AS-i Krediidikassa hagi A B vastu võlgnevuse 813,82 euro ja viivise 256,26 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 070,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Krediidikassa (reg kood 11344317; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150) Hageja esindaja: Uljana Feldman (e-post: [email protected]) Kostja: A B (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A B AS-i Krediidikassa kasuks poolte vahel 10.09.2008. a sõlmitud laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 73,55 (seitsekümmend kolm eurot ja 55 senti) eurot.
3.Menetluskulud jätta 7 % ulatuses A B kanda ja 93 % ulatuses AS-i Krediidikassa kanda.
Välja mõista A B AS-i Krediidikassa kasuks põhjendatud menetluskuludena riigilõiv summas 10,50 (kümme eurot ja 50 senti) eurot ja õigusabikulu summas 3,78 (kolm eurot ja 78 senti) eurot.
5.Välja mõista A B AS-i Krediidikassa kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1(5)
2-12-56457 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.31.12.2012. a esitas AS Krediidikassa kohtule hagi A B vastu võlgnevuse 813,82 euro, intressi 300,79 euro ja viivise 782,83 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 10.09.2008. a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 958,67 eurot, mille laenusaaja kohustus tagastama koos intressidega vastavalt maksegraafikule. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks 4 % kuus (aastase arvestusega 360 päeva aastas), lepingu tähtajaks kuni 10.09.2011. a. Viivise määraks on samuti 4 % kuus lepingu punktide 1.8.1 ja 1.3.1 kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1 897,44 eurot, millest põhivõlgnevus on 813,82 eurot, intress 300,79 eurot ja viivis 782,83 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus on 813,82 eurot, intress 300,79 eurot ja viivis 782,83 eurot. Lisaks menetluskulud s.o riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 415,43 eurot ning menetluskuludelt kuni kohase täitmiseni seadusjärgne viivis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.18.02.2013. a vastuses kostja hagi ei tunnista, kuna on tasunud AS-ile Krediidikassa enne lepingu üles ütlemist 5 079,93 eurot ja Julianus Inkasso OÜ-le tulenevalt poolte kokkuleppest 10 500 krooni + 206 eurot, mistõttu on nõue täidetud ja seega alusetu. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja on täitnud poolte kokkuleppe.
MENETLUSE KÄIK
3.22.04.2013. a vähendas hageja nõuet paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 813,82 eurot ja seadusjärgses määras viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni 20.12.2012. a summas 256,26 eurot.
4.Kohtu pakutud kompromissiga pooled ei nõustunud ja hageja jäi 29.05.2013. a seisukohas eelneva juurde.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 405 lihtsustatud korras. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega [hageja hagiavalduses (tl 3); kostja 18.02.2013. a vastuses (tl 25)].
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 10.09.2008. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu laenu 15 000 krooni (s.o 958,67 euro) osas (tl 7-9) maksegraafiku alusel tagastamiseks tähtajaga kuni 10.09.2011. a (tl 10); • Laenulepingu punkti 1.8.1. ja 1.3.1. on viivisemääraks 4 % kuus, kusjuures arvestamisel lähtutakse 360-päevasest aastast (tl 7-8);
2(5)
2-12-56457 • Laenuleping on hageja poolt üles öeldud 18.05.2009. a [hageja 22.04.2013. a seisukoht (tl 50)]. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • Kostja on esitanud kohtule tasumist tõendavad dokumendid (konto väljavõtte):
1.15.10.2008. a AS-ile Krediidikassa 793,31 krooni (tl 26);
2.18.11.2008. a AS-ile Krediidikassa 793,31 krooni (tl 26);
3.3.01.2009. a AS-ile Krediidikassa 800 krooni (tl 26);
4.10.02.2009. a AS-ile Krediidikassa 793,31 krooni (tl 26);
5.29.05.2009. a AS-ile Krediidikassa 1 900 krooni (tl 26);
6.29.03.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 27);
7.4.05.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 27);
8.27.05.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 27);
9.22.06.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 27);
10.8.07.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 27);
11.30.08.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 28);
12.10.09.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 28);
13.5.10.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 28);
14.9.11.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 28);
15.13.12.2010. a OÜ-le Julianus Inkasso 1 000 krooni (tl 29);
16.12.01.2011. a OÜ-le Julianus Inkasso 64 eurot (tl 30);
17.10.02.2011. a OÜ-le Julianus Inkasso 64 eurot (tl 30);
18.7.03.2011. a OÜ-le Julianus Inkasso 78 eurot (tl 31). • Kostja on esitanud kohtule 28.05.2009. a, 26.01.2010. a ja 7.03.2011. a hagihoiatused, milles on märgitud, et hageja ja kostja vahel 10.09.2008. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks on volitatud hageja poolt OÜ-t Julianus Inkasso ning kostjal tuleb võlgnetav summa kanda OÜ Julianus Inkasso arveldusarvele (tl 37-39). • Hageja on vähendanud haginõuet paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 813,82 eurot ja viivised summas 256,26 eurot. Hageja kinnitab, et tal puudub intressinõue kostja vastu. Hageja on märkinud, et viiviseid on hageja arvestanud alates lepingu ülesütlemisest s.o 18.05.2009 seadusjärgses määras (tl 50-52).
8.Esmalt hindab kohus, kas poolte vahel 10.09.2008. a sõlmitud laenulepinguna pealkirjastatud lepingu näol on tegemist VÕS § 402 kohase tarbijakrediidilepinguga. Vaidlust ei ole, et hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Sellisel juhul võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana VÕS § 34 tähenduses. Kuna hageja andis laenusumma kostja kasutusse laenulepingu alusel (intressi maksmise kohustuse vastu), on ühtlasi tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 kohaselt ning samuti tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 kohaselt. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega (Riigikohtu 28.02.2007. a lahend asjas nr 3-2-1-1-07). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et poolte vahel 10.09.2008. a sõlmitud leping on VÕS § 402 tähenduses tarbijakrediidileping, millele tuleb rakendada võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvaid erisätteid ning kohaldada tarbijakrediidilepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks tehtud maksete arvestamisel VÕS § 415 lg-s 2 sätestatut.
9.VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira 3(5)
2-12-56457 krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teated, mille kohaselt alates 1.01.2009. a kuni 31.12.2010. a-ni oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,00 % ja alates 1.01.2011. a oli intressimääraks 1,24 %. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 7, et kostja on tasunud hagejale 15.10.2008. a 793,31 krooni, 18.11.2008. a 793,31 krooni, 3.01.2009. a 800 krooni, 10.02.2009. a 793,31 krooni ja 29.05.2009. a 1 900 krooni, seega kokku 5 079,93 krooni (s.o 324,67 eurot). Kuna hageja on märkinud, et juba 28.05.2009. a, mil kostjale saadeti esimene hagihoiatus, oli kostja vastu olev nõue loovutatud OÜ-le Julianus Inkasso, ning kostja on esitanud kohtule kolm hagihoiatust OÜ Julianus Inkasso poolt, kus on märgitud, et hageja ja kostja vahel 10.09.2008. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks on volitatud hageja poolt OÜ-t Julianus Inkasso ning kostjal tuleb võlgnetav summa kanda OÜ Julianus Inkasso arveldusarvele, siis on põhjendatud lugeda käesoleva nõude katteks ka järgnevad kostja maksed OÜ-le Julianus Inkasso: 29.03.2010. a 1 000 krooni, 4.05.2010. a 1 000 krooni, 27.05.2010. a 1 000 krooni, 22.06.2010. a 1 000 krooni, 8.07.2010. a 1 000 krooni, 30.08.2010. a 1 000 krooni, 10.09.2010. a 1 000 krooni, 5.10.2010. a 1 000 krooni, 9.11.2010. a 1 000 krooni, 13.12.2010. a 1 000 krooni, 12.01.2011. a 64 eurot, 10.02.2011. a 64 eurot ja 7.03.2011. a 78 eurot. Seega 10 000 krooni (s.o 639,12 eurot), lisaks 206 eurot, kokku 845,12 eurot. Käesolevaga esitab kohus kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksete arvestuse VÕS § 415 lg 2 kohaselt võttes aluseks laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku (tl 10) ning hageja märgitud lepingu ülesütlemise kuupäeva 18.05.2009. a (tl 50), lisaks seadusjärgse viivisemäära, arvestades väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud viivise määra muudatusi: XXXX Seega on kohtu hinnangul hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks muutunud nõude suuruseks 94,27 eurot, millest intress on 20,72 eurot ja viivised 73,55 eurot, sest kostja on juba 10.02.2011. a maksega tasunud ära kõik laenu põhiosa.
10.Tulenevalt eelmärgitust ja hageja esitatud nõudest kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised summas 73,55 eurot.
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt ca 24 %, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 93 % ulatuses hageja enda kanda. Hageja on taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 415,43 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud põhjendatud suuruses 415,43 eurot, kuna tegemist on tüüphagiga, mida menetleti lihtsustatud korras, 4(5)
2-12-56457 mistõttu peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 54 eurot. Lisaks, kuna hageja vähendas haginõuet summani 1 070,08 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 57 lg-s 1 nimetatud lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot, kui hagi on esitatud veebilehe www.etoimik.ee kaudu, on hagejal õigus taotleda tagasi enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud menetluskuludena riigilõiv 7 % ulatuses, s.o 10,50 eurot, ja hageja põhjendatud õigusabikulud 7 % ulatuses, s.o 3,78 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt kuulub kostja poolt hageja kasuks tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.