Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vastuta tekkinud õnnetuse eest, kuna rikkumine on vabandatav - õnnetus tekkis seetõttu, et pesumasina sisselaskeklapi põlv lõhkes, kuid sellele masina osale ei ole kasutajal ega ka korteriomanikul ligipääsu. Üürnik XXX, kes viibis õnnetus ajal kostja korteris, sulges koheselt õnnetuse avastamisel veekraani ja asus vett ära kuivatama, sh ei olnud puitpõrandale vett eriti tekkinud. Vee läbijooks ei kestnud pikka aega, kl 14.30 ei olnud kannatanu XXX (X ) veel veeläbijooksu avastanud ja nägi seda alles kl 6. Pesumasin ei olnud järelvalveta. Kannatanu ei esitanud nõutavat vormis avaldust kindlusandjale ja kindlustusandja ei pidanud kahju kannatanule hüvitama (juhtum 13.02.2011, avaldus 01.03.2011) ning hageja pidanuks keelduma kahju hüvitamisest üldtingimuste p 15.13.5 järgi. Kannatanu avaldas, et vaidlusalust ruumi kasutataks elamiseks pidevalt, tegelikult elas kannatanu pikemata aega mujal. Hagejal ei olnud seega ei lepingu ega seaduse alusel kohustust kahju hüvitada. Hageja korter ei olnud viimistletud, oli amortiseerunud, seda pidi arvestatama kahju hüvitamisel. Viimane remont oli kannatanu korteris aastatel 2000-2001 osaliselt köögis, magamistoas. Siseviimistluse amortisatsioon on 10-14% aastas, sisuliselt oli kannatanu korteri siseviimistlus täielikult amortiseerunud. Väärtus võis olla 30% algsest väärtusest. Arvestades kannatanu amortisatsiooni ja järeljäänud väärtust, on taastamisremondi maksumus 1196,55 eurot. Kostja vastutuse ulatus ei ole, arvestades kulumit, suurem kui 358,97 eurot. Kohtu põhjendused 13.02.2011 toimunud veelekke tõttu sai kahjustada XXX(endine perekonnanimi X ) kuuluv korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , vt ka registriosa väljavõte, avalik) ja mille reaalosaks on korter nr 16. Kahju põhjuseks oli asjaolu, et korteriomandist, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (vt registriosa väljavõte, avalik), mille reaalosaks on korter nr 20, läks katki pesumasina sisselaskeklapi põlv ja selle tõttu voolas vesi XXX kuulunud korterisse XXX (korteriomand nr XXX ). Kahjujuhtumi ajal (ka käesoleval ajal) oli korteriomandi nr XXX omanik kostja XXX . Ülaltoodu asjaolude üle puudus vaidlus ja seega on tõendatud, et kannatanul XXX tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja korteris tekkinud veeavariiga, mis tekkis kostja korteris katkiläinud pesumasinast väljavoolanud vee tagajärjel. Nimelt on VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kuna vaidlus puudus selles, et kahjustata said XXX kui omaniku korteriomand, on kahju tekitamine olnud õigusvastane. Vaidlus puudus selles, et hageja ja XXX (kindlustuslepingu sõlmimise ajal X ) vahel oli sõlmitud 03.9.2010 kodukindlustusleping perioodiga 05.09.2010 -10.09.201. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nii hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe VÕS § 76 järgi, mille kohaselt oli hagejal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanule kahju hüvitada. See, et kahjujuhtum aset leidis (vt otsus eelpool) kindlustuslepingu kehtivuse ajal, ei ole vaidluse all ning eeltoodu tõttu oli kindlustusandjal ka kohustus lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja väited, et kannatanu rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mis oleks andnud hagejale õiguse kindlustuslepingu ja seaduse alusel kahju hüvitamisest keelduda, ei ole õiged ega oma vaidluses tähtsust. Nimelt kohalduvad kindlustuslepingu tingimused selles lepingus märgitud ja lepinguga seotud isikutele, antud juhul kannatanule XXX ja kindlustusandjale (hageja) VÕS § 76 lg 1 järgi ja nii saavad viidatud lepingu tingimuste rikkumisele ja sellest tulevatele õiguslikele tagajärgedele tugineda märgitud sisesuhte ehk lepinguosalised - hageja ja kannatanu. Seda, et kostja oleks

vaidlusaluse kindlustuslepingu osaline, ei ole kostja väitnud. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et tal ei ole kahju hüvitamise kohustust tekkinud põhjusel, et kostja arvates on XXX rikkunud kindlustuslepingut hageja ees ja hageja pidanuks jätma kahju kindlustuslepingu järgi XXX hüvitamata. Selle tõttu ei ole tähtsust ka kostja esitatud XXX e-kirjal sellest, kas hageja elas korteris või ei elanud (lk 82, kd I). Oluline on, kas kahju on üldse tekkinud, kas kostja vastutab kahju tekkimise eest, milline on kahju ulatus ja kas kindlustusandja on kannatanule kahju hüvitanud, st kas ja millises ulatuses on kannatanu nõue hagejale üle läinud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kostja ei vaidlustanud seda, et hageja on hüvitanud XXX tema korteriomandil tekkinud kahju 1971,67 eurot ulatuses. Seega on hageja hüvitanud kannatanutele kahju ja hagejale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud XXX kuuluv kahju hüvitamise nõue summas kokku 1971,67 eurot kahju eest vastutava isiku vastu. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on korteriomandi omanik kahju tekkimise ajal ja on seega vastutav KOS 11 järgi kannatanute ees ja ka kindlustusandja, kellele on läinud üle kannatanute nõue, ees. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva asjade korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldus, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel ülamärgitud sätet alusel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu. Nii ei oma vaidluses kaalu kostja väited sellest, kas ta on süüdi või ei selles, et kahju kannatanutel tekkis kahju kostja korteris veetoru lõhkumise tõttu. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud.

Vaidlus puudus selles, et kannatanu korteriomand sai kahjustada kostja korterist alguse saanud vee läbijooksust hageja korterisse ja et vee läbijooks sai omakorda alguse kostja korteris asunud pesumasina rikkest.Seega oli kostjal mainitud kodumasinale juurdepääs ehk ei olnud tema mõjusfäärist väljaspool. KOS § 11 lg 1 tulenevalt on kostjal kui korteriomandi omanikul kohutus hoida oma reaalosa ja selles asuvad asjad seisundis, et nendest lähtuv ei tekitaks kahju teistele korteriomandi omanikele. Seega kuulub pesumasina korrapärase ja mitte kahju tekitava töötamise järgimise kohustus kostja mõjussääri, st kostjal oli/on võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalikke pesumasinast lähtuvaid ohtusid teistele omanikele ja seega ei ole tema vastutus teise korteriomaniku suhtes VÕS § 103 ja KOS § 11 järgi välistatud. Iseenesest on õige kostja väide, et tegemist on hea mainega tootja pesumasinaga (Electrolux), et sellele ei saa esine defekte ega saa visuaalselt näha ka tema osi, mis võivad ootamatult katki minnes põhjustada negatiivseid tagajärgi nagu veevool jms, kuid nimetatu ei välista tema vastust hageja ees, sest pesumasina korrapärase töötamise jälgimine oli kostja mõjussfääris. Töötava pesumasina jälgimine, tema töötamise kontrollimine on tavapäraselt jälgitav ja seetõttu on võimalus ka esimesel võimalusel tekkinud oht – veeleke kõrvaldada. Kohtu arvates on korteris asuv pesumasin selline seadeldis, millest lähtuvaid mõjusid, sj ka negatiivseid mõjusid, antud juhul veelekke tekkimist, peab korteriomandi omanik ette nägema ning asjaolu, kas veelekke põhjustab toote detaili (mis ei ole küll nähtav) purunemine, ei tee temast lähtuvat negatiivset mõju ümbruskonnale (sh kannatanule) vääramatuks jõuks, mille saabumist ei saanud kostja ette näha. Asjaolu, et kostja korteris elas üürnik, kostja vastust ei mõjuta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ega ole esile toonud selliseid asjaolusid, et pesumasin (st veeleket põhjustanud masina detail) oleks katki läinud vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav. Seetõttu on kostja vastutav kannatanule tekitatud varakahju eest. Ülaltoodud põhjustel ei ole vaja kohtul anda hinnangut kostja esitatud tõenditele nagu OÜ XXX arve, XXX seletuskiri 15.10.2012, XXX e-kiri, pesumasina kasutusjuhend, masinast ja selle katkisele osale tehtud fotod (I kd lk 75-77,78, 147,149150). Kuna kannatanule kahju tekkimine on tõendatud, siis on hageja omandi kahjustamine õigusvastane ning kuna tõendatud on asjaolu, et kostja korterist sai alguse vee läbijooks, mis põhjustas kannatanu omandi rikkumise ja kuna kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 tulenevat kohustust täitnud, on tõendatud seega samuti põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi kahju tekkimise ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Õige on iseenesest kostja väide, et iga remont, sh ka kahju tagajärgede likvideerimine parendab asja eelnevat seisundit, kuid samas ei ole tagajärgede likvideerimisega peaaegu kunagi võimalik saavutada täpset sama olukorda, mis oli siis, kui kahju tekkis; vahest ehk kui õnnetus on tekkinud remondi enda tegemise ajal, vahetult pärast. Märgitu ei tähenda aga igal juhul seda, et kahju hüvitamisel ja taastamisremondi tegemiseks tekkiks vaidlusalusel juhul parem tagajärg kui kahjule eelnenud olukord, naga väitis kostja. Küll aga sätestab VÕS § 127 lg 1 kahjule eelneva olukorra

võimalikult sarnase olukorra ennistamist ja samas võimaluse ka arvestada § 132 järgi mõistlikku kulumit. Kohus vaatlebki edaspidi kahju ulatust. Kohtule hageja esitatud vaatlusaktist 11-013V nähtuvalt on kahjustada saanud kannatanu korteri esiku lagi, seinte kate (senex) on lahti tulnud, kohati on seina alusmaterjal (cyproc) märgunud, kahjustada on saanud elutoa lagi, seinad ja põrandalaud üles löönud, kuid lauad on iseenesest kuivad, kate on seinte äärest lahti tulnud, seinad on märjad (seintel tapeet) (lk 8, I kd). Hageja esitatud fotodelt (lk 10-13, sama ka lk 89-101) nähtuvad veekahjustuste jäljed seintel (tapeet märgunud) kuni laeni. Seega on asjas tõendatuid, et kannatanu korteris said kahjustada elutoa seinad, põrand, lagi, samuti esiku lagi, seinad. Kostja esitatud fotod on tehtud kostja väidete kohaselt enne ja pärast kannatanu korteri remonti (lk 145, Lisa: viide nr 7,8, fotod lk 157-160). Sellest on üks foto (lk 163, vaade osaliselt toa nurgale, aknale ja kardinale), sama, mis on esitanud hageja kahjustatud koha kohta (lk 10). Kostja poolt kohtule esitatud kannatanu korteri fotodelt (I kd lk 201-203,205-206, värvilised, esitatud 08.02.2012) nähtub, et laes on materjal lahti koorunud, selles on praod, seinast on tapeet lahti koorunud, sellel on muljumisjälg. Kui võrrelda kõiki kostja poolt esitatud fotosid ja hageja esitatud vaatlusakti 11-013V ja hageja esitatud fotodega, siis leiab kohus, et kostja esitatud fotod ei tõenda seda, et kannatanu korter oleks oluliselt amortiseerunud. Nimelt kinnitavad hageja esitatud fotod ja vaatlusakt, et kannatanu korter sai veekahjustusi ning kostja fotod kinnitavad seda, et tegemist on veekahjude tagajärgedega Kostja fotodest ei ole näha, et need oleksid tehtud kannatanu korterist enne vaidlusalust, mis toimus 2011.a. veebruaris. Kostja poolt kohtule esitatud XXX seletuskirjast (lk 152, I kd) nähtuvalt oli kannatanu korter amortiseerunud, seletuskirja kohaselt käis ta kannatanu korteris veebruaris 2011 kahel korral pärast õnnetust. Ta käis vaid elutoas ja koridoris ja see oli remondiootel: kulunud põrandad, elutoas tuhmunud loetamatu tapeet, korter vajas hädasti tema arvates remont. Hageja tunnistaja kannatanu XXX ütluste (tunnistaja ütlus kirjalikult vande alla, lihtmenetluses lubatav, lk 39-43, II kd, ütlused allkirjastatud 04.04.13,) kohaselt oli talle kuuluv korter puhas, korras. Veekahjustusi sai esiku lagi, tekkis pragu, kust tilkus vett, seinad olid märgunud, selle kattematerjal lõi lahti, põrand sai märjaks, kapp sai märjaks, elutoa lagi, seinad, tapeet lõi lahti ja kummi, elutoa sisustus oli märg, samuti olid märjad põrandad, vesi lõi krohvi lahti. Ainuke, mis veekahjust polnud tekkinud, oli üks pragu laes, mis oli tekkinud naabruses olnud maja ehitamisel rammavaiade kasutamisel tekkinud võngetest. Seega on nii XXX kui XXX ütlused vastuolulised osas, mis puudutavad kannatanu korteri kulumist ja remondivajadust enne kahjujuhtumit ja seega ei tõenda XXX kirjalik seletuskiri seda, et kannatanu korter vajas olulisel määral remonti ehk oli oluliselt kulunud. Kohtule esitatud OÜ XXX hinnapakkumise 03.03.2011 järgi olid XXX korteri veekahjustuste likvideerimise kulud koos töökulu, materjalide maksumuse ja transpordikuluga kokku 2099,04 krooni, mille kohta on esitatud ka arved nr 1123 ja nr 1129 (I kd lk 16-19), maksekorraldused töö eest tasumise kohta H353, H386 (I kd lk 20-21) ning kaetud tööde akt 034751 (I kd lk 19) tööde teostamise ja lõpetamise kohta seisuga 08.09.2011. Esitatud aktis ega hinnapakkumisest ei nähtu selliseid töid, mis oleksid ebamõistlikud. Viidatud pakkumise järgi sisaldas taastamine nii lammutustöid, prügivedu, mis on tavapärane kahjustuste tagajärgede kõrvaldamisel. Lisaks sisalda remondi käigus üldteada tehtavaid tavapäraseid töid nagu pärast seinte kahjustumist nende pahteldamine, värvimine ja siis tapetseerimine, milleks kuluvad ka vastavad materjalid. Kuna kahjustada oli saanud ka seina kipsplaat (cyproc), siis on ilmne, et taastamine hõlmab märgunud kipsplaadi asendamist. Hageja tunnistaja palus üle kuulata tunnistajana XXX . XXX on olnud kahju käsitleja ütluste andmise ajaks 9 aastat ja 9 kuud ja tema koostas ka kahju ülevaatuse akti. Ütlusest nähtuvalt puutub ta töös igapäevaselt kokku siseviimistlustööde hindadega ning tema ütluste kohaselt oli kannatanu korter korralik. Ütlustest nähtuvalt oli kahjustada saanud elutuba,

esik, sh nende laed, põrandad, seinad, ütlustest nähtuvalt on OÜ XXX hinnapakkumises nimetatud tööd ja materjalid vajalikud kahjustuste likvideerimiseks (ütlus II kd lk 45-47, allkirjastatud 09.04.2013). Arvestades XXX kogemust kahjukäsitlejana ning kursis olemist kahju likvideerimise, st remondi hindadega, puudub kohtul alus kahelda selles, et OÜ XXX aktis oleks loetletud töid ja materjale, mis oleksid kannatanu korteriomandi taastamiseks ebamõistlikud. Nii on hageja tõendanud OÜ XXX akti, XXX ütluste, ülevaatusakti, OÜ XXX arvete 1123 ja 1129, maksekorraldustega H353, H386 ja kaetud tööde aktiga 034751 kannatanu korteriomandi taastamisremondi maksumust kokku 1971,67 eurot. Samas nähtub XXX ütlustest, et korteris pole esikus ega elutoas remonti tehtud pärast 2001.a. Kostja poolt esitatud XXX , kes oli seotud kannatanu korteri taastamisremondi töödega, seletuskirjast (I kd lk 79) nähtub, et kanatanu korter vajas ka enne kahju juhtumi toimumist remonti. Eeltoodud XXX seletuskirjaga ning XXX ütlustega on tõendatud kostja väide, et tema korteri taastusremondi puhul tuleb arvestad kulumi. Kui arvestada XXX ütlusi, et korter oli korras, ja XXX seletuskirja, et korter vajas siiski eelnevalt remonti ja XXX ütlusi, et pärast 2001.a. pole remonti tehtud, leiab kohus neid tõendeid kogumis hinnates, et korteriomandi viimistlusel oli küll teatud kulum, kui mitte selline, et see oleks väärtustatav vaid 30% -ga remondimaksumusest, nagu väitis kostja. Kohus arvestab eelmainitud kulumit mõistlikus ulatuses 20 %. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju ulatus ehk kannatanu korteriomandi taastamise mõislikud kulud, kulumit arvestades, on VÕS § 132 lg 1, 3 järgi 1577,34 eurot. Kostja viitas teise kindlustusandja / Swedbank P ja C Insurance AS/ tingimustele, mis on kättesaadavad viimase veebileheküljel, küll aga ei tõenda teise kindlustusandja, antud juhul menetlusvälise kindlustusandja kindlustustingimused seda, milline oli käesolevas asjas kannatanu korteri seisund, kahju ulatus, taastamisremondimaksumus ja kulum. Ka ei tõenda kannatanu kui konkreetse korteriomandi taastamisremondi suurust ega ka võimalikku kulumit kostja esitatud artiklid (I kd k 81, XXX, XXX OÜ , I kd lk 198-199 maja ehitamise juhised ) põranda kulumise ajast ja hooldusest ning korteri remondist. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et hageja nõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 132 lg 1, 3, § 1045 lg 1 p1, 492 lg 1, KOS § 11 lg 1 p1, lg 3 järgi 1577,34 eurot. Menetluskulud, tsiviilasja hind Hagi kuulus rahuldamisele 80% /1577,34/ 1971,67 *100/. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda. Lihtmenetluse asjas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi. Pooled ei ole menetluskulude täiendavat nimekirja esitanud (kohtu kiri 15.04.2013, lk 48 II kd). Hageja palus välja mõista riigilõivu 175 eurot (II kd lk 78). Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele, siis tuleb TsMS § 163 lg 1, § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks riigilõivu (tasutud 29.08.2012 175 eurot, I kd lk 34) 140 eurot. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 järgi hagi esitamise ajal olnud hagetava nõude väärtus 1971,67 eurot.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.