Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-22571/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 07.06.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1523

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Määruse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-22571

Tsiviilasi

XXX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 30.04.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2011/8623

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)

XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected])

Puudutatud isik 2 (sissenõudja)

XXX (isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Puudutatud isik 3 (sissenõudja)

OÜ XXX (registrikood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (elektronpost XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) 30.04.2013.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2011/8623.

2.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus

3.Jätta menetluskulud XXX (isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtumääruses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

Sarnased lahendid

Täitmine

2.Kaebusest nähtuvalt on kohtutäituri menetluses täiteasi, milles on sissenõudjaks XXX (sissenõudja). Lisaks nähtub kaebusest, et täitemenetluse osaliseks on OÜ XXX (hüpoteegipidaja). Kaebuse kohaselt esitas võlgnik 02.04.2013 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 lg-st 6 lähtudes. Võlgnikule teadaolevalt on sissenõudjaks mitteolev isik OÜ XXX esitanud avalduse nõude rahuldamiseks võlgniku vara müügi tulemi arvelt. Hüpoteegipidaja ei ole esitanud täitmisavaldust. Hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu on 35 500 eurot. Kohtutäituril puudub õigus tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel hüpoteegipidaja nõuet arvestada, sest võlgnik on vaielnud nõudele vastu. Kohtutäitur peab vastavalt TMS § 108 lg-le 7 selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur jättis 04.04.2013 otsusega võlgniku avalduse rahuldamata. Võlgnik esitas kohtutäituri otsuse peale 15.04.2013 kaebuse. Kohtutäitur jättis 30.04.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri otsuse esitatud seisukohtadega. Võlgnik leiab, et kohtutäitur rikub süstemaatiliselt menetlusnorme. Kohtutäitur on koostanud ja saatnud 24.04.2013 tulemi jaotamise ettepaneku. Kohtutäitur on võlgnikule teatanud, et sissenõudjad nõustusid tulemi jaotamise ettepanekuga ning jaotuskava koostamiseks vajadust ei ole. Võlgnikule jääb arusaamatuks, millise õigusakti kohaselt koostas kohtutäitur tulemi jaotamise ettepaneku ning millist kauplemismenetlust kohtutäitur korraldab. Võlgnikule jääb arusaamatuks kohtutäituri tegevus jaotuskava koostamisel – 29.04.2013 on tulem jaotatud jaotuskava alusel ning 30.04.2013 kokkuleppe alusel. Võlgnik esitas 02.04.2013 kohtutäiturile avalduse, milles vaidles vastu hüpoteegipidaja nõudele. Kohtutäitur jättis avalduse rahuldamata. Kohtutäituril ei ole TMS § 108 kohaselt õigust vastuväite esitamise korral arvestada nõuet jaotuskava koostamisel. Kohtutäituril oleks tulnud selgitada avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur aga keeldus vastavat menetlusnormi täitmast. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 30.04.2013 otsus, millega jäeti rahuldamata võlgniku 02.04.2013 vastuväide hüpoteegipidaja nõudele.

7.TMS § 149 lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hüpoteegipidajal on TMS § 149 lg 2 kohaselt kõik täitemenetluses osaleva sissenõudja õigused, tuleb teda sundtäitmisega ühinemise järgselt käsitleda sissenõudjana. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Täitemenetluses osalevad sissenõudjatena XXX ja OÜ XXX. Seetõttu peab kohtutäitur sundtäitmise tulemuse jaotamise nende vahel korraldama vastavalt sissenõudjate kokkuleppele või jaotuskava alusel vastavalt TMS § 106 lg-le 1. Kohus saab aru, et võlgnik peab OÜ-d XXX täitemenetluses sissenõudjaks mitteolevaks isikuks ning leiab, et tema nõude rahuldamine tulemist peaks toimuma TMS § 108 alusel. TMS § 108 lg 6 kohaselt välistaks võlgniku vastuvaidlemine sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldusele tema nõude arvesse võtmise jaotuskava koostamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik leiab ebaõigesti, et OÜ-d XXX tuleb käsitleda TMS § 108 mõistes täitemenetluses sissenõudjaks mitteoleva isikuna. Kuivõrd hüpoteegipidaja on TMS § 149 lg 1 alusel õiguspäraselt ühinenud sundtäitmisega, tuleb teda vastavalt TMS § 149 lg-le 2 käsitleda sissenõudjana. Seetõttu toimub tema nõude rahuldamine tulemi arvelt vastavalt TMS §-le 106, mitte TMS §-le 108. Eeltoodust tulenevalt ei too võlgniku poolt hüpoteegipidaja avaldusele vastu vaidlemine kaasa OÜ XXX nõude mittearvestamist jaotuskava koostamisel. Seetõttu on kohtutäituri tegevus, mis seisneb tulemi jaotamises TMS § 106 alusel, seadusega kooskõlas. Võlgnik on leidnud, et kohtutäitur ei oleks tohtinud jätta tema avaldust rahuldamata, vaid oleks selle pidanud edastama hüpoteegipidajale. Kuivõrd hüpoteegipidaja osalemine tulemi

8.Kaebusest nähtuvalt tegi kohtutäitur sissenõudjatele tulemi jaotamise ettepaneku ning teatas võlgnikule 30.04.2013 otsuses, et sissenõudjad on saavutanud kokkuleppe vara müügist laekunud tulemi jagamise osas, mistõttu jaotuskava koostamise vajadust ei ole. Kohtu hinnangul peab võlgnik arusaamatuks seda, kuidas toimub tulemi jaotamine alguses jaotuskava alusel, siis aga kokkuleppe alusel. Võlgnik on kohtutäituri tegevust pidanud arusaamatuks. Kuivõrd kohtu hinnangul seonduvad võlgniku väited sellega, kas hüpoteegipidajal oli õigus tulemi jaotamisel osalemisele vastavalt TMS § 106 või § 108, ei loe kohus võlgniku väiteid kaebuse esemesse mittepuutuvaks ning ei jäta neid läbi vaatamata. Täitetoimikust nähtuvalt koostas kohtutäitur 24.04.2013 tulemi jaotamise ettepaneku täiteasjades nr 022/2011/8623, 022/2012/3883 ja 022/2013/1789 (I kd, tl-d 73-74). Täitetoimikust nähtuvalt avaldasid sissenõudjad elektronkirja teel oma nõustumust ettepanekuga (I kd, tl-d 70, 71). Kohtu hinnangul on võlgnik kohtutäituri väitest jaotusettepanekuga nõustumise kohta ekslikult järeldanud, et kohtutäitur on koostanud jaotuskava. Täitetoimikust ning ka võlgniku kaebuses tsiteeritud kohtutäituri 29.04.2013 teatest (I kd, tl 7) ei nähtu, et kohtutäitur oleks koostanud jaotuskava ning selle koostamisest menetlusosalisi teavitanud. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Viidatud sätte kohaselt lähtutakse tulemi jaotamisel esimese võimalusena sissenõudjate kokkuleppest ning sellise kokkuleppe sõlmimise võimatuse korral määrab kohtutäitur ise iga sissenõudja kohta käiva jaotise. Täitemenetluse seadustik ei keela kohtutäituril sissenõudjatele tulemi jaotamise ettepaneku tegemist. Kui sissenõudjad ettepanekuga nõus on, vabastab see kohtutäituri jaotuskava koostamise kohustusest ning välistab võimalikud õigusvaidlused tulemi jaotamise osas sissenõudjate vahel. Kohtu hinnangul saab TMS § 106 lg 1 mõistes lugeda sissenõudjate kokkuleppeks ka elektronposti teel avaldatud nõustumust jaotusettepanekuga. Kohtutäitur aitab tulemi jaotamise ettepaneku tegemisega kaasa täitemenetluse kiiremale läbiviimisele, mis on üks täitemenetluse eesmärkidest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtutäituri tegevus, mis seisnes jaotusettepaneku tegemises ja jaotuskava mittekoostamises, seadusvastane.