Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Elamus XXX, Tallinn on asutatud Korteriühistu XXX. Korteriühistu juhatuse esimees on RO. OGon elamu XXXkorteriomandi 622 kaasomanik ja korteriühistu liige. AS EE on võrguettevõtja. Vastavalt elektrienergia ostu-müügilepingule ostab korteriühistu elektrienergiat EEAS-ilt. Korteriühistu vahendab edasi elektrienergiat elamu XXXkorteriomanikele, sh hagejale. Elamu XXXon projekti järgi endine ühiselamu. Elamu XXXkorteriomanditel 622 ja 621 on olemas ühisesik. Korteriomand 622 koos korteriomandiga 621 saavad elektrienergiat läbi ühise elektriarvesti, mis on paigaldatud korteriomandite 622 ja 621 ühisesikus. Elektriarvestisse suunduv elektrikaabel oli ühendatud elamu üldise elektrivarustuse süsteemiga läbi 32A automaatkaitsme, mis asub elektrikilbis. Elektrikilp on paigaldatud elamu kuuenda korruse koridoris. Seega korteriomand 622 koos korteriomandiga 621 tarbisid ühise elektriarvesti kaudu elektrienergiat võimusega 32A x 220V= 7 040W või ühe korteriomandi peale elektrienergia tarbimise võimsus oli 7 040W : 2 = 3520W. 21.03.2012 korteriühistu juhatus eemaldas elamu kuuenda korruse koridori elektrikilbis korteriomandite nr 622 ja 621 32A automaatkaitsme ja selle asemele paigaldas 6A automaatkaitsme, millega piiras korteriomandite võrguühenduse võimsust, vähendades seda 5 korda. Pärast seda on korteriomandis (nr 622, nr 621) võimalik tarbida elektrienergiat võimsusega maksimaalselt 6A x 220V : 2 = 660W. Hageja pöördus suuliselt korteriühistu juhatuse poole ja nõudis korteriomandi võrguühenduse võimsuse piiramise lõpetamist ja esialgse olukorda taastamist, st et juhatus ühendaks korteriomandite elektriarvestisse suunduva elektrikaabli elamu üldise elektrivarustuse süsteemiga läbi 32A automaatkaitsme. Korteriühistu juhatuse esimees RO keeldus ja teatas hagejale telefoni teel, et juhatus tegi otsuse piirata hageja korteriomandi võrguühenduse võimsust. Selleks eemaldas korteriühistu juhatus elamu kuuenda korruse koridori elektrikilbis korteriomandite nr 622 ja 621 32A automaatkaitsme ja selle asemele paigaldas 6A automaatkaitsme. RO seletas, et automaatkaitsme vahetamine ja hageja korteriomandi võrguühenduse võimsuse piiramine (vähendamine 5 korda) on seotud sellega, et hageja on korteriühistule võlgu üle 400 euro. Juhatuse esimees RO teatas, et juhul, kui hageja ei maksa võlgnevust ära, siis paigaldab juhatus korteriomandi jaoks veelgi väiksema 2A automaatkaitsme, st piirab korteriomandite nr 622 ja 621 võrguühenduse võimsuse kuni 2A x 220V = 440W, st hageja korteriomandi nr 622 jaoks kuni 440W : 2 = 220W. Korteriomandis kasutakse toidu valmistamiseks elektripliiti võimsusega 3 kW. Korteriomandis kasutakse pesumasinat. Vooluring, kuhu pesumasin lülitatakse, vajab 16 ampriga kindlustamist. Seega seoses 6A kaitsme paigaldamisega võrguühenduse võimsuse piiramiseks, ei ole korteriomandis võimalik kasutada elektripliiti toidu valmistamiseks ja pesumasinat pesu pesemiseks. Külmkapi võimsus on 500W, mis on kaitsmega lubatud võrguühenduse võimsuse piiri lähedal ja kaitsme võimsus ei võimalda koos külmkapiga üheaegselt kasutada televiisorit (120W), arvutit (200W) ja elektripirne (3 x 40 = 120W). Oluline on ka see, et seoses sellega ei tööta elamu keskküte korralikult ja korteriomandid 621 ja 622 asuvad elamu äärel välisseina piirkonnas, korteriomandis on külm ja hageja peab tihti täiendavalt kütma korteriomandit elektriradiaatoriga (1,5kW). Korteriomandi elamiskõlblikkuse hädavajalikuks osaks on kaasajal ka selle varustatus elektrienergiaga, kuna see on vajalik söögi valmistamiseks ja olmetehnika kasutamiseks. Seoses hageja korteriomandi võrguühenduse võimsuse piiramisega ei ole hageja korteriomandis enam

võimalik valmistada ja soojendada toitu, pesta pesu, vaadata televiisorit, täiendavalt kütta korterit jne. Hageja korteriomand muutus elamiskõlbmatuks. Seoses sellega on hagejale tekitatud materiaalne ja moraalne kahju. Hageja leiab, et juhatuse tegevus on ebaseaduslik ja omavoliline. 21.03.2012 vähendas juhatus hageja korteriomandi võrguühenduse võimsust. Seisuga 21.03.2012 ei ole hageja korteriühistule võlgu. Hagejale teadaolevalt korteriomandi 621 omanik seisuga 21.03.2012 ka ei ole korteriühistule elektri eest võlgu. Kostja juhatusel ei ole õigust piirata elektritarbimist. Korteriühistu ei ole elektrituruseaduses sätestatud võrguettevõtjaks, kellele on seadusega selline õigus antud. Vastavalt elektrienergia ostu-müügilepingule ostab korteriühistu elektrienergiat EEAS-ilt. Seega on korteriühistu tegevus hageja võrguühenduse võimsuse piiramiseks õigusvastane, kuna rikkus hageja omandiõigust. Kostja või EEAS ei ole hagejale teatanud hageja võrguühenduse võimsuse piiramisest. Hageja palub kohut kohustada kostjat viivitamatult taastama esialgne olukord, lõpetada hageja korteriomandi võrguühenduse võimsuse piiramine ja ühendada elamu XXXkorteriomandite 622 ja 621 elektriarvestisse suunduv elektrikaabel elamu üldise elektrivarustuse süsteemiga läbi elamu kuuenda korruse koridori elektrikilbi 32A automaatkaitsme. Kostja väidab, et seisuga 26.04.2012 moodustab korteriomandi põhivõlgnevus 872 eurot. Hageja võlgnevuse tõendiks saab olla raamatupidamise algdokument. Kostja aga ei ole esitanud võlgnevuse tõendamiseks raamatupidamise algdokumenti, millest tuleneks, et hageja on korteriühistule võlgu. Seega ei ole hageja võlgnevus korteriühistule tõendanud. Hageja ei võlgne korteriühistule elektri eest ja teiste kommunaalteenuste eest. VBei ole hageja ja seega tema väidetav võlgnevus ei ole seotud hageja hagiavaldusega. Oluline on ka asjaolu, et VBei võlgne korteriühistule elektri eest. Kostja ei ole seda tõendanud ja ei vaidle selle vastu. Hageja leiab, et korteriühistu juhatusel puudub pädevus korteriomandite elektritarbimise piiramiseks. Korteriühistu juhatuse tegevus on vastuolus KÜS-iga ja korteriühistu põhikirjaga. Vastavalt KÜS ja korteriühistu põhikirjale ei ole juhatusel pädevust korteriomandite elektritarbimise piiramiseks ja seega ka sellest asjaolust tulenevalt on juhatuse otsus tühine. Korteriühistu juhatusel puudub pädevus korteriomandite omanike kaasomandi muutmiseks. Elamu XXXelektrisüsteem on korteriomandite omanike kaasomand. Hageja leiab, et elamu elektrisüsteemi oluline muutmine on kaasomanike ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Eeltoodust tulenevalt juhatuse on 02.03.2012 otsus „Alandada elektritarbimist kuni 6 amprini nendele, kelle võlg ületab 400 eurot“ tühine oma vastuolu tõttu heade kommetega ning korteriühistu juhatusel puudus pädevus sellise otsuse vastuvõtmiseks. Isegi kui oletada, et juhatusel oleks õigus sellise otsuse tegemiseks, ka siis puudub kostjal alus hagejale elektritarbimise alandamiseks kuni 6 amprini. Hageja väidab, et ei ole saanud kätte neid arveid ja seega ei ole nende kohta teadlik. Isegi kui oletada, et kostjal on õigus ja hageja vastutab solidaarselt VBvõlgade eest, ka siis puudus kostjal alus hageja elektritarbimise piiramiseks. Vastavalt juhatuse 02.03.2012 koosoleku päevakorra punktile 3 otsustas juhatus, et korteriühistu võlgnikuks tuleb lugeda selline korteriomanik, kelle võlasumma ületab 200 eurot. Vastavalt juhatuse 02.03.2012 koosoleku päevakorra punktile 4 otsustas juhatus piirata elektritarbimist nendel korteriomanikel, kes on võlgnikud ja kelle võlasumma ületab 400 eurot. VBja hageja on korteriomandi XXX-622 kaasomanikud. Hageja kaasomandis on 1/10 korteriomandist XXX622. Seega isegi kui oletada, et kostjal on õigus ja hageja vastutab solidaarselt VBkohustuste (võlgade) eest, ka siis vastutaks hageja ainult 1/10 võlgade eest. See aga tähendaks, et hageja võlasumma ei ületaks 400 eurot ja tema suhtes juhatus ei saaks rakendada elektritarbimise piiramist vastavalt oma otsusele. Korteriomandi XXX-622 kaasomaniku VBvõlg ka ei ületa 400 eurot. Hageja leiab, et juhatuse 02.03.2012 otsus elektritarbimise piiramise kohta on

õigusvastane ka seetõttu, et otsuse kohaselt rakendatakse elektritarbimise piiramist selle eest, et korteriomanikul on üldvõlg, mis ületab mingi piiri. Teenuse osutaja võib lõpetada teenuse osutamise vaid juhul, kui tarbija ei ole teenuse eest tasunud. Seadusega vastuolus on olukord, kus teenuse osutaja lõpetaks teenuse osutamise sellel alusel, et isik on teenuse osutajale võlgu võlasumma, mis ei ole teenusega seotud. Antud juhul piiras kostja elektritarbimist mitte selle pärast, et hageja ei ole tasunud elektri eest, aga selle eest, et kostja arvamusel VBja hageja võlgnevad kostjale võlasumma 633,46 eurot, mis ei ole seotud elektri tarbimisega. Sisuliselt kostja rakendas karistamismeetmed hageja suhtes selle eest, et kostja arvamusel on hageja kostjale midagi võlgu. Hageja leiab, et selline kostja tegevus on ilmselgelt ebaseaduslik. Hageja palus hagi rahuldada ja kohustada korteriühistut XXXviivitamatult ühendama elamu XXXkorteriomandite 622 ja 621 elektriarvestisse suunduv elektrikaabel elamu üldise elektrivarustuse süsteemiga läbi 32A automaatkaitsme elektrikilbis, mis asub elamu kuuenda korruse koridoris ja edaspidi mitte piirata XXXkorteriomandi 622 võrguühenduse võimsust. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud. Enne 11.01.2012 oli korteriomand VBomandis ja alates nimetatud kuupäevast on VBja hageja kaasomandis. Korteriomandil on alates 2011 jaanuarist võlgnevus, mis suureneb. Seisuga 26.04.2012 moodustab põhivõlgnevus 872 eurot. 02.03.2012 otsustas KÜ XXXjuhatuse koosolek, et nendel, kelle võlgnevus ületab 400 eurot, alandatakse elektritarbimist kuni 6 amprini. Juhatus võttis vastu meetmeid, et vältida pankrotistumist ja peatada võlgnevuse kasvamine. KÜ XXXpõhikirja p. 7.4.7 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse tähtaegadest kinnipidamiseks ja õigusliku ning majandusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmete rakendamine. Kostja ei ole hagejal elektrit välja lülitanud, hageja kasutab elektrit kogu aeg, seega ei ole asjakohased hageja taotlused elektri- ja vee väljalülitamise kohta protokollide ja muude dokumentide kostjalt väljanõudmise kohta. Elektritarbimise piiramine on juhatuse pädevuses ning asjakohased protokollid ja seletused oli kostja juba varem kohtule esitanud. Kostja esitas kohtule arved, mille hageja igakuiselt ja korteriomandi aadressil XXX-622 omanik kätte sai. Seega raamatupidamise alusdokumendid olid ja on hagejal olemas. Hageja oli oma võlgnevusest pidevalt teadlik. 2012. aprillikuu jooksul tasus VB194,67 eurot, seega võlgnevus vähenes ja oli 30.04.2012 seisuga 802,24 eurot, mis nähtub samuti esitatavatest arvetest. Korteriühistul on seadusest tulenev õigus pidada võlgnikeks nii VB ́t, kuid ka hagejat OG ́it solidaarselt ning kohaldada võlgnike suhtes vastavaid meetmeid. Majandamiskulude tasumine on korteriomanike kohustus. Elamusisene elektrisüsteem on korteriomanike kaasomandis ja ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, korteriomanikud on elektrisüsteemi kaasvaldajad. Elektrik ei ole võrku ümber paigaldanud ega muutnud üldkoormust. Ta lisas vahetatava automaadi olemasolevale võrgule, et piirata ülekannet üldelektrivõrgust korterisse. Korteriühistu tegutseb kõikide omanike huvides, sekkumata kaasomanike vahelistesse suhetesse. Seega tekib hagejal regressiõigus kaasomanike vastu juhul, kui kaasomanik on süüdi hagejale ebamugavuste tekkimises. 02.03.2012 juhatuse otsus ei ole tühine. See, et seadus annab õiguse tühisusele tugineda, ei tähenda, et seda võib teha põhjendamatult ja alusetult. Kostja ei rikkunud seadust, ka ei nimetanud hageja ühtegi normi, mida kostja väidetavalt võinuks rikkuda. Kaasomanike kaitse on kostja prioriteediks ja asutamise eesmärgiks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • elamus XXX, Tallinn on asutatud Korteriühistu XXX; • hageja OGon elamu XXXkorteriomandi 622 kaasomanik (1/10 osas) ja korteriühistu liige; • AS EEon võrguettevõtja, kellelt vastavalt elektrienergia ostu-müügilepingule ostab korteriühistu elektrienergiat; • korteriühistu vahendab edasi elektrienergiat elamu XXXkorteriomanikele, sh hagejale; • korteriomand 622 koos korteriomandiga 621 saavad elektrienergiat läbi ühise elektriarvesti, mis on paigaldatud korteriomandite 622 ja 621 ühisesikus. Elektriarvestisse suunduv elektrikaabel on ühendatud elamu üldise elektrivarustuse süsteemiga läbi 32A automaatkaitsme, mis asub elektrikilbis; • korteriomand 622 koos korteriomandiga 621 tarbisid ühise elektriarvesti kaudu elektrienergiat võimsusega 32A x 220V= 7 040W (üks korteriomand tarbis elektrienergiat vastavalt 3 520W); • 21.03.2012 eemaldas korteriühistu XXXjuhatus elamu kuuenda korruse koridori elektrikilbis korteriomandite nr 622 ja 621 32A automaatkaitsme ja selle asemele paigaldas 6A automaatkaitsme, millega piiras korteriomandite võrguühenduse võimsust, vähendades seda 5 korda. Pärast seda on korteriomandis nr 622 ja nr 621 võimalik tarbida elektrienergiat võimsusega maksimaalselt 6A x 220V : 2= 660W. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja leidis, et hageja ei ole korteriühistule midagi võlgu ja korteriühistu juhatusel ei olnud õigust piirata elektritarbimist, samuti on tühine korteriühistu juhatuse 02.03.2012 otsus. Korteriühistu leidis, et korteriomandi nr 622 majandamiskulude võlgnevus oli seisuga 30.04.2012 802,24 eurot, mis nähtub esitatud arvetest. Korteriühistu oli seisukohal, et 02.03.2012 juhatuse otsus ei ole tühine, kuna juhatuse koosolek otsustas, et nendele, kelle võlgnevus ületab 400 eurot, tuleb alandada elektritarbimist kuni 6 amprini. Kuna 21.03.2012 eemaldas korteriühistu juhatus korteriomandite nr 622 ja 621 32A automaatkaitsme ja paigaldas 6A automaatkaitsme, kohaldab kohus 21.03.2012 kehtinud elektrituruseadust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel või võrguettevõtja nimetatud müüjaga käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud nimetatud lepingutes ettenähtud kohustust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt edastatakse enne võrguühenduse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil teade võrguühenduse kavandatava katkestamise kohta. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. ELTS § 90 lg 12 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele. Kohus leiab, et korteriühistu ei olnud 12.03.2013 elektrituruseaduses sätestatud võrguettevõtjaks, kellele oli seadusega antud õigus võrguühenduse võimsuse piiramiseks. Korteriühistu on leidnud, et tema tegevus oli seaduslik, kuna ELTS § 90 lg 13 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid ka sel juhul, kui elektrienergiat müüakse ja edastatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt. ELTS § 15 lg 6 punkti 2

kohaselt käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeti mittetulundusühingust müüja võrguettevõtjaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ELTS § 90 lg 13 jõustus alles 08.07.2012, kuid korteriühistu juhatus tegi otsuse elektritarbimise kohta 02.03.2012 ja piiras elektritarbimist 21.03.2012. Hageja palus kohtul tuvastada 02.03.2012 otsuse tühisus. Korteriühistu leidis, et 02.03.2012 juhatuse otsus ei ole tühine. Korteriühistu põhikirja punkti 7.4.6 kohaselt on juhatuse pädevuses elamu haldamise ja majandamise korraldamine, sihtotstarbeliste maksete määramine ja muutmine (tl 58). 02.03.2012 toimunud korteriühistu juhatuse koosoleku punkti 3.2 kohaselt arvestati võlgnikuks korteriomanik, kellel on arveldusperioodi lõpuks ja tasumise kuupäeva möödumiseks võlasumma üle 200 euro. Sama koosoleku punkti 4 kohaselt otsustati võlgnike elektri- ja veetarbimist piirata (sh korterid 621-622). Vastavalt üldkoosoleku otsusele peab juhatus reageerima korteriomanike võla kasvamise korral ja välja lülitama võlgnikel elektri ja vee, kuna majas on mitu korteriomanikku, kelle võlg ületab praegu 400 eurot. Juhatus leidis, et tuleb ette võtta meetmed, et nende võlg ei kasvaks nii kiiresti ja teised inimesed ei oleks sunnitud võlgnike eest maksma. Korteriühistu juhatus otsustas mh alandada elektritarbimist kuni 6 amprini nende, kelle võlg ületab 400 eurot (tl 45-46). Korterühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS ei sätesta korteriühistu juhatuse otsuse vaidlustamise korda. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Korteriühistu juhatus otsustas 02.03.2012 otsusega alandada elektritarbimist kuni 6 amprini nendel, kelle võlg ületab 400 eurot. Tegemist on majandamiskuludega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on 02.03.2012 korteriühistu juhatuse otsus tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna elektritarbimist ei saa piirata seetõttu, et korteriomanikul on majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees. Kohus leiab, et teenuse osutaja võib lõpetada teenuse osutamise juhul, kui tarbija ei ole teenuse eest tasunud. Käesoleval juhul on korteriühistu juhatus piiranud hagejal elektritarbimist põhjusel, et korteriühistu arvates on hageja ja korteri teine kaasomanik võlgu majandamiskulude eest. Kohus leiab, et võimalike majandamiskulude võlgnevus ei ole antud juhul seotud hageja poolt elektri tarbimisega. Kohus peab vajalikuks käsitleda ka hageja majandamiskulude võlgnevust. Korteriühistu on seisukohal, et hagejal ja sama korteri teisel kaasomanikul on seisuga 30.04.2012 majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees summas 802,24 eurot (tl 88-106). Korteriühistu pidas hagejat ja sama korteri teist kaasomanikku solidaarvõlgnikeks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-52-12 jõudnud seisukohale, et nii KOS § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-53-10 leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-48-11 jõudnud seisukohale, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi XXX-622, Tallinn kaasomanikeks VB(9/10 kaasomandist) ja OG(1/10 kaasomandist). Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on arved esitatud ainult VB ́le. Hagejale ei ole korteriühistu majandamiskulude arveid esitanud. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile 3-2-1-53-10 leiab kohus, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arveid majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendamata, kui palju pidi hageja majandamiskulude eest korteriühistule tasuma. Kohus märgib täiendavalt, et kuna kaasomanik vastutab vastavalt oma kaasomandi suurusele majandamiskulude tasumise eest, siis antud juhul vastutaksid hageja ja sama korteri teine kaasomanik VBkorteriühistu ees solidaarselt 1/10 majandamiskulude võlgnevuse eest (proportsionaalselt oma kaasomandi suurusele). Eeltoodust tulenevalt ei ületaks hageja majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees 400 eurot. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et korteriühistul XXXtuleb viivitamatult ühendada elamu XXXkorteriomandite 622 ja 621 elektriarvestisse suunduv elektrikaabel elamu üldise elektrivarustuse süsteemiga läbi 32A automaatkaitsme elektrikilbis, mis asub elamu kuuenda korruse koridoris ja edaspidi mitte piirata XXXkorteriomandi 622 võrguühenduse võimsust, millest tulenevalt tuleb hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.