2-13-12091/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-12091 kustutada registrist mitte varem kui 2 kuu möödudes kriminaalmenetluse lõpetamisest seoses võimalusega võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur leiab, et dokumendid tuleb anda hoiule likvideerijale. Likvideerija avaldas kohtuistungil, et on nõus enda määramisega dokumentide hoidjaks. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 2572,62 eurot. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on sõiduk, mille asukoha ja seisukorra kohta andmed puuduvad. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Raamatupidamise dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole võimalik välja selgitada sularaha kasutamist. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda PankrS § 28 lg 2 kohaselt lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lähtudes ajutise halduri poolt antud esialgsetest hinnangutest, võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetus võis ajutise halduri aruandest nähtuvalt kujuneda välja 2012. aasta augustis või isegi varem. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg-st 5 tuleneb, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur PankrS § 29 lg 8 esimeses lauses sätestatu järgi juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Lõike kolmanda lause kohaselt võib kohus õigustatud isiku taotlusel lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Ajutine haldur on teinud praegusel juhul ettepaneku võlgniku registrist kustutamiseks mitte varem kui 2 kuu möödudes, arvates menetluse lõpetamisest ülalviidatud kriminaalasjas. Võlgniku esindaja on ajutise halduri ettepanekut toetanud. Kohtu hinnangul ei võimalda seadus siiski taolise möönduse tegemist kaaluda ja seada võlgniku registrist kustutamist sõltuvusse kriminaalasjas toimuvast menetlusest. Ajutisel halduril tuleb võlgnik likvideerida ja registrist kustutada vastavalt PankrS § 29 lg-s 8 sätestatule. Kohus märgib, et kui pärast võlgniku registrist

2-13-12091 kustutamist ilmneb, et osaühingul siiski jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus vastavalt äriseadustiku § 218 lg-le 2 huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Vajalike kulutuste katteks (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) palub haldur mõista välja 42 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul seni tuvastatu põhjal vara puudub, seega kuulub riigi arvelt pankrotihaldur Oliver Ennokile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-st 1, tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale AV.