Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kaudselt kinnitab kostja väiteid asjaolu, et kostja sõlmis kogumiskaevu tühjendamise lepingu 08.09.2011. Kogumiskaevu maht on kostja hinnangul umbes 8-10 ruutmeetrit ja seda ei olnud kordagi vaja tühjendada. Hageja kontrollis veemõõtja ja plommis 08.08.2012, veemõõtja näit oli siis 00127. Veetarbimise leping kirjutati alla 06.09.2012, näit oli 00128. Veetarbimise näit oli pärast remonti ja kinnistu edasimüümisel 12.04.2012 suuruses 00128. Kostja võtab omaks 5 m vee tarbimist. Selle eest on kostja ka maksnud. Kostja tasus 14.10.2011 ettemaksuna 30 eurot ja tegelikult tarbis 3.75 eurot. 26,25 eurot peaks hageja tagastama. Pärast valduse saamist helistas kostja hageja juhatuse esimehele ja soovis sõlmida ametlikku veetarbimise lepingut. Hageja seadus tingimuseks, et kostja tasub eelnevalt eelmiste omanike võlad 1091.28 eurot. Kostja allkirjastas dokumendi, millega võttis endale kohustuse tasuda endise omaniku võlad seetõttu, et veetarbimise keelamise korral oleks sattunud ohtu nii kinnistu renoveerimine kui ka edasimüük. Kostja ei oleks pidanud tasuma eelnevat võlga. Tegemist oli pettusega ja kostja esitab avalduse kinnituse tühistamiseks. Samuti esitab kostja tasaarvestuse avalduse nimetatud summa osas. Kanalisatsiooniteenust kostja ei tarbinud, sest kinnistu polnud ühendatud tsentraalsesse kanalisatsiooni ja seda teenust kostja hagejalt ei ostnud. Kuivõrd ei ole põhivõlga ei saa hageja ka viiviseid arvestada. Põhikirjas toodud viivis on ebamõistlikult suur. Viivis peab olema lepinguga kokku lepitud ja ei saa tuleneda organisatsiooni põhikirjast. Advokaadikulud on selgelt ebamõistlikud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 48,39 eurot ja kahju 102 eurot, viivise põhivõlalt 48,39 eurot ning viivise 0,7% põhivõlalt päevas alates 31.08.2012 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata viivisenõude summas 68,65 eurot. Menetluskulud jättis kohus AÜ Randvere Taru kanda 26% ulatuses ja OÜ Hedolink kanda 74% ulatuses. Hageja on fikseerinud veemõõtja näidu joogivee sulgemisel 30.08.2009 seoses endise omaniku pikaajalise võlgnevusega. Kostja ei ole valduse saamisel veemõõtja näitu fikseerinud. Kostja hilisemalt koostatud tõendid ei lükka ümber hageja väiteid, et veemõõtja näit oli 00030. 29.06.2011 avalduses, millega on kostja palunud teda vastu võtta ühistu liikmeks seoses kinnistu Taru tee 41 omandamisega, kohustus kostja tasuma hagejale endise kinnistusomaniku kõik võlgnevused summas 1091,28 eurot, mis kujutas endast veevärgi väljaehitamise laenu tagasimakset. Selle võla tasumine oli alternatiiviks kostja poolt uueks liitumiseks, mis oleks olnud kallim. Tõenditega ei ole ka tuvastatud hageja poolt tahtlikult kostjale avaldatud ebaõigeid asjaolusid eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema, so pettuse toimepanemine TsÜS § 94 järgi. Hageja üldkoosoleku 15.09.2007 otsuse kohaselt on kehtestatud viivis 0,7% tasumata summalt päevas. Viivise on kehtestanud hageja liikmed endale ise. Vastav üldkoosoleku otsus on kehtiv. Seetõttu on põhjendamatu kostja väide viivise määra ebamõistlikkuse kohta. Kuivõrd kohtupraktika on pidanud mõistlikuks viivist põhivõla ulatuses, vähendas kohus viivist põhinõudeni 48,39 euroni. Vastavalt hageja taotlusele ning kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistis kohus välja viivise edasiulatuvalt alates 31.08.2012 protsendina (0,7) põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla ja viivised. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei teadnud veemõõtja näitu Taru tee 41 valduse saamisel.

Kostja teadis veemõõtja näitu. Vee tegelik tarbimine (ca 1 m3 kuus) on põhjendatud ka kaudsete tõenditega. Maakohus ei ole oma otsuses käsitlenud veemõõtja plommimise ja taatlemise ning 2009 aastal hageja poolt koostatud vee sulgemise aktiga seonduvat. Kohus ei ole võtnud seisukohta ka selles, et kostja ei tarbinud teatel 504 ja 594 toodud kanalisatsiooniteenust (kostja polnud ühendatud hageja kanalisatsioonivõrku) ja seega kui kohus leiab, et kostja on hagejale võlgu, peab võlanõuet ja sellega seotud viivisenõuet vähendama. Kohus ei ole käsitlenud 29.06.2011 kinnitust. Kinnitus on saadud kostjalt pettuse teel ja valedel eeldustel. Seetõttu palub kostja tuvastada selle tühisus. Kostjalt ei saa viiviseid nõuda, sest puudub põhivõlg. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostja kohustuse osas tasuda kanalisatsiooni eest (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muuta tuleb maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse asja maakohtule saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei pea tasuma vee võlgnevuse eest. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. 29.06.2011 avaldusega enda ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta võttis kostja endale kohustuse tasuda ühistule endise Tartu tee 41 kinnistu omaniku kõik võimalikud võlgnevused. On eluliselt usutav, et kinnistu valduse saamisel kostja poolt ei olnud kostja veemõõtja näit mitte 00030 m3, vaid 00124 m3. Samas ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust, sest kostja kohustus tasuma ka kinnistul lasuvad eelmise omaniku ajal tekkinud võlad ühistu ees. Kostja ei lükanud menetluses ümber väidet, et 30.08.2009, kui eelmisel kinnistu omanikul oli tekkinud pikaajaline võlgnevus ühistu ees, oli veemõõtja näit 00030 m3. Kostja on selgitanud, et nõustus teadlikult probleemide vältimiseks renoveerimisel ja kinnistu edasimüümisel allkirjastama kohustust, mille kohaselt tuli tal tasuda ka eelmise omaniku võlad. Seejuures nõudis ühistu kostjalt eelmise omaniku võlgnevust ühistu ees lasuvast kohustusest tasuda vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise laenu eest. Kostja poolt esitatud ühistu teatisest (tl 88) nähtub, et kostja oli teadlik eelmise kinnistu võla olemasolust, kuid mitte suurusest. Nimetatut kinnitas kostja ka apellatsioonikohtu istungil. Seega ei saa olla tegemist ühistupoolse pettusega allkirja saamisel. Võlaõiguses kehtib dispositiivsuse printsiip, st pooled võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust erinevalt ja selline kohustuse võtmine kostja poolt ei ole seadusega vastuolus ega tühine. Kostja võttis kokkuleppel hagejaga üle eelmise kinnistuomaniku kohustuse tasuda vee eest. Võlgnevuse suuruse eelneva kontrollimata jätmisega võttis kostja ise endale riski, et võlgnevus on suurem tema poolt oletatust. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei ole võtnud seisukohta, kas kostja peab tasuma arvetel 504 ja 594 toodud kanalisatsiooniteenuse eest. Nimetatud vea saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kostja selgituste kohaselt ei ole vaidlusalune kinnistu ühendatud hageja kanalisatsioonivõrku. Hageja nimetatud asjaolu ei vaidlustanud, kuid leidis, et kostja peab kanalisatsiooni eest tasuma. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb ühistu liikmete kohustus tasuda ühistule kanalisatsiooniteenuse eest leping-aktist nr 62/11 (tl 92-93). Vastustaja esindaja ei osanud täpsustada apellatsioonikohtu istungil asjaolu, millest tuleneb kostja kohustus tasuda

kanalisatsiooniteenuse eest ka siis, kui kostja seda ei kasuta. Nimetatud olukorda leping-akt nr 62/11 ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri. Asjaolust, et kostja kandis lepingule selle sõlmimisel märkuse „Leping kehtib vee kohta. Kanalisatsiooni tingimused pole siduvad OÜ Hedolinkile“ ja hageja sellega omakorda ei nõustunud, näitab, et pooled ei saavutanud kanalisatsiooniteenuse osas kokkulepet. Leping on kokkulepe poolte vahel olulistes tingimustes, mida võib muuta muuhulgas tehingupoolte kokkuleppel (VÕS § 8 lg 1, § 13 lg 1). Kostja ei pea kinnistul kanalisatsiooni puudumise korral tasuma teenuse eest, mida ta ei tarbi. Nimetatud osas tuleb vähendada kostja võlgnevust teadetest nr 530 ja 594 nähtuva võlgnevuse võrra 4.14 eurot (tl 52-53). Samas ulatuses kuulub vähendamisele viivis. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 44.22, samuti edasine viivise protsent. Nimetatud osas tuleb maakohtu poolt väljamõistetud summasid vähendada. Kostja vastuses on apellant esitanud väite, et vee sulgemise akt on vormistatud ebaselgelt ja selles ei kajastu veemõõtja kontrollimine hageja poolt. 30.08.2009 aktis (tl 43) sisalduvat lauset „ühistule teadaolev kinnistu veemõõtja näit sulgemisel on ...“ tuleb lugeda kontekstis kogu aktiga. Aktis kajastub, kes veemõõtja sulges ja kes selle juures viibis. Seega on aktist võimalik aru saada, et akti koostaja pidas silmas veemõõtja näitu selle sulgemisel. Kostja ei toonud maakohtu menetluses esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks võinud veemõõtja näidu kahtluse alla seada. Kostja 26.09.2012 menetlusdokumendis (tl 80) toodud kahtlused seoses veemõõtja taatlemise või plommimisega on oletuslikku laadi ja ei võimalda teha maakohtust erinevat järeldust. Hagi rahuldatakse 71 % ulatuses ja jääb rahuldamata 29 % ulatuses. Seega jääksid maakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 71 % ulatuses hageja ja 26 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse 6 % osas. Arvestada tuleb asjaoluga, et pooled on oma põhiväited esitanud juba maakohtus ja kordavad seniöeldut. Eeltoodut arvestades on mõistlik maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda 30 % ulatuses ja kostja kanda 70 % ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega

Ülle Jänes

Tiit Kollom

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.