Hageja MOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Martin E (e-post XXX) Kostja AL(isikukood XXX, registriaadress XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Ants Kuningas (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
MOÜ hagi AL vastu võlgnevuse nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AL põhivõlgnevus 1 586 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot ja viivis 13,26 (kolmteist eurot ja 26 senti) eurot MOÜ kasuks.
3.Välja mõista AL viivis 0,021% päevas põhinõudest (1 586 eurot) alates 01.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni MOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista AL menetluskulud 100% ulatuses MOÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42).
2-13-2559 Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub välja mõista võlgnevuse summas 1 586 eurot, viivise 13,26 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras 7,75% aastas ehk 0,021% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, § 110, § 113 lg 1, § 114 lg 4, § 142 lg 3, § 145 lg 1, § 149 lg 3. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
2-13-2559 nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
8.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 30.04.2012 sõlmisid hageja, kostja ja OÜ SP üürilepingu lõpetamise kokkuleppe ja käenduslepingu (edaspidi leping I), millega loeti lõppenuks hageja ja OÜ SP vahel 01.01.2011 sõlmitud üürileping ning lepiti kokku OÜ SP poolt tasumata võlgnevuse (üüri- ja kommunaalmaksete) tasumise graafik (tl 37-38). Lepingu I punkti 2 kohaselt võttis OÜ SP kohustuse tasuda tekkinud võlgnevus kolme kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Lepingu I punkti 4 kohaselt võttis kostja kohustuse vastutada OÜ SP kohustuste täitmise eest. Kostja ja hageja kokkuleppel vastutas kostja üksnes OÜ SP poolt tasumata põhikohustuse (üür ja kommunaalmaksed) eest ning käendaja vastutuse maksimaalseks summaks lepiti kokku 1 086 eurot. OÜ SP poolt hagejale lepingu I alusel tasumata põhikohustuste summa on kokku 1 086 eurot tulenevalt arvetest nr 11272, 11314, 12004, 12020, 12046, 12072, 12085, 12111 (tl 57-65). Puudub ka vaidlus, et 30.04.012 sõlmisid hageja, kostja ja OÜ SIG(edaspidi nimetatud SIG) üürilepingu (edaspidi leping II), millega hageja andis SIG-ile üürile Kuressaares asukohaga XXXmajas paikneva kontoriruumi (tl 46-47). Lepingu II punkti 2 ja 3 alusel kohustus SIG tasuma hagejale üüri ja kommunaalmakseid. Lepingu II punkti 11 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja vastutab käendusest tulenevate sätete alusel SIG poolt üürilepingust tuleneva üüri ja kommunaalmaksete kohustuste täitmise eest. Ühtlasi leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja vastutuse maksimaalne summa on 500 eurot. 22.10.2012 ütles hageja SIG-ga sõlmitud üürilepingu alates 26.10.2012 üles SIG poolse üürilepingu rikkumise - üüri ja kommunaalmaksete maksmata jätmise tõttu (tl 48). SIG poolt hagejale tasumata üüri- ja kommunaalmaksete summa ilma viivisteta hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on kokku 553,72 eurot tulenevalt arvetest nr 12163, 12187, 12199, 12211, 12223, 12234 (tl 50-56). Puudub ka vaidlus selles, et Harju Maakohtu 29.10.2012 määrusega tsiviilasjas 2-12-29094 kuulutati välja OÜ SP (pankrotis) pankrot. 25.03.2013 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku tunnustati hageja nõuet võlgniku vastu summas 1 347,11 eurot (tl 39-44).
9.Kostja märgib, et tal ei olnud võimalik mõjutada OÜ SP (pankrotis) kohustuste täitmist hageja ees, kuna kostja kõrvaldati OÜ SP (pankrotis) juhatuse liikme kohalt. Kohus leiab, et sellekohane väide ei oma käenduskohustuse kehtivuse seisukohast tähendust. Kostja leiab, et hagejal puudub VÕS § 65 lg 2 tulenevalt nõue kostja vastu, kuna ta on esitanud selle juba eelnevalt OÜ SP (pankrotis) vastu. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 ja VÕS § 65 lg-st 1 on võlausaldajal võimalus valida, kas esitada nõue ühe, mõnede või kõigi solidaarvõlgnike vastu. Asjaolu, et hageja on esitanud nõude põhivõlgniku vastu OÜ SP (pankrotis) pankrotimenetluses, ei too kaasa kostja käenduskohustuse lõppemist või piira hageja õigust esitada nõue ka käendaja vastu. Hageja poolt kostja vastu esitatud täitmisnõude näol ei ole tegemist sama kohustuse täitmise nõudega teist korda VÕS § 65 lg 2 tähenduses, kuna tõendamata on see, et hageja nõue oleks tervikuna või osaliselt rahuldatud OÜ SP (pankrotis) pankrotimenetluses. VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus tagatud kohustuse lõppemisega. Kohus märgib, et nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei ole samastatav kohustuse lõppemisega (nõude rahuldamisega). VÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt ei pea hageja esitama esmalt nõuet põhivõlgniku vastu ning seetõttu ei pea hageja ootama nõude rahuldamist pankrotimenetluse raames, vaid tal oli õigus pöörduda nõudega käendaja poole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue lepingust I tuleneva võlgnevuse osas on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 086 eurot.
2-13-2559
10.Kostja märgib, et hageja on teinud takistusi SIG poolt üüritud ruumide kasutamisel ning hageja valduses on üürileandja pandiõiguse alusel SIG vara. Kuni kostja või põhivõlgnik ei ole saanud vara nimekirja ja seega kinnitust, et hageja poolt pandiks võetud vallasvara on täies ulatuses säilinud ja hageja selle tagastab, ei ole põhivõlgnik ja kostja nõustunud rahalist kohustust täitma. Kohus leiab, et kostja vastuväited on asjassepuutumatud ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks takistanud SIG poolt üüritud ruumide kasutamist. Ka hageja poolt 22.10.2012 SIG-ile saadetud kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmise ja üürilepingu ülesütlemise avalduse kirjast (tl 48) ei tulene, et hageja oleks teinud SIG-ile takistusi üüripinna kasutamise osas. Hageja väidete kohaselt ei ole ta tegelikkuses pandiõigust kasutanud. Kohus leiab, et isegi juhul kui hageja teostas üüritud pinnal olevate vallasasjade suhtes pandiõigust tulenevalt VÕS § 305 lg-st 1, ei anna see alust kostjal vabaneda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest või keelduda kohustuste täitmisest seetõttu, et hageja ei ole põhivõlgnikule või kostjale esitanud panditud vara kohta nimekirja. Kohtu hinnangul peavad põhivõlgnik ja kostja, kes on nähtuvalt äriregistri teabesüsteemist põhivõlgniku juhatuse liige, olema teadlikud enda vara koosseisust, mida nad üüritud pinnal kasutasid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse osas on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 500 eurot.
11.Hageja palub kostjalt lisaks välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,26 eurot ja TsMS § 367 alusel viivised kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 ja § 94) määras 7,75% aastas ehk 0,021% päevas. Hageja leiab, et kostja on sattunud kohustuse täitmisega viivitusse alates 20.02.2013, kuna ei täitnud käenduslepingust tulenevaid kohustusi makseettepaneku saamisel ning esitas nõudele vastuväite. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas hageja 17.01.2013 kohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses 1 586 euro saamiseks. Kohus tegi 28.01.2013 kostjale makseettepaneku ja 19.02.2013 esitas kostja vastuväite. Kostja leiab, et tegemist ei saa olla hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistega, kuid on möönnud, et õiguslikus tähenduses on tegemist viivistega, mida kostjal on õigus nõuda alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni (tl 83). Kohus märgib, et VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, peab võlgnik kohustuse täitma selleks mõistliku vajaliku aja jooksul (VÕS § 82 lg 3). Kohus nõustub hagejaga, et kostja peab asjaolusid arvestades olema teadlik sellest, et kohustused, mille täitmise eest ta käendajana vastutab, on võlgnike poolt täitmata ning täitmise tähtaeg on saabunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud (3-2-1-8-13, p 12 ja 3-2-1-8-13, p 15), et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude vastu, st seda saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis 13,26 eurot ja viivis 0,021% päevas põhinõudelt 1586 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o 01.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
12.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.