Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.juuni 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-969
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 30 183,43 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
34 695,48 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22.05.2013.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (reg kood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Klyukach Kostja: XXXOÜ (reg kood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Jelizaveta X
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja kostja ostjana 17.10.2011 tarnelepingu nr XXX ning 31.01.2012.a selle lisa 6. Lepingu objektiks oli müüja kohustus tarnida kaupu. Tulenevalt kostja tellimusest müüs hageja kostjale suhkrut. Hageja andis 31.01.2012.a aktide ja saatelehe nr XXX alusel suhkrut koguses 24 000 tk ja saatelehe nr XXX alusel 46 080 tk. 31.01.2012.a väljastas hageja kostjale tasumiseks arve-saatelehe nr XXX summas 22 464 eurot ja arve-saatelehe nr XXX summas 21 565,44 eurot. Peale kostja poolt suhkru vastuvõtmist ja koguste kontrollimist väljastas hageja kostjale 03.02.2012 kreeditarve nr XXX summas 21,53 eurot ja 10.02.2012 kreeditarve nr XXX summas 11,23 eurot. Arve saateleht nr XXX summas 21 543,91 eurot muutus sissenõutavaks alates 03.02.2012 ja arve – saateleht nr XXX summas 22 452,77 eurot muutus sissenõutavaks alates 11.02.2012. Nõue kokku moodustas 43 996,68 eurot. Nimetatud summast arvestas hageja maha 2 040,75 eurot, mis tulenes tasaarvestusest teise kauba tarnega, hageja nõudeks jäi 41 955,93 eurot. Kostja tasus hagejale 05.03.2012 11 772,5 eurot. Seega on kostja hagejale võlgu 30 183,43 eurot. Hageja rahalised vahendid on kostja kasutuses alates 2012.a veebruarist. Poolte vahel sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku, et intressimääraks on 0,02% tasumata summalt päevas. Arve saateleht nr XXX summas 21 543,91 eurot muutus sissenõutavaks alates 03.02.2012 ja arve-saateleht nr XXX summas 22452,77 eurot muutus sissenõutavaks alates 11.02.2012. 05.03.2012. tasus kostja hagejale 11 772,5 eurot. Hageja arvestab viivist alates 05.03.2012. 08.01.2013.a seisuga moodustab viivis 1 871 eurot. Hageja palub kostjal välja mõista põhinõudena 30 183,43 eurot, viivise summas 1 871 eurot ja viivise edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduses on asjaolud välja toodud väga puudulikult ja lihtsustatult. Hagiavalduses on kajastatud ainult üks tehing – suhkru müügitehing, millest tulenevat ostuhinna tasumise kohustust ei ole kostja väidetavalt täitnud. Hageja ei maini teist, enne hagiavalduses kirjeldatud suhkru müügitehingut poolte vahel sõlmitud kala müügitehingut, mille alusel tekkis kostjal rahaline nõue hageja vastu. Novembris 2011.a ostis kostja XXX osaühingult külmutatud kala eesmärgiga müüa seda oma kauplustes. Kuna ostetud kala kogus osutus jaemüügi korras realiseerimiseks liiga suureks, pakkus kostja kala müügiks hagejale. 07.11.2011.a sõlmisidki kostja ja hageja, keda esindas müügijuht XXX, suuliselt müügitehingu, mille kohaselt müüs hagejale külmutatud lõhet 7 213 kg hinnaga 3,44 eurot kg, kokku summas 29 775,27 eurot. Kostja esitas hagejale Kala müügitehingu kohta koostatud arved e-posti teel 15.11.2011.a ja 23.11.2011.a Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele kohustus hageja tasuma kala eest kostja poolt esitatud arve alusel 21 päeva jooksul arvates arve kuupäevast st hiljemalt 05.12.2011.a. Jaanuaris 2012 tellis kostja hagejalt tarnelepingu alusel suhkrut hinnaga 43 996,68 eurot. Suhkru müügitehingu alusel kostjale esitatud arvete maksetähtpäev saabus 20.02.2012.a. Nimetatud tähtpäeva saabumise ajaks ei olnud aga hageja ise, vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud kostjale kala müügitehingu ostuhinda. Samuti oli kostjal selleks ajaks tekkinud veel üks tarnelepingust tulenev rahaline nõue kostja vastu. Oktoobris 2011 müüs hageja kostjale külmutatud Norra lõhet, millest osa osutus ebakvaliteetseks, mistõttu tagastas kostja ebakvaliteetse kala hagejale. Kuna kostja oli juba kogu kala eest tasunud, tekkis kostjal hageja vastu kala eest tasutud ostuhinna tagastamise nõue summas 2 448,91 eurot (mitte 2040,75 eurot nagu märkis hageja hagivalduses). Eeltoodust tulenevalt tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada vastastikused rahalised nõuded tasaarvestusega. Märtsis 2012.a lepiti selles kokku. Kokkuleppe kinnituseks saatis XXX kostjale 01.03.2012.a e-kirja., mille kohaselt oli hageja nõus tasaarvestama suhkru müügitehingust tuleneva hageja nõude kostja kala müügitehingust tuleneva nõudega 16 241,8 eurot (lisandub käibemaks). Tasaarvestusest üle jäänud Suhkru müügitehingu ostuhinna osa, summa 11 772,50 eurot tasus kostja hagejale pangaülekandega. 06.03.2012.a esitas hageja kostjale nõudekirja XXXOÜ kaudu, milles teatas, et kostja ei ole hagejale kala üle andnud. Kostja hakkas seetõttu uurima kala transporti. Uurimise tulemusena selgus, et hagejal
tekkisid raskused kala realiseerimisel, millest tulenevalt jäi hageja kostjale kala eest võlgu. Kostja on seisukohal, et nõuded on tasaarvestusega lõppenud. Kostja nõue hageja vastu tulenes kala müügitehingust tulenevast ostuhinna tasumise nõudest summas 29 775,27 eurot ja oktoobris 2012 ebakvaliteetse kala eest kostja poolt tasutud ostuhinna tagastamise nõudest summas 2448,91 eurot. Kostja nõue kokku moodustas 32 224,18 eurot. Suhkru müügitehingust tulenev nõue hagejal kostja vastu moodustas 43 996,68 eurot. Kostja tasus 11 775,50 eurot. Tasumata jäi 32 224,18 eurot. Seega moodustas hageja nõue kokku 32 224,18 eurot. Kostja tasaarvestas poolte nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõppesid poolte vastastikused rahalised nõuded. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, uurinud ja hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - Pooled sõlmisid 17.10.2011 tarnelepingu nr XXX ning 31.01.2012.a sellele lisa 6, lepingu kohaselt oli hageja müüjaks ja kostja ostjaks. - Oktoobris 2011 müüs hageja kostjale külmutatud lõhet, millest osa osutus ebakvaliteetseks. Kostja tagastas osaliselt kauba hagejale ja hagejal tekkis kohustus tagastada kostjale summa 2 448,91 eurot. - Hageja müüs 31.01.2012.a kostjale suhkrut, väljastades arve-saatelehe nr XXX summas 22 464 eurot ja arve-saatelehe nr XXX summas 21 565,44 eurot. Peale kostja poolt suhkru vastuvõtmist ja koguste kontrollimist väljastas hageja kostjale 03.02.2012 kreeditarve nr XXX summas 21,53 eurot ja 10.02.2012 kreeditarve nr XXX summas 11,23 eurot. Nõue kokku moodustas 43 996,68 eurot. - Kostja tasus 05.03.2012.a hagejale suhkru eest 11 772,5 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles kas 2011.a novembris sõlmisid kostja müüjana ja hageja ostjana kala müügilepingu. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja väidetel sõlmiti kala müügileping suuliselt kostja ostujuhi XXXja hageja müügijuhi XXX poolt. Mõlemad isikud avaldasid nende tunnistajana ärakuulamisel, et müügileping sõlmiti, XXXväitel oli ostjaks hageja, XXX ütluste kohaselt oli ostjaks XXXOÜ, kelle esindajana XXX tegutses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et XXX oli hageja poolt kirjalik volitus vaidlusaluse müügitehingu sõlmimiseks. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud sätte kohaselt eeldatakse, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja, kelle tegevuse eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, poolt tehtud tehingud on tehtud majandus või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX oli ka varasemalt, enne vaidlusaluse kala müügilepingu sõlmimist, hageja nimel pidanud
läbirääkimisi erinevate tehingute tegemiseks (näiteks kala müügileping oktoobris 2011). Samas tuleb osutada, et oktoobri 2011.a kala müügilepingu sõlmimisel oli poolte vahel sõlmitud tarneleping milles hageja on müüja ja kostja ostja. 2011.a novembri kala müügilepingu puhul tarneleping aluslepinguna ei kehtinud, kuivõrd müüjaks oli siis kostja ja ostjaks hageja. Seega leiab kohus, et kostja ei saanud eeldada, et XXX on õigus sõlmida ostutehingut hageja nimel. Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis on kohus siiski seisukohal, et asjas on veenvamalt tõendamist leidnud kostja väited, mille kohaselt oli XXX`l hagejal esindusõigus 2011.a novembris kostjaga kala müügitehingu sõlmimiseks. Kohtu arvates on kostja väited tõendamist leidnud XXX, XXX, XXX ja XXXütlustega ja asja materjalidele lisatud kirjalike tõenditega. Eelkõige muudab XXX esindusõiguse olemasolu veenvaks XXX kiri 2012.a märtsis milles ta nõustub tasaarvestusega summas 16 241,8 eurot (lisandub käibemaks) (tlk 92; tõlge 91). Nimetatud kiri kattub oma sisult XXX ja XXX ütlustega tasaarvestamise läbirääkimiste kohta. Hageja poolt võla tasumise kohustust maksegraafikuga ja Indrek (Lääne) seotust kokkuleppega tõendab ka XXX 02.03.2012.a kiri (tlk 152, tõlge tlk 154). Kuna XXX kui hageja juhatuse liige sisuliselt tunnistas novembris 2011.a toimunud kala müügitehingust tulenevat võlga, siis järelikult oli kala müügileping sõlmitud hageja nimel ja heakskiidul. XXX ütlused, mille kohaselt ta ei teadnud tegelikult, mida ta täpselt kirjas väljendas, ei ole kohtu arvates usutavad. XXX 01.03.2012.a kirjast (tlk 91) ja 02.03.2012.a (tlk 154) kirjast nähtub selgelt, et võlgnevust kostja ees tunnistas hageja. Asjaolu, et XXX esindas kala müügitehingus hagejat on lisaks eelnimetatud tunnistajate ütlustele väljendanud XXX ise. See nähtub peale müügitehingut arvete saatmisest. 15.11.2011.a saatis kostja esindaja hagejale XXX kaudu kala müügilepingujärgse arve tasumiseks (tlk 32 ja 27). XXX seda ei vaidlustanud. XXX vastas vastuseks saadetud arvele 22.11.2011 osutades, et arvel on hind vale (tlk 32). Kostja esindaja saatis hagejale krediitarve (tlk 32 ja 28). XXX ei vaielnud maksja nimele vastu. Asjas puudub vaidlus selles, et XXX oli nimetatud ajal hageja müügijuht ja arved ning kirjavahetus toimus hageja meiliaadressilt. Hilisemalt on XXX põhjendanud hageja poolt arve tasumisega viivitamist sellega, et kala ei saanud realiseerida (tlk 54), arve tasumata jätmist raha puudumise kohta (tlk 94; tõlge 93), veebruaris 2012 kinnitas XXX, et oodatakse teiselt firmalt rahaülekannet (tlk 96; tõlge tlk 95). Kohus on seisukohal, et XXX ütlused hagejale kala üleandmise, külmutamise ja hoiustamise kohta on veenvad, kuivõrd need kattuvad asja materjalide juurde lisatud saatelehega (tlk 57), kirjadega (tlk 99, 100; tõlked 97 ja 98) ja XXX kirjaga kala külmutamise ja realiseerimise kohta (tlk 54). XXX ütlused kala pakendamise kohta OÜ XXX poolt ja asja materjalidele lisatud hageja maksekorraldus (tlk 63) on omavahel samuti kooskõlas. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kostja väited müügitehingu sõlmimise, kauba üleandmise ja võla tasumise läbirääkimiste kohta on esitatud loogiliselt ning väited on lisaks tunnistajate ütlustega kooskõlas ka asja materjalidele lisatud kirjalike tõenditega. Tunnistajatena üle kuulatud XXX, XXX ja XXX ütlused ei kattu asjas esitatud kirjalike tõenditega. Seetõttu leiab kohus, et need ei ole usutavad ja ei toeta hageja väiteid, mille kohaselt tema ei olnud müügilepingu pooleks. Versioon selle kohta, et XXX esindas kala müügitehingus XXXOÜ-t ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Esiteks välistasid selle tunnistajana ülekuulatud XXXOÜ juhatuse liikmed ja veenvust nende ütlustele lisas see, et XXX ei märkinud oma kirjades kordagi sellise äriühingu esindamist. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kala müügileping sõlmiti poolte vahel kehtivalt, hageja jättis müügilepingujärgse summa 29 775,27 eurot kostjale tasumata. Tagastamata oli kostjale ka oktoobris 2011.a kalamüügitehingust tekkinud hageja kohustus tasuda summa 2 448,91 eurot. Hageja nõue suhkru müügitehingust kostja vastu moodustas 43 996,68 eurot. Kostja tasus 05.03.2012.a hagejale suhkru eest 11 772,5 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestavalt poolel on õigus oma kohustus täita ja
teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna hagejal ja kostjal oli mõlemal kohustus tasuda teineteisele rahasumma, siis leiab kohus, et kostja tasaarvestus on kehtiv. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte põhinõuded lõppesid tasaarvestuse tulemusel. Hageja on asjas arvestanud viivist. Viivist nõuab hageja alates 05.03.2012.a. Kuna kostja tasus oma võlgnevuse, mida tasaarvestus ei katnud 05.03.2012, siis leiab kohus, et hageja viivisearvestus ei ole põhjendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja 167 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.