Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-12-35558
Tsiviilasi
KH hagi AH vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 352.23 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KH(isikukood XXX, elukoht: XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso (epost [email protected]); kostja AH(isikukood XXX; elukoht: XXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi (e-post [email protected]).
2-12-35558 TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tuginedes TsMS § 444 lõigetele 1 ja 2, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja palub mõista kostjalt AH hageja KH kasuks välja põhivõlgnevus summas 318.40 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 8.36 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt AH hageja KH kasuks välja viivised alates hagi esitamisest s.o 19. november 2012 a. 0,02 % päevas põhivõlgnevuselt kuni nõuete täieliku rahuldamiseni.
Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohtade ja väidetega ega tunnista hagi ning vaidleb hagile täielikult vastu.
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt seisneb hageja nõue kahe EEAS-i arvel kajastatud mobiiliteenuse kasutamise eest ajavahemikul 1. mai kuni 30. juuni 2012, kogusummas 842.75 eurot. Hageja taotleb telefoninumbriga XXX seotud kulutuste hüvitamist kostja poolt kahe arve alusel kogusummas 318.40 eurot. Antud asjas puudub vaidlus, et 24. mai 2007. a väljastas kostja AH EEAS-le volikirja, millega volitas viimast lõpetama E AS-i ees telefoninumbri XXX kasutamise aluseks oleva liitumislepingu. Samal päeval s.o 24. mai 2007.a sõlmisid hageja Kersti Heinmäe, kostja AH ja EEAS liitumislepingu nr XXX, millega AH loovutas numbri kasutusõiguse Kersti Heinmäele. 17. november 2011. a sõlmiti poolte vahel abieluvaraleping ja ühisvara jagamise kokkulepe, isikliku kasutusõiguse seadmine ja asjaõigusleping. Vastavalt sõlmitud abieluvaralepingu punktile 1.2.1 leppisid pooled kokku, et lõpetavad nende vahel sõlmitud varaühisuse varasuhe ja kehtestasid uue varasuhtena varalahususe suhe.
2-12-35558 04. juuni 2012. a väljastas EEAS KE 01-31.mai 2012. a osutatud teenuste eest arve nr XXX maksetähtajaga 18. juuni 2012. a. Arvel on märgitud, et AH kasutuses oleva numbri XXX eest kuulub tasumisele 87.657 eurot. KH tasus EEAS-le otsekorralduslepingu alusel arve. 04. juuli 2012. a väljastas EEAS KE 01-30. juuni 2012. a eest arve nr XXX maksetähtajaga 18. juuli 2012. a. Arvel on märgitud, et AH kasutuses oleva numbri XXX eest kuulub tasumisele 230.737 eurot. KH tasus EEAS-le otsekorralduslepingu alusel arve. Kostja on märkinud, et hageja on seonduvalt mobiiltelefoni numbriga XXX kasutatud teenuste eest tasunud arveid alates 24.05.2007 kuni 09.06.2012, so ajani, mil kostja sõlmis isiklikult enda nimel EEAS-iga liitumislepingu nr XXX mobiiltelefoni teenuste kasutamiseks numbrile XXX. Kohus on seoses kostja poolt 09.06.2012 EEAS-iga sõlmitud liitumislepinguga nr XXX mobiiltelefoni teenuste kasutamiseks numbrile XXX tuvastanud, et 09.06.2012.a andis hageja AS-le EE korralduse selle kohta, et kostja telefoninumber XXX lülitatakse hageja nimel olevast kõnepaketist välja. Nimetatud korraldus aga ei tähendanud veel omanikuvahetust ega muudatusi hagejale esitatavas arves. Seetõttu sisaldavad nii 2012. aasta mai- kui ka juunikuu arved kostja numbriga seotud kõnesid. 10.06.2012.a saatis hageja kostjale mobiilisõnumi ja teavitas kostjat vajadusest vormistada telefoninumber 513 9001 ümber kostja enda nimele. Omanikuvahetuse vormistas kostja 20.06.2012.a. Nimetatud kuupäeva teadasaamiseks väljastas AS EE sama kuupäeva kandva omanikuvahetuse dokumendi. AS EE on selgitanud, et omanikuvahetuseks oli kostjal aega alates 09.06.2012.a kuni 30 päeva. Peale seda oleks kostja oma numbri kaotanud. Kohus leiab, et kostja võis küll sõlmida 09.06.2012 EEAS-iga liitumislepingu nr XXX mobiiltelefoni teenuste kasutamiseks numbrile XXX, kuid EEAS poolt väljastatud informatsiooni kohaselt toimus telefoninumbri XXX omanikuvahetus alles 20.06.2012 ja seetõttu sisaldas hagejale saadetud juunikuu arve veel ka telefoninumbri XXX kasutamisest tulenevaid kohustusi. Tulenevalt mobiilisideoperaatori poolt edastatud informatsioonist, on kohtu hinnangul tõendatud, et kuni 20. juunini 2012. aastal sisaldavad hagejale saadetud nii 2012. aasta mai- kui ka juunikuu arved kostja kasutuses olnud telefoninumbriga seotud kohustusi, mille eest hageja on mobiilisideoperaatorile tasunud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et hageja on täitnud telefoninumbri XXX kasutamisest tulenevad kohustused mobiilisideoperaatori ees tasudes EEAS-le kostja kasutuses oleva telefoninumbri XXX eest ajavahemikul 1. mai kuni 20.06.2012 318.40 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13 leidnud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Seega on esitatud asjaoludel võimalik nõuda kulude hüvitamist üksnes lepinguväliselt, käsundita asjaajamise sätete järgi või alusetu rikastumisena. Hageja on märkinud, et kuivõrd poolte varasuhted ei põhine alates 17.11.2011.a. enam varaühisusel, siis ei ole hageja kohustatud tasuma kostja isiklikus kasutuses oleva telefoninumbri kasutamise eest. Asjasse ei puutu kostja poolt viidatud asjaolu, et hageja on varasemalt tasunud AS-le EE kõikide telefoninumbritega seotud arved ja ei ole neid kostjalt sisse nõudnud. See oli
2-12-35558 hageja õigus mitte kohustus. Hageja ei ole seda teinud seetõttu, et kuni 2012.a maikuuni elasid pooled ühist perekonnaelu kostja juures. Alates 2012. aasta maikuust on aga poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu on lahutatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja leidnud, et alternatiivselt kuuluks käesolev hagi rahuldamisele võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete järgi, sest kostja eest on telefoninumbri XXX kasutamise kulud tasunud hageja ja seega on kostja oma vara alusetult säästnud. Kuivõrd kostja ei olnud hageja nimetatud seisukohale selget seisukohta andnud ning kohus leidis, et antud tsiviilasja lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu väljaselgitamine, kas kostja kasutas telefoninumbrit XXX vaidlusalusel perioodil või kasutas seda hageja, kohustas kohus oma 31.05.2013 kohtumääruses kostjat nimetatud asjaolule seisukohta andma. Hageja on väitnud, et telefoninumber oli kostja kasutuses ning on kohtule esitanud kõneeristused, millega on soovinud tõendada, et telefoninumbrit XXX on kasutanud kostja. Kostja ei ole üheski kohtule esitatud seisukohas sisuliselt telefoninumbri XXX kostja poolt kasutamisele vastu vaielnud. Vastuses kohtu 31.05.2013 järelepärimisele vastas kostja, et poolte varasuhted ei põhinenud vaidlusalusel perioodil, so mai-juuni 2012 enam varaühisusel. Seetõttu tuleb kostja hinnangul asuda seisukohale, et hageja oli 24.05.2007 sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel telefoninumbri XXX kasutaja ning vastutas sellelt numbrilt tehtud kõnde eest tasumise eest ainuisikuliselt. Kostja märgib, et samasse paketti „Elisa Pere 2000“ kuulus kokku vähemalt 4 telefoninumbrit, sh kõnealune number. Kelle kasutuses missugune telefoninumber parajasti oli, ei oma AS EEees kohustuse täitmisel vähimatki tähtsust. Vastutab liitumislepingu sõlminud hageja. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud väitele, et telefoninumber XXX oli ja on kostja kasutuses, asub kohus seisukohale, et antud asjas on leidnud tuvastamist ja vaidlust ei ole asjaolus, et telefoninumber XXX on ja oli kostja kasutuses. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Nagu kohus eelpool märkis, on antud asjas tuvastamist leidnud, et kostja kasutas hageja telefoninumbrit XXX kuni 20.06.2012. Nagu kostja ise on korduvalt väitnud puudusid hageja ja kostja vahel kokkulepped nimetatud telefoninumbriga seoses. Seega puudusid poolte vahel ka kokkulepped, mille kohaselt oleks kostja võinud hageja telefoninumbrit hageja kulul kasutada. Kuivõrd kostja on hageja telefoninumbrit kasutanud ning tekitanud nimetatud tegevusega hagejale kohustuse mobiilisideoperaatori ees, mille hageja on täitnud, on hagejal kohtu hinnangul nõue kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevalt, kostja oma vara alusetult säästnud hageja vara arvel. Asjaolu, et hageja ja EEAS vahel oli lepinguline suhe, mille alusel hageja oli kohustatud telefoninumbri XXX kasutamise eest EEAS-ile tasuma, ei oma tähtsust hageja ja kostja vahelise nõudesuhte üle otsustamisel, kuivõrd hageja ja EEAS-i vahel ei ole vaidlust kohustuse täitmise üle. Hageja on kohustused EEAS-i ees täitnud. Eeltoodu ei muuda olematuks asjaolu, et kostja kasutas hageja telefoninumbrit XXX perioodil 1. mai kuni 20.06.2012 ning tekitas sellega hagejale kohustuse summas 318.40 eurot EEAS-i ees. Telefoninumbri kasutamine tõi antud juhul paratamatult kaasa nimetatud hüve eest tasumise kohustuse. Kostja ei ole antud tsiviilasjas tõendanud ega üritanud tõendada, et kostjal oleks olnud õigus hagejale kulutusi tekitada ilma
2-12-35558 hagejale kulutuste hüvitamise kohustuseta. Hageja seevastu on leidnud, et kostja on hagejale kulutusi tekitanud, hageja on need kulutused kandnud ning hageja nõuab kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kuivõrd antud asjas on tuvastatud, et kostja on hagejale kulutusi tekitanud, et hageja on need kulutused kandnud ning kostjal ei ole mingisugust õigustust kostjale kulutusi tekitata ilma nende kulutuste hüvitamise kohustuseta, on kohtu hinnangul kostja alusetult rikastunud, säästes hageja vara arvel oma vara. Kostja on kasutanud hüve, mille kasutamise eest on ette nähtud tasumise kohustus ning kuigi mobiilisideoperaatorile hüve kasutamise eest tasumise kohustuse täitis hageja, oli hüve kasutajaks ja saajaks kostja, kes sai tasumise kohustust kandvat hüve kasutada hageja vara arvelt, säästes enda vara. Selleks, et väita, et hagejal ei ole alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kostja vastu, oleks kostja pidanud tõendama, et kostjal oli alus rikastuda hageja vara arvelt (säästes oma vara hageja vara arvel), kuid kostja nimetatut tõendanud ei ole. Seega on hagejal kohtu hinnangul õigus nõuda kostjalt telefoninumbri XXX perioodil 1. mai kuni 20.06.2012 kostja poolt kasutamise eest 318.40 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras summalt 87.66 eurot alates 18.06.2012 (maikuu arvelt tulenev summa ja arve tasumise tähtaeg) ja summalt 230.78 eurot alates 18.07.2012 (juunikuu arvelt tulenev summa ja arve tasumise tähtaeg) ning hageja viivisenõue moodustab hagi esitamise seisuga 19.11.2012 8.36 eurot. Kohus, leiab, et tulenevalt VÕS § 113 lg 2 tuleb hageja viivisenõuet korrigeerida ning kohus peab põhjendatuks nõuda kostjalt hageja kasuks välja seisuga 19.11.2012 sissenõutavaks muutunud viivis summas 5.09 eurot (318.40 eurot x 8% / 365 x 73 päeva). Päevade arv tuleneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, seega periood 07.09.2012 kuni 19.11.2012. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt viiviste väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni seaduses sätestatud määras tasumata summalt. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt AHtuleb hageja KHkasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 318.40 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5.09 eurot. Samuti tuleb kostjalt AHmõista hageja KHkasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (318.40 eurot) alates 19.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud
2-12-35558 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.