Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Ingrid Kullerkann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg
Tsiviilasja number
2-13-11014
Tsiviilasi
XXXhagi XXX, XXXja XXXvastu kahjunõude hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
885,60 eurot Hageja XXX(isikukood XXX elukoht: XXX) lepinguline esindaja Jelena Beljakova (OÜ Flagman Grupp Reg kood:11120316, Asukoht: Kaheküla tee 37, 13516 Tallinn, E-post: [email protected]) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht: XXX Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX,XXX) Kostja III: XXX(isikukood XXX elukoht: XXX) Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts, Advokaadibüroo Lentsius & Talts Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn Tel: 661 2700, faks: 661 2777, e-aadress: [email protected] Lihtmenetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, välja arvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt Ringkonnakohus 1(7)
võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja on XXXelanik ja KÜ liige. Hagiavalduse kohaselt kukkus 20.02.2012 hommikul hagejale kuuluvale autole XXXhoone katuselt lumi ja jää, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Kohale tulnud munitsipaalpolitsei algatas väärteomenetluse ja KÜ-le määrati rahatrahv. Remondiks on võetud kalkulatsioon kolme ettevõtte poolt, kalkulatsioonide kohaselt on keskmine remondihind 885,60 eurot, millise summa hüvitamist hageja nõuab. Hageja väitel on KÜ keeldunud hagejale kahju hüvitamisest. Hagejale seoses autole lume kukkumisega etteheiteid teha ei saa. Maha polnud märgitud mingeid seina ääres parkimist keelavaid märke. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1059-le, mille kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Hageja väitel on kostjad süüdi kahju tekkimises. Vastuses kostjate vastusele leiab hageja, et tal on õigus parkida vastavalt oma vajadustele. Korteriomanikud ei pea jälgima lume olukorda, selleks on KÜ juhatuse liikmed. Korteriomanikud maksvad juhatuse liikmetele palka, kuid need täidavad oma kohustusi halvasti ja ei hoolitse katuse puhastamise eest. Katust oli koristatud 2012.a. vaid ühel korral 13.12.2012, lund ei ole koristatud piisavalt tihti. 15.04.2013 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse avalduse, milles palus kohtul täiendada 08.03.2013 esitatud hagiavalduses toodud õiguslikku põhjendust vastavalt VÕS § 1059 alternatiivselt õigusliku põhjendusega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 kahju õigusvastase tekitamise sätetega. Lisaks palus hageja kohtul nõuda KÜ-lt XXXpangakonto väljavõte perioodi 01.11.2011 – 31.03.2012.a kohta ja nõuda XXXOÜ-lt operatsioonide päeviku perioodi 01.02.2012 – 29.02.2012 kohta ning nõuda kliendi KÜ XXXsaldo ja käibed perioodi 01.11.2011– 31.03.2012 kohta (tl 95-96).
2(7)
Kostja XXXsuhtes võttis hageja avalduse tagasi, kuivõrd Janno Pärn ei ole korteriomanik kinnistul Akadeemia tee 58. 04. aprilli 2013.a. kohtumäärusega jäeti XXXhagi XXXvastu läbi vaatamata. Kostjate vastuväited Kostjad on seisukohal, et kahju sai võimalikuks kannatanu tegevuse tagajärjel. Hageja rikkus jämedalt kehtestatud parkimiskorda ja parkis oma sõiduki hoone seina äärde otse räästa alla. Sellega võimaldas hageja ise kahju tekkimise. Hageja väide, mille kohaselt teda enne 20.02.2012 pole ohust hoiatatud, on pahatahtlik ja tõele mittevastav. Tulenevalt viimaste talvede lumerohkusest on nii 2011.a. kui ka 2012.a. lumeperioodi jooksul kinnitatud kõigi trepikodade välisustele hoiatussildid, mis teavitavad elanikke ja nende külalisi keelust parkida autosid hoone seina äärde. Siltide kadumise korral uuendati neid pidevalt. Lisaks pandi nädal enne üldkoosoleku toimumist, 08.02.2012 kõikide korterite postkastidesse koos veebruari makseteatisega üldkoosolekul sisse viidavate ühistu põhikirja muudatuste punktid ja seina äärde parkimise hoiatused. Kostja ei täida ühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Hageja näol on tegemist probleemse korteriomanikuga, kes eirab tänaseni kõiki parkimisega seotud kodukorra punkte. Hageja süüdistused on pahatahtlikud. Kostja XXX(edaspidi kostja III) jäi 15.04.2013 vastuses kõikide kostjate 21.03.2013 vastuses esitatud vastuväidete juurde ning selgitas lisaks, et hagejal puudub õigus nõuda VÕS § 1059 alusel kahju hüvitamist kuna kahju sai käesoleval juhul võimalikuks hageja kui kannatanu enda tegevuse tagajärjel. Hageja pidi olema teadlik, et maja seina ääres parkimine on keelatud, mistõttu autot keelualasse parkides riskis hageja teadlikult sellega, et autole võib katuselt kukkuda lumi. Kahju tekkimise (s.o auto kahjustumise) on põhjustanud kannatanu enda tegevus. Kostja väitel on kostjate vastutus välistatud ka VÕS § 1043 alusel, kuna kostjate kui KÜ juhatuse liikmete tegevusetus lume koristamata jätmisel ei saa olla õigusvastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mis tooks kaasa kostja III kui juhatuse liikme vastutuse, kuivõrd korteriühistul puudub üldine käibekohustus elamu katuselt lumi ja jää eemaldada. Kahju tekitamise õigusvastasuse eeldused on täitmata (tl 115-118). 17.04.2013 esitas kostja III seisukoha hageja 15.04.2013 hagivalduse täienduse avaldusele (tl 120). Kostja III leidis, et hagejal puudub õigus nõuda VÕS § 1059 alusel katuselt kukkunud lume poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuivõrd kahju on tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel ning hageja ei ole VÕS § 1059 alusel õigustatud subjektiks, kuivõrd on ise ehitise omanikuks ja seega kohustatud subjektiks VÕS § 1059 kohaselt. Kostja väitel ei ole hageja kuidagi tõendanud kahju tekkimist 885,60 euro ulatuses, mistõttu on hageja kahjunõue põhjendamatu. Lisaks leidis Kostja III, et 15.04.2013 esitatud avalduse näol on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõistes. Seda põhjusel, et hageja muudab hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ehk hagi alust ning ka hagi eset. Kohtulik ärakuulamine Ärakuulamist taotlesid hageja XXXja kostja XXX. Ärakuulamine toimus 20. mail 2013.a. Kohtuotsuse põhjendused Seoses hageja 15.04.2013 esitatud täienduste avalduse ja kostja III 17.04.2013 vastusega avaldusele lahendab kohus esimeses järjekorras poolte menetluslikud taotlused ning seejärel asja sisuliselt. 3(7)
Hageja esitas 15.04.2013 kohtule avalduse, milles palus kohtul täiendada 08.03.2013 esitatud hagiavalduses toodud õiguslikku põhjendust vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 kahju õigusvastase tekitamise sätetega (tl 96). Kostja väitel on tegemist hagi muutmisega, millega ta nõus ei ole (tl 120). Kohus ei nõustu kostja III seisukohaga, et 15.04.2013. a esitatud avalduse näol on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Hageja täiendas 08.03.2013 esitatud hagiavalduses toodud õiguslikku põhjendust, ilma, et oleks muutnud või märkimisväärselt täiendanud esitatud faktilisi väiteid. TsMS § 376 lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega arvestab kohus hageja avalduse punktis 1 tooduga ning loeb hageja hagiavalduse nimetatud seisukohtadega täiendatuks. Lisaks taotles hageja 15.04.2013 kohtult KÜ XXXjuhatuselt (kostjalt) pangakonto väljavõtet, XXXOÜ-lt operatsioonide päevikut ning KÜ XXXsaldosid ja käibeid (tl 96). Kohus keeldub tõendite kogumisest TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel kuna taotleja ei ole tõendite kogumise vajadust põhjendanud. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud tõendid asjas tähtsust. Hagi on esitatud XXXkatuselt hageja sõidukile kukkunud lume ja jää põhjustatud kahjustuste hüvitamiseks. Asjaolu, et lumi ja jää 20. veebruari 2013.a. hommikul kukkus XXXasuvalt ehitiselt hagejale kuuluvale sõidukile on tõendatud sõiduki registreerimistunnistuse (tl 5) ja Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti väärteoasja nr 12008489 materjalide hulgas oleva sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega. Hageja leiab, et kahju eest on vastutavad solidaarselt kõik korteriomanikud. Hagi on esitatud kolme korteriomaniku vastu, kes ühtlasi on ka korteriühistu juhatuse liikmed. Hageja tugineb oma nõudes (tl 2-3) VÕS § 1059, mille kohaselt ehitise omanik vastutab ehitiselt jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul kui ta tõendab, et kahju tekitas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on ehitiselt lume ja jää kukkumise näol tegemist ehitisele kui ohtlikule asjale iseloomuliku ohu realiseerumisega. Samas on poolte esitatu alusel hageja näol tegemist isikuga, kellele kuulub XXXasuvas ehitises korter. Riigikohus on 18.04.2007.a kohtuasjas 3-2-1-27-07 p-s 12 asunud seisukohale: Lisaks sellele, et riskivastutus järgneb üksnes mingile asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu tagajärjel, tuleb riskivastutuse õigustatud subjektide ringi määratlemisel silmas pidada VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest ja hea usu põhimõttest tulenevat riskivastutuse kaitse-eesmärki. Riskivastutuse eesmärgiks on kolleegiumi arvates eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige 4(7)
hoolikamalt tegutsedes. Isikud, kes osalevad suurema ohu allika valitsemises, võtavad suurema ohu allika ajutiselt oma valitsemise alla või saavad suurema ohu allika valitsemisest kasu, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud nõudma suurema ohu allika valitsejalt suurema ohu allika poolt neile tekitatud kahju hüvitamist riskivastutuse sätete alusel. Kohus nõustub kostjatega, et kuivõrd hageja ehitises asuva korteri omanikuna ja ehitise mõtteliste osade kaasomanikuna osaleb suurema ohu allika valitsemises, ei ole ta hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud käesoleval juhul nõudma talle tekitatud kahju hüvitamist riskivastutuse sätete alusel. VÕS § 1056 lg 3 kohaselt VÕS 53. ptk 2. jaos sätestatu (vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest) ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on lisaks märkinud, et kostjad on süüdi kahju tekkimises (tl 2 ja tl 96). Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Korteriomanikud maksvad juhatuse liikmetele palka, kuid need täidavad oma kohustusi halvasti ja ei hoolitse katuse puhastamise eest. Eeltoodust nähtuvalt on hageja väitel kostjad KÜ juhatuse liikmetena täitnud oma kohustusi halvasti. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 32 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 4 järgi võib lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Seega on korteriühistu juhatuse liikmete tegevus või tegevusetus omistatav KÜ-le. Hagejal puudub nõudeõigus KÜ juhatuse liikmete vastu, kuivõrd TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Kolmandad isikud, sealhulgas KÜ liikmed saavad esitada kahju hüvitamise nõudeid KÜ juhatuse liikmete vastu vaid juhul, kui nad ei saa oma nõudeid rahuldada korteriühistu vara arvel. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja KÜ poole pöördunud ning KÜ ei ole esitatud nõuet tunnustanud. Nimetatu ei ole käsitletav MTÜS § 32 lg 4 tähenduses olukorrana, kus isik ei saa rahuldada oma nõuet mittetulundusühingu vara arvelt. Samuti on hageja nõudnud kahju hüvitamist endale, mitte KÜ-le. Hageja ei ole õigustatud nõudma tekkinud kahju riskivastutuse sätete alusel hea usu põhimõttest tulenevalt. Õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks puudub hagejal kostjate vastu nõudeõigus. Seetõttu ei analüüsi kohus tõendeid, millised käsitlevad tekkinud kahju suurust ning korteriomanike kohustusi sõidukite parkimisel. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus 5(7)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 175 lg 1 lause 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kostja XXXon esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt palub mõista rahaliselt kindlaksmääratud lepingulise esindaja kogusummas 1920,00 eurot hageja XXXkostja XXXkasuks välja. Kostja XXXpoolt nõutav summa ületab arvestades tsiviilasja hinda TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Tsiviilasja hind on 885,60 eurot. Määruse nr 137 § 1 kohaselt tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 1600 eurot. Riigikohtu kolleegium on 27. veebruar 2012. a lahendis nr 3-2-1-143-11 punktis 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Kohtu hinnangul ei saa praegust lahendatavat asja pidada sisuliselt keeruliseks ega liiga mahukaks, mistõttu pole kohtu hinnangul põhjendatud mõista hagejalt välja kostja XXX õigusabikulusid suuremas ulatuses kui on tsiviilasja hind. Praeguse tsiviilasja asjaolusid arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud on määrata hageja XXX sissenõutavaks kostja XXX lepingulise esindaja kuluks 885 eurot 60 senti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik
6(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.