Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuni 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-3117
Tsiviilasi
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ hagi OÜ Select Service ja OÜ Sivellon vastu OÜ Select Service Oil NV (pankrotis) pankrotimenetluses Kiviõli Keemiatööstuse OÜ pandiga tagamata tähtaegselt esitatud (II rahuldamisjärgu) 1 477 512,50 euro suuruse nõude tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. märtsi 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood: 10186158; asukoht: Kiviõli Turu 3), esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Vastustaja (kostja I): Select Service OÜ (registrikood: 11078726; asukoht: Kohtla vald Järve küla) Vastustaja (kostja II): Sivellon OÜ (registrikood: 10293724; asukoht: Kohtla vald Järve küla) Vastustajate esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
1.Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas 27.06.2012. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-10-3117. Tartu Ringkonnakohus jättis 13.03.2012. a otsusega Kiviõli Keemiatööstuse OÜ maakohtus kantud menetluskuludest 50% OÜ Sivellon ja 50% OÜ Select Service kanda. Kohus jättis ringkonnakohtus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolt kantud menetluskulud solidaarselt OÜ Sivellon ja OÜ Select Service kanda. Ülejäänud osas jättis kohus ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsus jõustus 20.06.2012. a Riigikohtu määrusega. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks maakohtus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud 4548,25 eurot, kokku 4612,16 eurot. Hageja menetluskuluks ringkonnakohtus on õigusabikulud 2803 eurot. Menetluskulude nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses.
2.Kostjate esindaja märkis hageja menetluskulude avaldusele saadetud vastuses, et nähtuvalt ringkonnakohtu otsusest on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ on käesoleval juhul maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 320 eurot. Kostja märkis, et hageja võib küll kasutada kolme lepingulist esindajat, kuid kolme vandeadvokaadi poolt esindamist ei saa pidada mõistlikuks ega vajalikuks kulutuseks. Kostjate arvates on selgelt ebamõistlik ja ebaharilik ka õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 170 eurot. Kostjad leidsid, et keskmiseks tunnihinnaks on 100 eurot tunnis. Kostjad palusid hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse rahuldada põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3.Hageja ei nõustunud kostjate seisukohaga, et tulenevalt hagihinnast 319,56 eurot saab käesoleval juhul olla maksimaalne sissnõutav kulu 320 eurot. Hageja rõhutas, et tsiviilasja hind määrati antud juhul tulenevalt sellest, et pankrotimenetluses ei olnud võimalik hinnata pankrotimenetluses esitatud nõude hüve väärtust. Hageja leidis, et kuigi ka praegusel hetkel ei ole võimalik prognoosida nõude väärtust, võib eeldada, et see võiks olla suurem kui 319,56 eurot. Hageja leidis, et Vabariigi valitsuse määruse nr 137 eesmärgiks on lepingulise esindaja kulude sõltuvusse seadmine hagihinnast eeldusel, et tegelik nõude väärtus vastab hagi hinnale. Käesoleval juhul tuleb aga lähtuda ettenähtavusprintsiibist ning seega tuleb Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 jätta kohaldamata. Hageja oli seisukohal, et põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tehtud töö ulatust.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras Select Service OÜ-le ja Sivellon OÜ-le
menetluskulud kokku summas 383,47 eurot. Kohus mõistis Select Service OÜ-lt välja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks 31,95 eurot maakohtus kantud kohtukulu katteks ja Sivellon OÜlt Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks 31,95 eurot maakohtus kantud menetluskulude katteks. Kohus mõistis Select Service OÜ-lt ja Sivellon OÜ-lt solidaarselt välja 319,56 eurot Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks kohtuväliste kulude katteks. Avalduse kohaselt palub Kiviõli Keemiatööstuse OÜ käesoleva tsiviilasjaga seoses menetluskulud kindlaks määrata järgmiselt: riigilõiv hagi esitamisel 1 000 krooni ehk 63,91 eurot; õigusabikulu on kokku 7 351,25 eurot, millest 4 548,25 eurot kulud maakohtus ning 2 803 eurot ringkonnakohtus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-09 märkinud (p 12), et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. 19.03.2010. a määrusega määras kohus hagihinnaks 5000 krooni ehk 319,56 eurot (II kd tl 132), kuna keegi menetlusosalistest, kaasa arvatud pankrotihaldur, ei osanud määratleda, kui suur võib reaalselt olla nõude rahuldamise ulatus pankrotimenetluses. Tulenevalt TsMS § 136 lg-st 4 võib kohus hagi hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohtulahendiga hagihinda muudetud ei ole. Hagihinna määramist ei ole menetlusosalised vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtunikuabi, et isegi juhul kui pooled võisid ette näha ja arvestada võimalike kaasnevate menetluskuludega oluliselt suuremas summas kui 320 eurot, ei ole alust antud juhul jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse määrust nr 137 § 1. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“, mille järgi hagilt hinnaga kuni 10 000 krooni kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Tunnihind 170 eurot võib olla küll keskmisest tunnihinnast kõrgem, kuid ei mõjuta antud juhul hüvitamisele kuuluvate õigusabi kulude kogusummat (mis piirdub piirmääraga), mistõttu ei pidanud kohtunikuabi vajalikuks tunnihinda, teostatud toiminguid ja nendele kulutatud aega põhjalikumalt analüüsida. Maakohtus hageja kantud kohtukuluks on riigilõiv 63,91 eurot (1000 krooni), sellest 50% ehk 31,95 eurot tuleb hagejale hüvitada kostjal I ja 50% ehk 31,95 eurot kostjal II. Lähtudes VV määrusega nr 137 kehtestatud lepingulisele esindajale tehtud kulutuste piirmäärast ning asjaolust, et piirmäär kehtib kõikide läbitud kohtuastmete peale kokku, asus kohtunikuabi seisukohale, et hageja õigusabikulusid ei ole võimalik jaotada läbitud kohtuastmete kaupa selliselt nagu menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel ette näeb. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohtunikuabi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse õigusabikulude (kohtuväliste kulude) osas osaliselt kogusummas 319,56 eurot ja määras selle hagejale hüvitamisele kostjatelt Select Service OÜ ja Sivellon OÜ solidaarselt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega mõista Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kasuks välja õigusabikuludena kokku 7351,25 eurot, millest 4548,25 eurot on kantud maakohtus ja 2803 eurot ringkonnakohtus. Määruskaebuse kohaselt: 1) on Riigikohus rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik seoses kohtumenetlusega ette näha. Käesoleval juhul oli mõlemale poolele ettenähtav lepingulise esindaja kulutuste summas 320 eurot ületamine. Antud kohtuvaidluse puhul on tegemist pankrotivaidlusega, mille käigus tunnustas Tartu Ringkonnakohus 20.06.2012. a jõustunud kohtuotsusega hageja 1 447 512,50 euro suurust nõuet. Ligikaudu 1,5 miljoni suuruse nõude puhul pidid pooled ette nägema suuremaid kulutusi lepingulistele esindajatele kui 320 eurot; 2) ei ole Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 käesoleval juhul kohaldatav. Tegemist on erandliku õigusliku olukorraga, kus hagi hind ei peegelda nõude tegelikku väärtust ning seetõttu on seaduselünk vaja täita seaduse teleoloogilise tõlgendamisega. Käesoleval juhul tuleb lähtuda ettenähtavusprintsiibist; 3) on käesolev kohtumenetlus olnud keskmisest keerukam ning tavapärasest dokumendimahukam. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-88-11 tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada hagi hinna (käesoleval juhul nõude hinna), kohtuistungite arvu, esitatud menetlusdokumentide aga ka asja kahes kohtuastmes arutamisega; 4) on õiguslikult põhjendamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt määruskaebuse esitaja õigusabikulusid ei ole võimalik jaotada läbitud kohtuastmete kaupa selliselt nagu menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel näeb ette. Määruskaebuse esitaja poolt kantud kulutused on põhjendatud ja mõistlikud arvestades kohtuasja keerukust ja töötundide arvu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Select Service OÜ ja Sivellon OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu kostjad hageja seisukohaga selles, et käesoleval juhul oli ettenähtav lepingulise esindaja kulutuste summas 320 eurot ületamine; 2) annab tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaluse hagi hinna muutmiseks ja asjakohaste taotluste ja kaebuste esitamiseks. Hageja on jätnud kasutamata oma menetluslikud õigused hagi hinna suurendamiseks, mistõttu puudub alus väita seaduslünga olemasolu. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-5-11 p-s 12 märkinud, et pooled peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
22.märtsi 2013. a määrus muutmata.
8.Määruskaebuse esitaja seisukoht selles, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ei ole käesoleval juhul kohaldatav, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid. Viru Maakohus määras 19.03.2010. a määrusega hagihinnaks 5000 krooni, s.o 319,56 eurot. Tartu Ringkonnakohus ei ole maakohtu poolt määratud hagihinda muutnud, vaid nõustunud, et tsiviilasja hinnaks apellatsioonikohtus on 319,56 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-11 21. märtsi 2011. a kohtumääruse p-s 12 märkinud, et pooled peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses. Kumbki pool ei ole vaidlustanud käesolevas tsiviilasjas määratud hagihinda. Pooled on oma käitumisega aktsepteerinud hagihinna suurust. Menetlusosalised on maa- ja ringkonnakohtus tasunud riigilõivu lähtudes 5000 kroonisest (s.o 319,56 eurot) hagihinnast. Järelikult pidid pooled arvestama, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtutakse määratud hagihinnast. Hagi esitamise ajal, s.o 20.01.2010. a kehtinud Vaabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on hagilt hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni, s.o 319,56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asjas on põhjendatud kohaldada määruse nr 137 § 1 lg-s 1 sätestatud maksimummäära. Kostjad peavad hüvitama hageja menetluskulud kokku summas 383,47 eurot.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlik jaotada õigusabikulud läbitud kohtuastmete kaupa selliselt nagu menetluskulude jaotus ette näeb. Tsiviilasjas reaalselt kantud menetluskulud ületavad mitmekordselt hüvitatavate menetluskulude piirmäära ning väljamõistetava menetluskulu jagamine läbitud kohtuastmete kaupa ei ole otstarbekas.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.