2-12-10232/28 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Pooled vaidlevad selle üle, kas AS Kane Metall on kostjaga 2003. a sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi kostja ees rikkunud tahtlikult ning kas kostja töövõtulepingust tulenev nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS § 146 lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus oli seisukohal, et kostja töövõtulepingust tulenev nõue ei ole aegunud. AS-il Kane Metall oli kohustus valmistada ning paigaldada teraskonstruktsioonid vastavalt lepingule ning projektdokumentatsioonile (lepingu punktid 2.1-2.2, tl 49). Kohus nõustus kostjaga, et AS Kane Metall on eriteadmistega isik ja kogenud asjatundja, kes toodab konstruktsioone, mis on ehitise kui suurema ohu allika osadeks ning võivad tekitada kolmandatele isikutele olulist kahju. Seega peab AS Kane Metall konstruktsioone tootes lähtuma ettenähtud kõrgendatud standarditest. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Käesoleval juhul on Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo tuvastanud, et AS-i Kane Metall poolt toodetud fermid ei vastanud projektdokumentatsioonile (tl 77-78). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo poolt tuvastatud asjaolud, mh selle, et ehitise kandeelementidena kasutatud fermid ei vastanud projektis ettenähtule. Asjaolu, et Roolaht ja Partnerid Inseneribüroolt on töö tellinud If I&P Insurance AS, ei muuda TsMS § 272 lg 1 kohaselt töö kui dokumentaalse tõendi väärtust asjaolude tõendamisel. Kohus oli seisukohal, et AS Kane Metall pidi fermide valmistajana olema teadlik ettenähtust õhema metalli kasutamisest. Seetõttu nõustus kohus kostjaga, et AS Kane Metall rikkus informeerimiskohustust. AS Kane Metall valmistas fermid projektile mittevastavalt ega teavitanud sellest töö tellijat. AS Kane Metall esitas vaatamata sellele, et töö ei vastanud projektile, tahtlikult ebaõigeid andmeid (vastavussertifikaadi, tl 70) ja kinnituse töö sobivuse kohta selleks, et tekitada tellijas heade kommete vastaselt ekslik ettekujutus, et kõik AS-i Kane Metall fermid vastasid projektlahendusele. Kohus nõustus kostjaga, et töö tellijal puudub mõistlikult võttes võimalus töö teostaja sellekohaseid väiteid kontrollida, mistõttu on teadlikult ebaõigete andmete esitamine vastavussertifikaadis käsitletav tahtlikult õigusvastase tagajärje soovimisena. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et informeerimiskohustuste tahtliku rikkumise korral tuleb kahjustamistahet eeldada. Antud juhul puudus kostjal kui heauskselt käituval tellijal põhjus, miks ta ei pidanud AS-i Kane Metall kui eriteadmistega isiku kinnitusi töö lepingule vastavuse kohta uskuma. Hageja väide, et esitatud sertifikaat ei ole AS-i Kane Metall poolt väljastatud, ei ole asjakohane. Vastavalt lepingule (punkt 6.13, punkt 6.15) oli AS-il Kane Metall kohustus väljastada vastavussertifikaat ja tõendada tööde vastavust lepingule. Kohtu hinnangul oli AS Kane Metall sertifikaadi tellimisel kolmandatelt isikutelt vastutav ka nende isikute käitumise eest, kes vastavussertifikaadi, mis kinnitas tehtud töö vastavust ettenähtud tingimustele, välja andsid. Isegi juhul, kui mitte arvestada asjaolu, et AS-il Kane Metall oli lepingu järgi kohustus väljastada vastavussertifikaat ja tõendada töö vastavust lepingutingimustele, oli kohus seisukohal, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et AS Kane Metall kasutas fermide valmistamisel juhuslikult projektis ettenähtust õhemat metalli. Ka ei ole seni menetluses vaidluse all olnud asjaolu, et AS Kane Metall fermid valmistas. Seega ei ole hageja väited vastavussertifikaadi osas asjakohased. Kuna kohus leidis, et antud juhul ei ole aegumise kohaldamine põhjendatud, tuleb menetlust käesolevas tsiviilasjas jätkata.

4.Nauvitsman OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lugeda kostja tasaarvestuse aluseks olev kahju hüvitamise nõue aegunuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 146 lg 4. Hageja on seisukohal, et mingist tahtlikust lepingurikkumisest ei saa antud juhul rääkida, kostja ei ole kuidagi tõendanud AS-i Kane Metall tahtlust terasfermide valmistamisel või paigaldamisel. Apellandile teadaolevalt ei tunne kohtupraktika praktiliselt TsÜS § 146 lg 4 kohaldamist, seda just põhjustel, et Riigikohus on sätte rakendamiseks näinud ette väga äärmuslikud eeldused (õigusvastase tagajärje soovimine). Antud juhul ei saa apellandi hinnangul kuidagi järeldada, et AS Kane Metall on soovinud tootmishoone katuse kokkuvarisemist, samuti ei ole tõendatud tema rikkumine üldisemalt ega põhjuslik seos; 2) on apellant arvamusel, et kostja ei ole esitanud asja materjalide juurde projektdokumentatsiooni, millest oleks võimalik välja lugeda (andmeid kõrvutades), et AS Kane Metall on fermide valmistamisel projekti eiranud. Teiseks ei ole keegi väitnud, et AS Kane Metall oleks kasutanud ettenähtust õhemat metalli, sellist järeldust ei leia ka Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo arvamusest – ettenähtust õhema metalli kasutamine on kohtu ekslik järeldus. Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo arvamusest tuleneb, et terasfermide põhielementide ristlõiked ei vasta projektile – see ei tähenda aga ettenähtust õhema metalli kasutamist. Sellises olukorras on ennatlik järeldada, et valmistatud fermid andsid kuidagi põhjuse hoone katuse varinguks; 3) on hageja menetluses kestvalt (sh kohtueelses kirjavahetuses) väitnud, et kohtutoimiku lehel nr 70 asuv vastavussertifikaat ei ole omistatav AS-ile Kane Metall. Hageja väidab, et selline vastavussertifikaat on fabritseeritud. Seega langeb ära võimalus, et sertifikaadi väljastamisega saaks siduda ehitaja tahtlikkust või informeerimiskohustuse rikkumist. Kostjal olid olemas andmed allkirjata sertifikaadi vormistamiseks; 4) on arusaamatu kohtu järeldus, et AS Kane Metall oli sertifikaadi tellimisel kolmandatelt isikutelt vastutav ka nende isikute käitumise eest, kes vastavussertifikaadi, mis kinnitas tehtud töö vastavust ettenähtud tingimustele, välja andsid. Kohus on siinjuures iseenesest möönnud, et AS Kane Metall ei ole vastavussertifikaati (tl 70) väljastanud, kuid samas ei ole hageja ega kostja väitnud menetluse jooksul kordagi, et selle sertifikaadi oleks andnud välja keegi kolmas (tundmatu) isik; 5) juhul, kui peaks osutuma tõeks fermide ristlõigete mõningane vähendamine võrreldes projektiga, siis ei saa siinjuures rääkida mingist tahtlikust tegevusest ja kahjuliku tagajärje soovimisest. Apellandile teadaolevalt kukkus katus sisse katuselt lume koristamata jätmise tõttu.

Metall esitanud vastustajale ebaõige kinnituse töö vastavuse kohta. AS Kane Metall on vastustaja suhtes toime pannud tahtliku lepingurikkumise. AS Kane Metall ei ole vastustajale teatanud tema tehtud töö mittevastavusest lepingule, kuigi oleks pidanud seda tegema. Seega on tegemist AS-i Kane Metall poolse informeerimiskohustuse olulise ja tahtliku rikkumisega (tehtud töö puuduse mahavaikimisega). Kui ka asuda seisukohale, et AS-i Kane Metall väljastatud vastavussertifikaat ei olegi AS-i Kane Metall väljastatud, on ilmne, et AS Kane Metall oleks pidanud oma tööd kontrollima ja mitte üle andma vastustajale niivõrd oluliste puudustega tööd. AS Kane Metall on maha vaikinud olulise varjatud puuduse; 2) on apellant esitanud eluliselt ebausutava väite justkui oleks vastustaja antud sertifikaadi võltsinud. Sertifikaadil on olulised kasutatud metalli tehnilised näitajad (eelkõige margid ja sertifikaatide numbrid). Need on andmed, mida sai teada vaid AS Kane Metall. Apellant ei ole kordagi vaidlustanud dokumendi ehtsust (kooskõlas TsMS §-ga 277). Kui AS Kane Metall ei ole sertifikaati väljastanud, on ta rikkunud pooltevahelist lepingut (kui jättis kinnituse andmata) ning tuleb lugeda, et ta on andnud kinnituse töö üleandmisega. Maakohus on lugenud informeerimiskohustuse rikkumiseks ka tööde üleandmist kui sellist; 3) leiab apellant ebaõigesti, et käesoleval juhul ei ole tegu tahtliku lepingurikkumisega. AS-i Kane Metall tahtlust lepingurikkumise juures näitab asjaolu, et AS Kane Metall kui oma valdkonnas pikaajaliselt tegutsev ettevõtja pidi tehtud tööd kontrollima ja mitte andma vastustajale üle lepingule mittevastavaid ferme ning mitte andma vastustajale kinnitust, et fermid vastavad poolte kokkulepitule. Õhema metalli kasutamine niivõrd suures ulatuses kinnitab AS-i Kane Metall pahatahtlikkust ja soovi rikastuda õhema metalli kasutamise tulemusel. Praegusel juhul seisneb õigusvastase tagajärje soovimine selles, et AS Kane Metall on olulises ulatuses rikkunud tal lasuvat käibekohustust olla hoolas, informeerimiskohustuse olulises rikkumises ning kohustuse rikkumises vältida kahju tekitamist ning tahtlikus heade kommete vastases käitumises. On ilmne, et samal kutsealal tegutsev, ausalt ja õiglaselt käituv ettevõtja ei oleks kasutanud projektijärgsest väiksema läbilõikega metalli fermide valmistamisel ega esitanud seejärel ebaõigete andmetega vastavusdeklaratsiooni; 4) piisab vastustajal AS-i Kane Metall lepingurikkumise tõendamiseks ka OÜ Roolaht ja Partnerid ekspertarvamusest. Töövõtulepingu p-s 6.1 on AS Kane Metall kinnitanud, et projektdokumentatsioon on täielik ja piisav töö tegemiseks. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et AS-il Kane Metall oli olemas kogu vajalik projektdokumentatsioon fermide valmistamiseks. Teiseks on vastustaja esitanud vastava osa projektdokumentatsioonist vastuses hagile, lisas 2. Seega on absurdne apellandi väide, justkui poleks olnud tal võimalik OÜ Roolaht ja Partnerid ekspertarvamust kontrollida. Samuti oleks võinud apellant esitada ilma takistusteta tõendite kogumise taotluse. Kuna apellant seda teinud ei ole, ei saa ta enam seda apellatsiooniastmes teha. Käesoleval juhul on vaja üksnes mõõta fermi metalli tegelik paksus ja võrrelda seda projektis ettenähtud paksusega. Seega tuleb jätta apellandi väide, nagu ei oleks ekspertarvamuses tehtud järeldused kontrollitavad, tähelepanuta. Ekspertarvamuses on kehtivalt ja ammendavalt leitud, et mitme erineva fermi ristlõige ei ole projektijärgne ning väiksem ristlõige tähendabki õhema metalli kasutamist. Samuti on ebakorrektne apellandi väide, justkui ei oleks sellist väidet menetluse kestel esitatud. OÜ Roolaht ja Partnerid ekspertarvamuses on tuvastatud, et lumekoormus ei saanud olla tootmishoone varingu põhjuseks. Vastupidist ei ole apellant tõendanud.

9.Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks, ei anna ringkonnakohus ka lõplikku hinnangut kostja tasaarvestuse aluseks oleva nõude aegumisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastanud, et kostja tasaarvestuse aluseks olev ehituse töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna asjas kohaldub TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt TsÜS § 146 lg 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seega oleneb TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine sellest, kas kostja poolt AS-ile Kane Metall etteheidetav rikkumine toimus tahtlikult või mitte. TsÜS § 146 lg 4 kommentaaride kohaselt kohaldatakse seda sätet kõige tihedamini just ehitustöövõtulepingute korral, kui töövõtja annab tellijale või ostjale tahtlikult valeinfot või vaikib talle teadaolevad puudused tahtlikult maha (informeerimiskohustuse rikkumine). Muuhulgas võib säte tulla kohaldamisele ka juhul, kui professionaalne ehitaja ise puudust ära ei tundnud, kuid seda põhjusel, et ta oli töö korraldanud lohakalt (nt puudus kvaliteedikontroll) (vt TsÜS kommenteeritud väljaanne, 2010, lk 476). Tsiviilõiguslikku „tahtlust“ tuleb sisustada VÕS § 104 lg 4 kaudu, mille kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (vt ka Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr (3-2-1-15-09,3-2-1-83-08, 3-2-1-79-09, 3-2-1-20-12). Asjas ei ole vaidlust, et kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olev nõue muutus VÕS § 651 lg 1 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisest. Samas ei ole maakohus selgelt tuvastanud, millal töö valmis sai. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada VÕS § 651 lg 1 järgne töö valmimise aeg ja nõude aegumistähtaja algus. Maakohus on asja lahendamisel tuginenud Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo kui asjatundja arvamusele, mille kohaselt AS-i Kane Metall poolt toodetud fermid ei vastanud projektdokumentatsioonile. Hageja ei ole asjas nimetatud arvamust ümber lükkavaid tõendeid esitanud. Roolaht ja Partnerid Inseneribüroo arvamuse lk-lt 4 nähtub, misssuguse projektdokumentatsiooniga on arvamuse andja töö teostamiseks tutvunud, sh on arvamuse andja tutvunud projekti konstruktiivse osa joonistega 25 lehel (OÜ Tandem, töö nr V-04/03, joonised K1...K-25). Kostja on maakohtus esitanud alltöövõtulepingu projekti ärakirja (I kd lk 59-69) koos 2. aprilli 2012 menetlusdokumendiga (I kd lk 47) ja hageja ei ole maakohtu menetluses nimetatud tõendi asja juurde võtmise osas vastuväiteid esitanud. Seega ei ole ka põhjendatud apellatsioonkaebuse väited selles, et kostja ei ole esitanud asja materjalide juurde projektdokumentatsiooni. Olukorras, kus asjatundja arvamusega on tõendatud (ja hageja ei ole vastupidist tõendanud), et fermide põhiprofiilid on asendatud projektivastaselt ja selle tulemusena on fermide tegelik kandevõime projektijärgsest oluliselt väiksem (kuni 35%), võib olla tegemist töö teostaja poolse puuduse tahtliku mahavaikimisega. Kahjustamistahet saab eeldada ja vastupidist peab tõendama töövõtja (antud juhul hageja).