Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-43426
Tsiviilasi
AKGOÜ hagi KEVvastu võla nõudes
Hagihind
872,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AKGOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ, Põhja pst 21c, Tallinn; telefon: 6001209; e-post: [email protected]); Kostja: KEV(isikukood XXX, XXX, e-post: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt KEV`ult (isikukood XXX) hageja AKGOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 822 (kaheksasada kakskümmend kaks) eurot ja 60 senti, millest 718,35 eurot on põhivõlgnevus ja 104,25 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt KEV`ult (isikukood XXX) hageja AKGOÜ (registrikood XXX) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (20.02.2013.a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määrast 7% põhivõlgnevuse (718,35 eurot) summast aastas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja KEV`u kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 17.08.2010.a õppelepingu nr XXX. Lepingu punkti 2.1. järgi asus kostja õppima ettevõtluse peaerialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale. Lepingu järgi kohustus kostja osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu. E AS esitas kostjale neli arvet (kolm arvet summas 177,67 eurot ning ühe arve summas 185,34 eurot) kokku 718,35 euro eest. Kostja arveid ei tasunud ega lõpetanud lepingut.
2.E AS eksmatrikuleeris kostja 30.03.2012.a käskkirjaga ning eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppemaksu tasumata jätmine. E AS loovutas oma nõude hagejale nõuete loovutamise raamlepinguga nr XXX. Raamlepingu alusel loovutati hagejale lepingust tulenev nõue kostja vastu.
3.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Lepingu üldtingimustes oli kokku lepitud, et tasumisega viivitamisel on E AS-l õigus nõuda kostjalt viivist 7% aastas tähtajaks tasumata summalt. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis oli 104,25 eurot. Hageja palus kostjalt alates 20.02.2012.a välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 7% põhivõlgnevuse summast aastas.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited akadeemilisel puhkusel viibimise kohta alates 01.12.2010.a ei vasta tõele. Kostja vormistati tema enda avalduse alusel akadeemilisele puhkusele alates 07.03.2011.a. Kostja esitas avalduse 22.02.2011.a ja alates 07.03.2011.a oli kostja vormistatud akadeemilisele puhkusele. Kuni akadeemilise puhkuseni viibis kostja õppetööl, ülikool oli talle selleks loonud kõik võimalused ja kostjal oli kohustus tasuda õppemaksu. Arvete esitamise ajal kostja akadeemilisel puhkusel ei olnud ja tal puudub õigus keelduda arvete tasumisest.
5.Hageja ei nõustunud kostja tõlgendusega lepingu punktile 4.6. Üldtingimuste p 4.6. näeb ette, et üliõpilane kohustub tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Kostja leiab ebaõigesti, et akadeemilise puhkuse aluseks olevate asjaolude ilmnemisel peaks automaatselt talle rakenduma akadeemiline puhkus. Vastavalt lepingule ja üldtingimustele on üliõpilasel õigus võtta akadeemilist puhkust, kuid see ei rakendu automaatselt. Vastavat soovi peab üliõpilane ülikoolile ka väljendama. Akadeemilise puhkuse eeskirja punktis 3 on märgitud, et akadeemilise puhkuse avaldus tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne soovitud akadeemilisele puhkusele mineku kuupäeva. Akadeemilise puhkuse eeskiri on üliõpilastele kättesaadav nii sisevõrgus kui ka ülikoolis kohapeal. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. 06.01.2011.a arve summas 177,67 eurot, 31.01.2011.a arve summas 177,67 eurot ning 28.02.2011.a arve summas 177,67 eurot esitamise ajal ei osalenud kostja õppetöös. Kostja ja
AS E vahel sõlmitud lepingu punktis 4.6. on kirjas, et üliõpilane kohustub tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Üliõpilane on vabastatud õppemaksu tasumisest akadeemilise puhkuse ajal, kui ta ei osale õppetöös ning ei soorita eksameid ega arvestusi. Kostja ei sooritanud nimetatud ajaperioodil eksameid ega arvestusi. Kostja oli arvete esitamise ajal akadeemilisel puhkusel.
7.Kostja esitas akadeemilise puhkuse avalduse 01.12.2010.a. Kui kohus seda tõendatuks ei loe, siis oli ometi AS-l E teada asjaolud, miks kostja õppetöös ei osale. Kostja saatis tähitud kirjana AS-le E kirja ja tõendi, miks ta ei saa õppetööd jätkata. Kostjal oli lepingu p 4.6. alusel õigus maksmisest keelduda. Õppeteenustasu nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
8.Samuti leidis kostja, et lepingu p 4.6 on tüüptingimusena tühine, sest see on VÕS § 42 lg 1 mõttes ebamõistlikult kahjustav. Tegemist on tarbijalepinguga. VÕS § 42 lg 3 p 2 ja 3 järgi on tühine tüüptingimus, mis lubab õppeteenustasu maksmisest keelduda vaid akadeemilisel puhkusel olemise ajal, samas kui akadeemilise puhkuse arvestamise kord ei ole AS E kodulehel kätte saadav. Õppekorralduseeskirja punktis 9.1. on üksnes öeldud, et akadeemilise puhkuse korra sätestab rektor. Puhkuse arvestamise korda ja algust õppekorralduseeskirjades sätestatud ei ole.
9.Kostja leidis, et lepingu punkti 4.6. tuleb tõlgendada viisil, kus isik on õppemaksu tasumisest vabastatud juhul, kui tal on alus saada akadeemilist puhkust. Alates akadeemilise puhkuse avalduse esitamisest ei ole AS-l E enam õigust nõuda õppeteenustasu. Ebamõistlik on tõlgendus, mille järgi akadeemilise puhkuse aluseks olevate asjaolude esitamisel toimub akadeemilise puhkuse arvestamise alguse määramine alles kolme kuu järel.
10.Kostja tunnistas hageja nõuet summas 185,34 eurot. Kostja osales õppetöös 01.11.2010.a kuni 28.11.2010.a. AS E esitas selle eest kostjale arve summas 185,34 eurot. Kostja esitas AS-le E teatise, et viibis statsionaarsel ravil ajavahemikul XXX.a kuni XXX.a. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja AS E sõlmisid 17.08.2010.a õppelepingu nr XXX; 2) lepingu punkti 2.1. järgi asus kostja õppima ettevõtluse peaerialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale; 3) lepingu järgi kohustus kostja osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu; 4) AS E esitas kostjale neli arvet (kolm arvet summas 177,67 eurot ning ühe arve summas 185,34 eurot) kokku summas 718,35 euro; 5) kostja AS E arveid ei tasunud ega lõpetanud lepingut; 5) AS E eksmatrikuleeris kostja 30.03.2012.a käskkirjaga õppemaksu tasumata jätmine tõttu; 6) AS E loovutas oma nõude hagejale.
13.Kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt summas 185,34 eurot. Ülejäänud osas kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas kostjal on kohustus tasuda põhivõlgnevus ka ülejäänud osas ning viivis.
14.Kostja vaidles hageja nõudele ülejäänud osas vastu põhjendusel, et nende kolme arve esitamise ajal ta õppetöös ei osalenud, vaid oli akadeemilisel puhkusel. Kostja esitas akadeemilise puhkuse avalduse 01.12.2010.a. AS-le E oli teada, miks kostja õppetöös ei
osalenud, sest kostja saatis tähituna viimasele kirja ja tõendi õppetöös osalemise võimatuse kohta. Õppeteenustasu nõudmine kostjalt on vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Alternatiivselt väitis kostja, et lepingu üldtingimuste p 4.6. on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 2 ja 3 järgi tühine, sest kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest vaid akadeemilise puhkuse ajal, kuid akadeemilise puhkuse arvestamise kord ei olnud AS E kodulehelt kättesaadav. Õppekorralduseeskiri ei sisaldanud akadeemilise puhkuse arvestamise korda. Lepingu üldtingimuste punkti 4.6. tuleb tõlgendada nii, et isik on õppemaksu tasumisest vabastatud, kui tal on alus saada akadeemilist puhkust. Ebamõistlik on tõlgendus, mille järgi akadeemilise puhkuse aluseks olevate asjaolude esitamisel toimub akadeemilise puhkuse arvestamise alguse määramine alles kolme kuu järel.
16.Hageja kostja väidetega ei nõustunud. Kostja ei esitanud akadeemilise puhkuse avaldust 01.12.2010.a, vaid alles 07.03.2011.a. Kostja vormistati akadeemilisele puhkusele alates 07.03.2011.a. Kuni akadeemilise puhkuseni viibis kostja õppetööl. Kostja leiab ebaõigesti, et akadeemilise puhkuse aluseks olevate asjaolude ilmnemisel peaks automaatselt talle rakenduma akadeemiline puhkus. Vastavat soovi peab üliõpilane ülikoolile väljendama. Akadeemilise puhkuse eeskiri on üliõpilastele kättesaadav nii sisevõrgus kui ka ülikoolis kohapeal. Eeskirja järgi tuli avaldus esitada vähemalt kaks nädalat enne soovitud puhkuse algust.
17.Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust jätta hagi osaliselt rahuldamata. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
18.Vastavalt VÕS § 42 lõike 3 punktile 2 loetakse ebamõistlikult kahjustavaks eelkõige tüüptingimust, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Samuti loetakse VÕS § 43 lg 3 p 3 järgi ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, millega välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt.
19.Kohus leiab, et kostja viidatud lepingu üldtingimuste p 4.6 ei saa kummagi ülalviidatud sätte alusel lugeda kostjat ebamõistlikult kahjustavaks. Kostja ja AS E asutuse XXXKõrgkooli vahel sõlmitud õppelepingu nr XXX (toimiku lk 40-48) lahutamatuks osaks olid õppelepingu üldtingimused ja õppekava. Kostja asus õppima ettevõtluse peaerialale ning tal tuli tasuda õppemaksu hinnakirja pakett A alusel (lepingu p 3.2.). Õppemaksu tasumise tähtajad olid märgitud lepingu punktis 3.5.
20.Lepingu üldtingimuste p 3.2.2 järgi oli kostja üliõpilasena kohustatud järgima asutuse õppekorralduseeskirja ja teisi asutuse nõukogu ja AS E juhatuse poolt õppekorraldamiseks vastuvõetud dokumentide nõudeid. Üldtingimuste punkt 4.6. nägi ette, et üliõpilane kohustub tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Üliõpilane on vabastatud õppemaksu tasumisest akadeemilise puhkuse ajal, kui ta ei osale õppetöös ning ei soorita eksameid ega arvestusi.
21.Seega ei tulene viidatud üldtingimuste punktist 4.6, et sellega oleks välistatud kostja poolt õiguskaitsevahendite kasutamine AS E vastu juhul, kui viimane jätab oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab seda mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et AS E täitis täielikult vaidlusalusel perioodil oma lepingust tulenevaid kohustusi ning kostjal oli võimalik osaleda õppetöös. VÕS § 42 lg 3 p 2 ei ole lepingu üldtingimuste punkti 4.6. osas kohtu hinnangul kohaldatav.
22.Samuti leiab kohus, et ka kostja viidatud VÕS § 42 lg 3 p 3 ei ole lepingu üldtingimuste punkti 4.6. osas kohaldatav. Antud säte oleks kohaldatav siis, kui lepingu punkti 4.6. järgi oleks keelatud kostjal keelduda AS E kohustuste täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest põhjusel, kus keeldumise õigus on tehtud sõltuvaks AS E enda poolt puuduse tunnistamisest. Seesugust nõuet lepingu üldtingimuste punkt 4.6. ette ei näe.
23.Kohus leiab, et lepingu tingimuste punkt 4.6. ei piira ka muul moel kostja õigusi ebamõistlikult. AS-l E puudus seadusest tulenev võimalus kohustada üliõpilasi õppetöös osalemast ning üliõpilastel on võimalik endal valida, kas või millisel määral õppetöös osaleda. Õppemaksust vabastamine ehk õppeteenuse eest tasumata jätmine on võimalik siis, kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel ega osale õppetöös. Akadeemilise puhkuse kasutamise avalduse esitamine on üliõpilase enda otsustada ning seetõttu ei saa lepingu üldtingimuste punkt
4.6.kuidagi kostjat kui üliõpilast ebamõistlikult kahjustada. Kostja väide, mille kohaselt ei olnud akadeemilise puhkuse arvestamise kord ei olnud AS E kodulehelt kättesaadav, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Hageja on esitanud kohtule EEMõppeprorektori poolt 28.08.2009.a kinnitatud akadeemilise puhkuse eeskirja (toimiku lk 85-86).
24.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lõikest 6 tuleneb, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
25.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt tuleks üldtingimuste punkti 4.6. tõlgendada selliselt, et üliõpilasel on õigus keelduda õppeteenustasu maksmisest juba ainuüksi siis, kui esinevad alused tema poolt akadeemilise puhkuse kasutamiseks. Kostja ei ole põhistanud, millest tulenevalt peaks kohus lepingu sättele seesuguse tõlgenduse andma. Kostja ei ole välja toonud, et vastaval viisil lepingusätte tõlgendamine oleks kooskõlas poolte ühise tahtega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üliõpilasel on õigus kasutada akadeemilist puhkust ilma mistahes mõjuva põhjuse esiletoomiseta ehk nö omal soovil. Kostja tõlgenduse kohaselt oleks üliõpilasel lepingu poolena õigus omal äranägemisel keelduda õppeteenustasu maksmisest mistahes ajal ja viisil, ilma sellest teist lepingupoolt teavitamata. Seesugusel viisil ei tõlgendaks kohtu hinnangul lepingu punkti lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel. Lepingu antud sätet tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, arvestades õppeteenuse lepingu olemust ja eesmärki – nimelt on õppeasutusel kohustus tagada üliõpilasele vajaliku õppeteenuse kättesaadavus ning selle õppeteenuse eest tasumisest võib üliõpilane ajutiselt vabaneda siis, kui ta teatud perioodil õppes ei osale ja teavitab sellest õppeasutust.
26.TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsÜS § 68 lõikele 2 on otsene tahteavaldus selline, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse
kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
27.Kohus leiab, et üliõpilase soovi näol kasutada akadeemilist puhkust ning vabaneda teatud perioodi jooksul kohustusest tasuda õppeteenuse eest, on tegemist tahteavaldusega. Selleks, et antud tahteavaldus tooks kaasa õiguslikke tagajärgi, peab see olema selgelt väljendatud ning tahteavalduse saajale, antud juhul õppeasutusele, kätte toimetatud. Kohus selgitas kostjale 15.04.2013.a pöördumises (toimiku lk 89), et kostjal tuleb oma väiteid tõendada. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja enda väidete kohaselt esitas õppeasutusele akadeemilise puhkuse avalduse 01.12.2010.a, tuleb tal seda tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma väiteid tõendanud.
28.EEM õppeprorektori poolt 28.08.2009.a kinnitatud akadeemilise puhkuse eeskirja (toimiku lk 85-86) punktist 3 nähtub, et akadeemilise puhkuse avaldus tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne soovitud akadeemilisele puhkusele mineku kuupäeva. Vastavalt eeskirja punktile 2 tuli akadeemilisele puhkusele minekuks üliõpilasel esitada vormikohane avaldus rektori nimele ja edastada avaldus menetlemiseks oma õppekeskuse juhatajale. Seejärel vormistab õppekeskuse juhataja käskkirjataotluse akadeemilise puhkuse alustamiseks, märkides muuhulgas puhkusele mineku põhjuse (p 5 a). Kui avalduses märgitud kuupäev on käskkirja tegemise hetkeks möödunud, märgitakse akadeemilise puhkuse alguseks käskkirja taotluse tegemise kuupäev (p 5 d). Eeskirja punkti 7 kohaselt ei lubata akadeemilisele puhkusele üliõpilasi, kellel on õppemaksuvõlgnevus. Sama punkt näeb ette, et erandkorras on õppekeskuse juhatajal õigus lubada akadeemilisele puhkusele ka õppemaksuvõlaga üliõpilane, millisel juhul märgitakse saadud ja tasutud ainepunktide vahe lisainfo väljale miinusmärgiga.
29.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas AS-le E 22.02.2011.a avalduse lubada ta akadeemilisele puhkusele alates 01.12.2010.a seoses tervislike põhjustega. Avaldusele tehtud märke kohaselt loeti akadeemilise puhkuse alguseks 07.03.2011.a (toimiku lk 39). Seega ei ole kostja esitanud õppeasutusele akadeemilise puhkuse avaldust 01.12.2010.a, vaid oluliselt hiljem. Kostja esitatud akadeemilise puhkuse avaldusest (toimiku lk 94) nähtub, et kostja on lubatud akadeemilisele puhkusele erandkorras alates avalduse saabumise päevast. Tema poolt saadud ja tasutud ainepunktide vahel on lisainfo väljale märgitud miinusmärgiga. Avalduses on kirjas, et arvestuse aluseks on akadeemilise puhkuse eeskiri. Järelikult oli kostja akadeemilisel puhkusel alates 07.03.2011.a.
30.09.08.2012.a teatise kohaselt viibis kostja haiglas statsionaarsel ravil ajavahemikus XXX.a kuni XXX.a (toimiku lk 62). Antud tõend on väljastatud 09.08.2012.a ning järelikult ei saanud kostja nimetatud tõendit enda haigestumise kohta esitada õppeasutusele 01.12.2010.a. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks AS-le E 01.12.2010.a saatnud mistahes avaldusi, teatisi või haigestumist tõendavaid tõendeid. TsMS § 230 lg 1 järgi on kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada.
31.AS E esitas kostjale 30.11.2010.a arve summas 185,34 eurot (toimiku lk 49), 06.01.2011.a arve summas 177,67 eurot (toimiku lk 50), 31.01.2011.a arve summas 177,67 eurot (toimiku lk 51) ning 28.02.2011.a arve summas 177,67 eurot (toimiku lk 52). Arvete esitamise ajast nähtub, et need kõik on esitatud perioodi eest enne kostja akadeemilisele puhkusele jäämist 07.03.2011.a. Kuna arvete esitamise ajal kostja akadeemilisel puhkusel ei viibinud, tuleb kostjal esitatud arved tasuda. Kohus osundab, et statsionaarsel haiglaravil viibis kostja ainult 2010.a lõpus. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleksid olnud mistahes takistused õppetöös osalemiseks 2011.a jaanuaris ja veebruaris.
32.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjal tuleb täita enda võetud lepingulist kohustust ning sellise kohustuse täitmine ei ole mistahes viisil vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja põhinõue kostja vastu kuulub täies ulatuses
rahuldamisele. Hageja nõue summas 185,34 eurot tuleb rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. Arvestades eeltoodud seisukohti, tuleb kostjalt hageja kasuks samuti välja nõuda 533,01 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 718,35 eurot.
33.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
34.Kostja ja AS E vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 4.9. nägi ette, et tähtaegselt tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võib AS E nõuda, üliõpilane aga kohustub tasuma viivitusintressi 7% aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni. Seega tuleb antud asjas kohaldada lepingulist viivise määra.
35.Kostja ei ole hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Hageja viivisenõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks (19.02.2013.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 104,25 eurot. Kostjalt tuleb samuti välja mõista TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (20.02.2013.a) kuni põhinõude 718,35 eurot täieliku tasumiseni määras 7% põhinõude summast aastas.
36.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ete, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.