Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-10232
Tsiviilasi
Nauvitsman OÜ hagi AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 96 067,94 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nauvitsman OÜ ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
23. jaanuar 2018 Apellant (hageja): Nauvitsman OÜ, rk 11107899; esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, rk 10086190; esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Vastustaja (kostja): AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, rk 10086190; esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): Nauvitsman OÜ, rk 11107899; esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. mai 2017 otsus hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AS-lt Ehitusfirma Rand & Tuulberg välja Nauvitsman OÜ kasuks põhivõlgnevus 82 936 eurot ja viivis 82 936 eurot, kokku 165 872 eurot.
Jätta 86% Nauvitsman OÜ menetluskuludest kõikides kohtuastmetes AS-i Ehitusfirma Rand & Tuulberg kanda ja 14% AS-i Ehitusfirma Rand & Tuulberg menetluskuldest Nauvitsman OÜ kanda.
5.1.„Rahuldada Nauvitsman OÜ hagi Ehitusfirma AS-i Rand & Tuulberg vastu osaliselt.
5.2.Mõista AS-lt Ehitusfirma Rand & Tuulberg välja Nauvitsman OÜ kasuks põhivõlgnevus 82 936 eurot ja viivis 82 936 eurot, kokku 165 872 eurot.
5.3.Jätta rahuldamata Nauvitsman OÜ hagi 13 131,94 euro väljamõistmiseks.
5.4.Rahuldada Nauvitsman OÜ taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
5.5.Tagastada tsiviilasjas nr 2-12-10232 Nauvitsman OÜ arveldusarvele nr XXXX tema poolt 9.03.2012 tasutud riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 5191,16 eurot. Makse selgitusse märkida „Riigilõivu tagastus tsiviilasjas 2-12-10232“.
5.6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata punkti 5.5. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
5.7.Jätta 86% Nauvitsman OÜ menetluskuludest kõikides kohtuastmetes AS-i Ehitusfirma Rand & Tuulberg kanda. 5.8 Jätta 14% AS-i Ehitusfirma Rand & Tuulberg menetluskuldest kõikides kohtuastmetes Nauvitsman OÜ kanda.
5.9.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist“. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi AS-i Ehitusfirma Rand & Tuulberg (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 96 067,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 55 974,85 eurot ning viivis 0,5% tasumata võlgnevuselt päevas alates 10.03.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt loovutas Kane Metall AS (edaspidi Kane) nõude kostja vastu hagejale
27.detsembril 2011. Kane ja kostja sõlmisid 07.04.2011 alltöövõtulepingu nr 5/2011.
Lepinguga kohustus Kane valmistama ja paigaldama teraskonstruktsioonid ja ladude võrkuksed. Kane esitas kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 5 arvet, millest kolm viimast jättis kostja osaliselt või täielikult tasumata. Hagejal on kostja vastu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel summas 82 963 eurot . Samuti tellis kostja 2011.a AS Columbia kivi tootmishoone rekonstrueerimisel erinevaid detaile. Kane Metall AS tegi tööd ja esitas 15.11.2011 akti ja arve summas 13 131,94 eurot. Kostja tasaarvestus ei ole õiguspärane. Tõendamata on kahju suurus ning kostja kohustus AS-le Columbia Kivi kahju hüvitada. Kui nõue eksisteerib, on see aegunud. Arvestades asjaolu, et ehitis valmis ja anti kostjale üle juba 2003. aastal, aegusid võimalikud lepingust tulenevad kahjunõuded juba 2008. aastal.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue kostja vastu lõppes 13.10.2011 tasaarvestusega. Kostjal on hageja vastu pärast tasaarvestust nõue 849,78 eurot. Kane ja kostja vahel 27.04.2003 sõlmitud töövõtulepingu nr 37/03 järgi pidi Kane valmistama ja paigaldama AS-i Columbia Kivi Vana-Kastres asuva tehasehoone terasfermid. Kane rikkus kostjaga sõlmitud lepingut. 28.02.2011 varises objekti katus sisse. Ekspert tuvastas, et tootmishoone varisemine põhjustasid nii Kane kui projekteerija lepingurikkumised. Kane ja projekteerija vastutavad osavastutuse sätete alusel (50% ja 50%). Kostja esitas Kanele nõudekirja 06.05.2011. Hageja esitas vastuväite kahju suurusele hilinemisega. Sellisele väitele ei saa enam tugineda.
3.19.02.2015 määras maakohus asjas ekspertiisi katusevaringu põhjuste väljaselgitamiseks (kd II, tl 174-175). Varingu põhjuseks oli ebakvaliteetne fermi liide ja fermi varraste gabariitide omavoliline vähendamine AS-i Kane Metall poolt. Täiendekspertiisi kohaselt vastab projekteeritud terasfermi sõlm A standardis lubatud lahendustele, kuid ehitusprojektis ei ole arvesse võetud A ekstsentrilisusest tekkivat täiendavat paindemomenti.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 23. mai 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 4 159,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 828,03 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.05.2017 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tagastas hagejale enam tasutud riigilõivu 5 191,16 eurot. 4.1.Maakohus märkis, et puudub vaidlus, et Kane ja kostja vahel sõlmiti kaks eraldi töövõtulepingut, mille kohaselt pidi Kane valmistama AS-i Columbia Kivi Luunja lao (leping nr 5/2011) ning Vana-Kastre tootmishoone (leping nr 37/03) teraskonstruktsiooni ning selle paigaldama. Kostja jättis lepingust nr 5/2011 tuleneva tasu maksmise kohutuse täitmata. Hageja omandas nõude Kanelt. Vaidlust ei ole ka selles, et AS-i Columbia Kivi Vana-Kastres asuva laohoone katus varises sisse.
4.2.Maakohtu käsitles esmalt kostja vastunõude aegumist. Maakohus luges töövõtulepingu nr 37/03 punkti 4.1.2. alusel kokkulepitud töö valmimise ajaks 16.05.2003. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tööd pidid valmima hiljemalt 30.04.2003.
Maakohus leidis, et kuigi Roolaht ja Partnerid Inseneribüroolt on töö tellinud If I & P Insurance AS, ei muuda see asjaolu dokumentaalse tõendi väärtust asjaolude tõendamisel. Samamoodi ei ole kasutuskõlbmatu ekspert Hannes Kase eksperdiarvamus ning tema koostatud ekspertiisiaktile saab tugineda kui ühele asjas tähtsust omavale tõendile. Maakohus jõudis seisukohale, et Kane fermide valmistajana pidi projektis ettenähtud paksusest õhema metalli kasutamisest teadlik olema. Kane rikkus informeerimiskohustust. Maakohus nõustus kostjaga selles, et informeerimiskohustuste tahtliku rikkumise korral tuleb kahjustamistahet eeldada. Isegi juhul, kui mitte arvestada asjaolu, et Kanel oli lepingu järgi kohustus väljastada vastavussertifikaat ja tõendada töö vastavust lepingutingimustele, jõudis maakohus seisukohale, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Kane kasutas fermide valmistamisel juhuslikult projektis ettenähtust õhemat metalli. Kuna lepingujärgne töö pidi valmis saama hiljemalt 16.05.2003 ning Kane on teadlikult vaikinud maha projektivastaste fermide valmistamise, kohaldub kostja nõudele 10 aastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 17.05.2003. Hageja esitas hagi 9.03.2012, st et hagi esitamise ajaks ei olnud möödunud veel 10 aastane aegumistähtaeg ning kostja ei ole minetanud õigust esitada tasaarvestusavaldus. Enne kohtumenetlust on kostja tasaarvestusavalduse esitanud juba 6.05.2011. Vaidlust ei ole selle üle, et tasaarvestusavaldus on kätte saadud.
4.3.Maakohus andis seejärel hinnangu tasaarvestuse lubatavusele. Kane ja kostja vahel oli lisaks lepingule nr 37/03 sõlmitud ka alltöövõtuleping nr 5/2011, mille kohaselt pidi Kane valmistama ja paigaldama Luunja vallas asuvate ladude teraskonstruktsioonid, samuti teras- ja võrkuksed. Vaidlust ei ole, et Kane lepingu täitis. Kane esitas kostjale arved kogusummas 104 067,94 eurot, millest kostja tasus vaid 8000 eurot. Seega on kostjal tasumata 96 067,94 eurot. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kostjal tuli hüvitada AS-ile Columbia Kivi kahju, mille tekkimise eest on vastutav Kane, tasaarvestab kostja VÕS § 197 lg 1 alusel hageja lepingust nr 5/2011 tuleneva nõude enda kahjunõudega. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on hüvitanud AS-le Columbia Kivi kahju summas 167 571,56 eurot, mis tekkis seoses 28.02.2011 toimunud katusevaringuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks vastupidine ja mis lükkaks ümber kostja esitatud tõendi. VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega võib kostja esitada käesolevas menetluses tasaarvestuse vastuväite vaatamata sellele, et Kane on oma nõude kostja vastu loovutanud. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist sellises summas ning seda, et kostja oleks kahju hüvitanud. Kostja esitas 27.09.2011 koostatud akti, millelt nähtub, et kostja on taastanud AS-i Columbia Kivi Vana-Kastres asuva hoone täielikult. Samuti on kostja esitanud hinnapakkumised 2011. aasta märtsikuust, millelt nähtub taastamistööde maksumus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millega oleks kostja esitatud tõendid ümber lükatud. Hageja viited AS-i Columbia Kivi enda osale kahjutekkimisel (paksu lume koristamata jätmine katuselt) on ümber lükatud ekspertarvamusega.
Kostja on tasaarvestanud pool AS-le Columbia Kivi hüvitatud kahjust hageja nõudega, leides, et nii hageja kui ka projekteerija on mõlemad kahju tekkimise eest vastutavad. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus ja mitme kahju tekitaja vahel proportsionaalne kahjusumma jagamine on kooskõlas kohtupraktikaga.
4.4.Kostja on seisukohal, et arvel nr 5657 kajastatud töö summa 13 131,94 eurot (koos käibemaksuga) on teostatud puudustega töö asendamisena. Arve on väljastatud 7.12.2011 vastavalt aktile nr 1, 4.11.2011 ning Luunja ladude osas. Maakohus leidis, et ei ole usutav, et arve nr 5657 (väljastatud 7.12.2011 akti alusel, mis on koostatud 4.11.2011) on esitatud puudustega töö asendamise eest. Puudustega fermid olid valmistatud Vana-Kastres asuvale hoonele, kuid arvel nr 5657 on kajastatud Luunjas asuva hoone konstruktsioonid. Seega ei nõustub kohus kostjaga selles, et arvel nr 5657 kajastatud summat 13 131,94 eurot ei tuleks maha arvestada. Hageja nõude suuruseks on 96 067,94 eurot. Kostja nõude suuruseks on 100 227,11 eurot. Kuivõrd kostja on hageja nõude enda nõudega nõuetekohaselt tasaarvestanud, tuleb selle värra vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa suurust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4159,17 eurot. Hageja väite osas, et kostja tasaarvestatav summa peaks olema käibemaksu võrra väiksem, märkis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja saab käibemaksu tagasi küsida. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista viivis seadusjärgses määras tasumata summalt, s.o 4159,17 eurolt alates selle sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast (22.12.2011) kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 1828,03 eurot. Hageja taotlust arvestades tuleb kostjalt välja mõista ka seadusjärgne viivis 4159,17 eurolt otsuse tegemisest alates kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 viidates menetluskulud poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja kahju hüvitamise nõue tõendatud. Tõendamata on tootmishoone taastamistöödest tulenev kahju tekkimine ja seadmete kahjustumisest tekkinud kahju. Maakohus lähtus ebaõigesti vaid kolmandate isikute hinnapakkumistest; 2) on kostja nõue aegunud. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 146 lg 4; 3) ei ole maakohtu viidatud hinnapakkumise alusel tõid ei tehtud; 4) ei näita 27.09.2011 taastamistööde akt tootmishoone taastamistööde maksumust. Kostja esitas akti alles kaks aastat pärast hagi vastuse koostamist; 5) on kahju hüvitamise nõue ebaproportsionaalselt suur. Pärast tehasehoone katuse osalist sissevarisemist on taastamistööd tellitud samuti Kanelt, kes on valmistanud uued fermid ja teostanud paigalduse summas 13 131,94 eurot (07.12.2011 arve alusel). Seega ei ole Kane tööd olnud tehasehoone juures suuremahulised ja kostja märgitud summas 167 571,56 eurot ei saanud olla Kanele sellisena ettenähtav;
6) peab kahju hüvitamise nõue olema ilma käibemaksuta; 7) esitas hageja maakohtule OÜ Virtex 14.11.2013 ekspertarvamuse (tl 43-54, II kd), mille kohaselt oli fermide kandevõime sätestatud projektis ebapiisavalt. Ekspert leidis, et katusevaringut ei saanud põhjustada fermide tootja (Kane) tegevus fermide valmistamisel; 8) ei ole maakohus kohtule esitatud vastavussertifikaatide osas hageja vastuväiteid arvestanud ja ei ole vastuväidetega mittenõustumist põhjendanud;
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta rahuldamata ka hageja taotluse tõendite esitamiseks. Kostja leiab, et kahju hulka kuulub ka käibemaks. Käibemaksu nõudmine on kostja otsustada. Hageja ei esitanud seoses kostja käibemaksuarvestusega tõendeid ega taotlusi, mistõttu ei kuulu käibemaksuarvestust puudutavad faktilised asjaolud enam teise astme kohtus tuvastamisele ega kontrollimisele. Hageja väited kahju ulatuse ja tekkimise kohta on ebaõiged. Tõendada tuleb kahju tegelik suurus ning kahju ulatuse tõendamiseks ei pea hoonet taastama. Kahju ulatuse ja suuruse tõendamiseks võib kasutada pädevate isikute koostatud ehitusmaksumuste kalkulatsioone. Riigikohus on korduvalt osundanud sellele, et asja kahjustumise või hävimise korral ei pea kahju kannataja kahju hüvitamise vältimatu eeldusena asja taastama. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-05 (p-s 19) ja lahendis nr 3-2-1-113-08 (p-s 14) märkinud, et TsÜS § 54 mõttes kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise hävimise korral ei ole kahjuks ehitise taassoetamise maksumus või turuväärtus, sest samale kinnisasjale ei ole võimalik ehitist asemele osta. Kostja esitatud tõendeid taastamistööde maksumuse osas hageja ümber ei lükanud, mistõttu ei saa hageja väita, et kostja pole taastamistööde maksumust tõendanud. Ebaõige on hageja etteheide, et kahju hüvitamist saab nõuda vaid siis, kui asi taastatakse kohtule esitatud hinnapakkumise järgi.
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja menetluskulud poolte kanda jättis ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) eksis maakohus arvutustehte tegemisel. Maakohus oleks pidanud arvutuse tulemusel leidma, et kostja nõue ületab hageja nõuet 4159,17 eurot võrra, mitte vastupidi; 2) on ebaseaduslik kostjalt viivise väljamõistmine. Maakohus mõistis vääralt välja jooksva viivise ilma selle maksimumsuurust määramata. Kostja taotles vastuses hagile (p 5, I kd tl 45 – 46) viivisemäära vähendamist seaduses sätestatud ulatuseni. Maakohus jättis viivise väljamõistmisel antud taotluse selgesõnaliselt lahendamata (TsMS § 442 lg 5 oluline rikkumine); 3) jaotas maakohus ebaõigesti menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Maakohus oleks pidanud jätma hagi täies ulatuses rahuldamata, sest maakohus eksis tasaarvestatavate nõuete lahutamisel ning leidis ekslikult, et kostja on hagejale võlgu. Ka juhul, kui maakohtu otsus peaks kostja poolt vaidlustatud osas jõusse jääma, tuleb menetluskulude jaotus tühistada. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel, kuna kostja
suhtes ei oleks menetluskulude proportsionaalne väljamõistmine (TsMS § 163 lg 1) olnud ebaõiglane.
8.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Alternatiivselt palub hageja jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostja apellatsioonkaebus esitati mittetähtaegselt, kuna apellatsioonkaebuses oli märgitud kohtulahendi kättesaamise ajaks 23.05.2017 ja selle menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 23. mai 2017 otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsus, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 82 936 eurot ja viivise 82 936 eurot, kokku 165 872 eurot ning jätab 86% hageja menetluskuludest kõikides kohtuastmetes kostja kanda ja 14% kostja menetluskuludest kõikides kohtuastmetes hageja kanda. Hageja ja kostja apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohus märgib, et pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) Kane Metall AS loovutas Nauvitsman OÜ-le arvete nr 4194, 4998, 5452 ja 5657 tasumise nõude; 2) kostja ei ole tasunud 31.08.2011 akti nr 2 alusel esitatud arvet nr 4149 summas 46 668 eurot täielikult. Tasumata on 38 668 eurot; 3) kostja ei ole tasunud 25.10.2011 akti nr 3 alusel esitatud arvet nr 4998 summas 24 000 eurot; 4) kostja ei ole tasunud 25.11.2011 akti nr 4 alusel esitatud arvet nr 5452 summas 20 268 eurot; 5) kostja ei ole tasunud 04.11.2011 akti nr 1 alusel esitatud arvet nr 5657 summas 13 131,94 eurot; 6) Kane Metall AS ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 37/03, milles oli VanaKastres asuva AS-i Columbia Kivi hoone osas kokkulepitud tööde valmimise ajaks 16.05.2003. Tööd olid tähtaegselt teostatud, need olid vastu võetud ning kostja oli lepingujärgse tasu AS-ile Kane Metall tasunud; 7) töövõtulepingu nr 37/03 objektiks olnud Vana-Kastres asuva hoone katus varises 28.02.2011 sisse.
11.Kostja vaidles vastu hageja nõudele summas 82 963 eurot, mis tekkis alltöövõtulepingu nr 5/2011 alusel põhjusel, et hageja nõue lõppes 13.10.2011 kostja tasaarvestusega. Kostja väitel lõppes ka arve nr 5657 summas 13 131,94 eurot tasumise kohustus tasaarvestusega. Samas vaidles kostja selle tasumisele vastu ka alusel, et nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis hagejalt arvel märgitud tööd, kostja ei ole töid vastu võtnud ning tal puudub kohustus nende tööde eest tasuda.
12.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha hageja nõude osas, mis on esitatud alltöövõtulepingu nr 5/2011 alusel (I), teiseks kostja tasaarvestuse lubatavuse osas (II), kolmandaks hageja nõude osas arve nr 5657 alusel (III), seejärel hageja põhinõuete ja viivise rahuldamise osas (IV), järgmisena lahendab kostja apellatsioonkaebuse (V) ning võtab lõpuks seisukoha menetluskulude jaotuse osas (VI).
I
13.TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja kinnitas ringkonnakohtule, et tal puuduvad alltöövõtulepingu nr 5/2011 täitmisest tekkinud sissenõutavaks muutunud nõude osas vastuväited selles osas, et töö oli nõuetekohane, kostja võttis selle vastu ja kostjal on lepingu alusel esitatud arvetest tasumata 82 963 eurot. Ringkonnakohus loeb kostja omaksvõtuga tõendatuks hageja nõude kostja vastu summas 82 963 eurot. II
14.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tema nõue kostja vastu ei ole lõppenud tasaarvestusega. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude 13.10.2011 avaldusega tasaarvestanud. Hageja vaidles kostja vastuväitele vastu ja leidis, et kostja tasaarvestus ei ole lubatud, kuna kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud ja hageja esitas aegumise vastuväite. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.
15.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et kostja nõue, millega ta hageja nõude tasaarvestas, ei tekkinud enne nõude aegumist, st kostja tasaarvestatav nõue (aktiivnõue) oli tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud. Maakohus tuvastas, et Kane Metall AS ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 37/03 alusel oli kokkulepitud tööde valmimise ajaks 16.05.2003. TsÜS § 135 lg 1 järgi algas kostja nõude aegumise tähtaeg 17.05.2003. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja nõudele AS Kane Metall AS kohaldus TsÜS § 146 lg-te 2 ja 4 alusel 10 aastane aegumistähtaeg, kuna AS Kane Metall AS rikkus oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. TsÜS § 146 lg 4 on erinorm aegumistähtaja osas. Tahtluse sisustamisel TsÜS § 146 lg 4 alusel on kohtupraktikas juhindutud VÕS § 104 lg-st 5, mille järgi on tahtlus “õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel” ning sätte kohaldamiseks ei piisa siiski üksnes sellest, et võlgnik kohustust tahtlikult ei täitnud, vaid lisaks peab tal vähemalt üldjuhul olema tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada (VÕS § 1045 lg 1 p 8 kontekstis) (RKTKo 17.03.2009, 3-2-1-15-09, p 14). TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (RKTKo 16.09.2009, 3-2-1-79-09, p 11). Tahtluse tuvastamise eelduseks on isiku teadlikus ja arusaamine oma teo õigusvastasusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise kontekstis saab tahtluseks olla eelkõige otsene tahtlus, see tähendab, et tahtlus peaks olema suunatud nii teole (lepingu rikkumine) kui saavutatavale tagajärjele ( kahju tekitamine).
16.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada, et AS Kane Metall AS oli teadlik lepingu rikkumisega kaasneva tagajärje õigusvastasusest ja soovis sellise tagajärje saabumist. Kostja esitas menetluses järgmised väited, mis kostja arvates kinnitasid, et AS Kane Metall rikkus oma kohustusi tahtlikult TsÜS § 146 lg 4 tähenduses: 1) ei ole tõendanud, et AS-i Kane Metall teostatud tööd vastasid poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule (I kd lk 70); 2) AS Kane Metall pidi olema teadlik projektiga ettenähtud nõuetest ning tal puudus õigus iseseisvalt lepingus kokkulepitut muuta; 3) AS Kane Metall soovis õigusvastast tagajärge, kuna ausalt ja õiglaselt käituv ettevõtja ei oleks kasutanud projektijärgsest väiksema läbilõikega metalli ega esitanud ebaõigete andmetega vastavusdeklaratsiooni (I kd lk 121-125); 4) AS Kane Metall ei teatanud kostjale, et tema töö ei vasta lepingutingimustele, seega on tegemist informeerimiskohustuse olulise ja tahtliku rikkumisega (I kd lk 169).
17.Maakohtus koguti arvukalt tõendeid selle kohta, mis võis põhjustada 28.02.2011 katuse varingu. Pooled esitasid Roolaht ja Partnerid OÜ ekspertarvamuse ja Virtex OÜ ekspertarvamuse, kohus määras ekspertiisi AS Columbia Kivi tootmishoone 2011 aasta katusevaringu põhjuste tuvastamiseks (II kd lk 174). Asjatundja K. Sahk märkis, et võrreldes kohtu poolt määratud ekspertiisi, Roolaht ja Partnerid OÜ, Virtex OÜ ning IB EstKonsult arvamusi, siis ekspertiisi objektiks olnud fermi varrastes esinevad sisejõud on arvutuste tulemusena saadud erinevad; ekspertide kasutatud koormusparameetrid on erinevad ning seetõttu ei ole esitatud ekspertiis ega ka arvamused omavahel võrreldavad, kuna eksperdid kasutasid erinevat arvutusskeemi võrreldes algse projekteerijaga (III kd lk 27). Roolaht ja Partnerid OÜ ekspertarvamuse kohaselt esinesid varingu võimalike põhjustena nii projekteerimisvead kui ka ehitusvead (I kd lk 71-90). Virtex OÜ ekspertarvamuse kohaselt oli katus määratud paratamatult kokku varisema projekteerimisveast tulenevalt ning märgiti, et projekteerija avalduse kohaselt toodeti fermid vastavalt antud hetkel kehtinud projekti redaktsiooni järgi ( II kd lk 49). Maakohtu määratud ekspertiisi akti p 2.6.1. kohaselt olid AS Kane metall toodetud fermid osaliselt erinevad (õhemad) projektis märgitust. Ekspertiisi akti 2.6.3 kohaselt pidi AS Kane Metall lepingu täitmisel tekkima eelkõige küsimusi terase margi osas ja teraskonstruktsioonide keskkonnaklassi ehk värvisüsteemi osas, mis mõlemad olid projektis nimetamata Ekspertiisi akti p 2.6.6. kohaselt oleks muudetud lahenduste osas tulnud AS-il Kane Metall võtta kooskõlastus Ekspert märkis p-s 2.6.9. vastuseks küsimusele, kas juhul, kui projektis oli fermi tugevusklass määratlemata kasutama terast S355, et see on tavapärane, samas esineb turul ka teiste tugevusklassidega torusid. Ekspert märkis ka, et esialgses projektis ja katuse rekonstrueerimise projektis on erinevused ning uue katuse tegemisel on projekteerija suurendatud fermide varraste mõõtmeid (II kd lk 206, 207).
18.Asja materjalide juures on 20.06.2014 Tandem OÜ ehituskonstruktor V. Aedma seletuskirjaga koos esitatud Columbia Kivi juurdeehituse tööprojekt. Seletuskirja kohaselt peale katuseavariid 2011 talvel koostas projekteerija uue projekti arvestades OÜ Roolaht ja Partnerid ning OÜ Virtex analüüsi tulemusi. Samuti märgitakse seletuskirjas, et 2003 aasta alguses oli ajagraafik pingeline, jooniseid väljastati tööde teostajale (AS Kane Metall) osade kaupa, töö käigus tehti täiendusi ja muudatusi ning täielikus mahus esitati tööjoonised objekti lõpus (II kd lk 141).
Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjatundjate ja eksperdi arvamustest saab järeldada, et katus varises sisse erinevate mõjurite koomõjus ning eelkõige põhjustas selle tagajärje projekteerimisega seonduv, sh puudustega ja hilinemisega esitatud tööprojektid. Maakohus rahuldas hageja taotluse Columbia Kivi Vana-Kastres asuva tootmishoone projekti esitamiseks ning kohustas kostjat projekti esitama. Kostja ei täitnud kohtumäärust, seetõttu ei ole võimalik tuvastada, et AS Kane Metall tootis teisest materjalist või teiste mõõtmetega fermid kui lõplikus projektis oli märgitud (II kd lk 159).
19.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei täinud omapoolset tõendamiskoormist projekti esitamata jättes, samuti ei tõendanud kostja, et AS Kane Metall esitas kostjale need vastavussertifikaadid, mis kostja kohtule esitas (I kd lk 70). Hageja vaidles kostja esitatud vastavusdeklaratsioonile vastu väites, et AS Kane Metall ei ole sellist dokumenti kunagi kostjale üle andnud, dokumendil puudub toote valmistamise kuupäev ja valmistaja ettevõtte vastutav töötaja ei ole sertifikaati allkirjastanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on blanketiga, millel puuduvad viited, kes, millal ja kellele, selle esitas ning arvestades hageja vastuväidet, siis ei loe ringkonnakohus tõendatuks kostja väidet, et AS Kane Metall esitas sertifikaadi heade kommete vastaselt kostjale.
20.TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et AS Kane Metall rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, kes leidis, et hageja pidi tõendama, et töövõtjal puudus kostja kahjustamistahe. 10-aastase aegumistähtaja kohaldamise eeldusena pidi kostja esmalt esitama asjaolud, mille põhjal saaks teha järelduse, et AS Kane Metall käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja selliseid asjaolusid ei esitanud. Sellises olukorras ei ole hagejal kohustust tõendada negatiivset asjaolu.
21.Ringkonnakohus leiab, et kostja tasaarvestus ei ole lubatav ning seetõttu ei hinda kohus apellandi poolt ringkonnakohtu istungil ega ka kostja poolt maakohtule esitatud tõendeid kostja tasaarvestuse aluseks oleva hüpoteetilise kahju suuruse ja põhjendatuse kohta. III
22.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue 13 131,94 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas nõude tõendamiseks väite, et AS Kane Metall ja kostja vahel sõlmiti leping, mille esemeks oli sisse langenud katusega hoone rekonstrueerimiseks uute fermide tootmine, AS Kane Metall täitis lepingu ja andis nõuetekohase töö üle, kuid kostja tasu ei maksnud. Kostja vaidles vastu ja väitis, et AS Kane Metall ja kostja ei sõlminud uute fermide tootmiseks töövõtulepingut, vaid AS Kane Metall tegi tööd puuduste kõrvaldamise korras. Kostja väitis, et ta ei tellinud töid ega nõustunud nende eest tasumisega.
23.Hageja väitel on tal kostja vastu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Selleks pidi hageja esmalt tõendama lepingu olemasolu. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et arve nr 5657 väljastati kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja esitas lepinguliste suhete tõendamiseks hinnapakkumised 10.05.2011, 12.05.2011, 02.06.2011, 09.06.2011 (kd I, tl 23-26), akti töö kohta 04.11.2011 (kd I, tl 27), postisaadetise teatise kuupäevaga 14.11.2011 ja arve nr 5657 07.12.2011. Esitatud hinnapakkumistelt ei nähtu nende
kostjale kätte toimetamine. Samuti ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hinnapakkumistele nõustumuse andnud. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Nõustumuse andmist ei tõenda ka postiteatis, mille kohaselt on AS Kane Metall saatnud kostjale kirja. Samuti ei tõenda teatis seda, et hinnapakkumised toimetati kostjale kätte. Teatisest ei nähtu kirja sisu ja teatise kuupäev ei vasta hinnapakkumiste tegemise kuupäevale. Lepingulisi suhteid ei tõenda ka arve nr 5657, kuna kostja ei ole seda aktsepteerinud. Arve näol on tegu raamatupidamisdokumendiga, mis väljastatakse lepinguliste suhete alusel ning seetõttu ei asenda arve lepingut. Hageja ei ole tõendanud, et AS Kane Metall ja kostja vahetasid tahteavaldusi ning sõlmisid lepingu, mida AS Kane Metall kirjeldas aktis nr 1 ja arvel nr 5657. Seetõttu tuleb jätta hagi 13 131,94 euro ja selle lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. IV
24.Hageja palub lisaks põhinõudele, mille ringkonnakohus eelnevalt luges põhjendatuks summas 82 936 eurot, mõista välja ka viivise tasumata põhivõlalt 0,5 % päevas. Kostja leidis, et hageja nõutud viivis ja viivisemäär on ebamõistlikult suur ja palus viivist vähendada. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 113 lg 8 alusel tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks osaliselt rahuldada ja ringkonnakohus ei mõista viivist põhinõudest suuremas ulatuses välja. Arvestades võlgnevuse pikka perioodi ja seda, et viivis on kasvanud ebaproportsionaalselt suureks, ei kanna sedavõrd suur viivis enam oma kompensatsioonilist ja kahju vähendavat ülesannet. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil sellega, et viivis mõistetakse välja põhinõudega samas suuruses ning loobus tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudest. Lepingus lepiti kokku viivise määr 0,5% päevas, kuid arvetel on märgitud viiviseks 0,1% (tl 16-22). See tähendab, et hageja esitas pakkumuse (VÕS § 16 lg 1) viivise määra muutmiseks. Kostja juhtis tähelepanu viivise suurusega 0,5 % päevas ebamõistlikult kõrgele määrale. Ringkonnakohtu arvates saab asuda seisukohale, et arvetel märgitust määrast kõrgema määraga viivise nõudmine on hea usu põhimõtte vastane, kuna see eksitab kostjat poolte vahelises lepingulises suhtes. Seetõttu lähtub ringkonnakohus viivise arvestamisel viivisemäärast 0,1% päevas. Hageja viivisearvestuse (kd I, tl 30) kohaselt oli arvest nr 4149 tasumata perioodil 21.09.201105.10.2011 46 668 eurot. Viivis on selle perioodi kohta kokku 700,02 eurot. Samast arvest tasuti 8000 eurot ja viivitusse jäi kohustus 38 668 eurot, mis on tasumata ka ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga. Sellest on kogunenud ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga viivis 89 787,10 (periood 06.10.2011-12.02.2018). Kuna juba arve nr 4149 alusel kogunenud viivis ületab põhinõuet ja ringkonnakohus vähendas hageja nõusolekul viivist põhinõudeni, ei arvesta ringkonnakohus viivist teiste arvete alusel ja mõistab arve nr 4149 alusel sissenõutavaks muutnud viivisest 90 487,12 eurost välja viivise osas, mis vastab põhinõudele 82 936 eurole. Seetõttu kuulub väljamõistmisele kokku viivis 82 936 eurot.
V
25.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja apellatsioonkaebuse osas, millega kostja taotles hagi rahuldamata jätmist, kuna ringkonnakohus leidis, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud.
Iseenesest on õige kostja seisukoht, et maakohus eksis arvutuste tegemisel ning vastuolus otsuse põhjendustega mõistis kostjalt välja 4159,17 eurot. Samas ei anna see alust kostja apellatsiooni rahuldamiseks, kuna hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev täitmisnõue, mistõttu rahuldab ringkonnakohus hagi osaliselt. Kuna kostja apellatsioon oli osaliselt põhjendatud, rahuldab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse osaliselt. VI
26.Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kõikides kohtuastmetes võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega menetlusosaliste kanda. Ringkonnakohus rahuldab 96 067,94 euro suurusest põhinõudest 82 936 eurot, s.o ligikaudu 86%. Seetõttu jätab ringkonnakohus 86% hageja menetluskuludest kostja kanda ja kostja menetluskuludest 14% hageja kanda.
27.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.