahuldamisjärgu nõude summas 95 867,47 eurot ning teise rahuldamisjärgu nõude summas 67 067,90 eurot, mis on hageja poolt nõudeavalduses esitatud kogu sissenõutavaks muutunud nõude ja esimese rahuldamisjärgu nõude vahe (162 935,37 – 95 867,47 = 67 067,90). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus

rahuldamisele ja hageja nõuet OÜ E (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada teises järgus summas 67 067,90 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostja I, kostja II ja kostja II juhatuse liikme kanda. PankrS § 104 lg 4 järgi kulusid, mida võlgnik seoses käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kaebuse esitamisega kannab, ei kaeta pankrotivara arvelt. Juriidilisest isikust võlgniku puhul vastutab kulude eest solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse liige. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.