PPBOÜ hagi RT vastu võlgnevuse 46,04 euro ja viivise 45,04 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
91,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PPBOÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: RI (e-post: XXX) Kostja: RT(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista RT PPBOÜ kasuks AS-i TE ja RT vahel 21.02.2009. a sõlmitud liitmis- ja järelmaksulepingust tulenev võlgnevus kogusummas 91,03 (üheksakümmend üks eurot ja 3 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 45,99 (nelikümmend viis eurot ja 99 senti) eurot ja viivis 45,04 (nelikümmend viis eurot ja 4 senti) eurot.
3.Menetluskulud jätta 99,95 % ulatuses RT kanda ja 0,05 % ulatuses PPBOÜ kanda.
4.Välja mõista RT PPBOÜ kasuks põhjendatud menetluskuludena riigilõiv summas 59,97 (viiskümmend üheksa eurot ja 97 senti) ja õigusabikulu summas 89,96 (kaheksakümmend üheksa eurot ja 96 senti) eurot.
5.Välja mõista RT PPBOÜ kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud 1(6)
2-12-33290 menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.27.08.2012. a esitas PPBOÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RT vastu 148,34 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite avaldusele, anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.10.12.2012. a esitas PPBOÜ kohtule hagi RT vastu võlgnevuse 46,04 euro ja viivise 45,04 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS TE ja kostja liitumis- ja järelmaksulepingud, mille alusel AS TE kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning andis kostja valdusesse seadme Nokia 7100 18-kuulise järelmaksuga. 1.11.2009. a väljastas AS TE kostjale arve nr 25838673 maksetähtajaga 18.11.2009. a summas 46,04 eurot, mis on kostjal käesoleva ajani tasumata. Lepingu üldtingimuste p-i 4.1.2. kohaselt on kliendi kohustuseks tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Punkti
7.3.kohaselt peab arve olema tasutud AS-i TE arveldusarvele hiljemalt maksetähtpäevaks ja maksetähtpäevaks tasumata summalt on AS-ile TE õigus nõuda kliendilt viivist 0,15 % arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viiviseid on arvestatud alates 18.11.2009. a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni summas 69,96 eurot, kuid hageja vähendab viiviseid summani 45,04 eurot. AS TEloovutas 6.12.2011. a nõude AS-ile PPC, kes omakorda loovutas nõude 1.06.2012. a OÜ-le PPB. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 46,04 eurot ja viivised 45,04 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda mõistes menetluskuludelt välja ka seadusjärgse viivise kuni kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.6.02.2013.a esitas kostja vastuväited hagile märkides, et esitatud arvest ei nähtu, mis on arve sisu, mistõttu ei ole nõue selge. Kostja väidab, et on korduvalt palunud selgitada arve sisu, kuid tulutult. Samuti ei ole kostja teadlik nõude loovutamisest. Kostja on seisukohal, et viivisenõue on õigustühine, kuna TE AS-i sõnade kohaselt on kostjaga leping lõpetatud alles jaanuaris 2011. a. Ka õigusabikulude nõue on ebamõistlikult suur arvestades keskmise töötasuga Eesti Vabariigis, lisaks oleks pidanud hageja enne süvenema nõude sisusse ja võtma kostjaga enne hagi esitamist ühendust.
2(6)
2-12-33290
MENETLUSE KÄIK
3.4.03.2013. a seisukohas märgib hageja, et kostja sõlmis AS-iga telekommunikatsiooniteenuse ja seadme järelmaksu lepingud kohustudes nimetatute eest tasuma arvete alusel, kuid jättis 1.11.2009. a arve tasumata. Hageja selgitab, et kõik arved, mis on kostjale esitatud, sisaldavad AS-i TE poolt pakutavat teenust, kuutasu ja Nokia telefoni järelmaksu. Hageja jääb esitatud hagi juurde ja lisab, et õigusabikulu suurus vastab Vabariigi Valitsuse 4.09.2008. a määruses nr 137 toodud piirmääradele.
4.2.04.2013. a vastuväites jääb kostja seisukohale, et ei ole selge, mis on väidetavalt tasumata arve sisu, mistõttu on hagi põhjendamatu.
5.Kohus tegi kostjale 16.04.2013. a ettepaneku tõendada, mis alusel kostja on keeldunud tasumast AS-i TE poolt esitatud arvet ajal, mil 21.02.2009. a sõlmitud liitumis- kui ka järelmaksuleping kehtis. Kostja sai ettepaneku 18.04.2013. a kätte, kuid kohtule määratud tähtaja jooksul tõendeid ei esitanud.
6.13.05.2013. a esitas hageja kostjaga 21.02.2009. a sõlmitud liitumislepingu aluseks oleva hinnakirja paketile Hinnaliider 2, mille tingimuste kohaselt on nimetatud paketi miinimumarveks 45 krooni.
7.14.05.2013. a edastas kohus kostjale hageja 13.05.2013. a esitatud tõendi seisukoha esitamiseks hiljemalt 22.05.2013. a, kuid kostja seisukohta kohtule esitanud ei ole.
8.28.05.2013. a edastas kohus pooltele kirja lõpplahendi avaldikustamise kuupäevast ning poolte menetluskulude nimekirja esitamiseks.
9.29.05.2013. a esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista kostjalt riigilõiv summas 60 eurot ja õigusabikulu 320 eurot.
10.30.05.2013. a esitas kostja vastuväite hageja menetluskuludele, milles palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palus riigilõiv välja mõista proportsionaalselt väljamõistetava summa alusel ning õigusabikuludel tuleks arvestada keskmist töötasu suurust, kuivõrd tegemist on tüüphagiga, mida menetletakse lihtsustatud korras.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
11.Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 lihtsustatud korras. Pooltele on selgitatud õigust olla ära kuulatud, kuid pooled enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 21.02.2009. a sõlmisid TE AS ja RT tähtajalise (18-kuulise) liitumislepingu teenuspaketi QPHL45 telefoninumbri xxx kasutamiseks (tl 20), mille juurde kuuluvad T teenuste kasutamise tingimused (tl 28-40) ja teenuspaketi tingimused (tl 148); • Teenuspaketi tingimuste kohaselt on miinimumarve hinnaks 45 krooni. Miinimumarve sisse arvestatakse kõned ja teenused (v.a eritariifsed lisateenused, sealhulgas eritariifsed SMS-id, lisateenuste kuumaksed, teenindustasud, M-loto, M-parkimine, ID-pilet ja järelmaksud). Kui kõnede ja teenuste maksumus jääb miinimumarvest väiksemaks, on väljastatavaks arveks miinimumarve summa (tl 148); • 21.02.2009. a sõlmisid TEAS ja RT järelmaksulepingu seadme Nokia 7100 osas (tl 24);
3(6)
2-12-33290 • Liitumislepingu juurde kuuluva T teenuste kasutamise tingimuste punkti 4.1.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kehtestatud arvelduskorra kohaselt (tl 31); • Liitumislepingu juurde kuuluva T teenuste kasutamise tingimuste punkti 7.3. kohaselt peab arve olema tasutud AS-i TE arveldusarvele hiljemalt maksetähtpäevaks ja maksetähtpäevaks tasumata summalt on AS-ile TE õigus nõuda kliendilt viivist 0,15 % arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (tl 35); • AS TE väljastas RT 1.11.2009. a dateeringuga arve nr XXX summas 46,04 eurot (s.o 720,30 krooni) maksetähtajaga 18.11.2009. a, mis sisaldab võlgnevust eelmisest perioodist (arvest nr 25588702) summas 674,51 krooni (s.o 43,11 eurot) ja lisaks teenuspaketi tingimustest tulenevat miinimumsummat selgitusega „01.10.200931.10.2009. a kasutamata miinimumarve telefoni nr xxx kohta“ summas 45,76 krooni (tl 26-27); • TEAS loovutas 6.12.2011. a nõude RT vastu summas 74,67 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded, AS-ile PPC (tl 41); • AS PPC loovutas 1.06.2012. a nõude RT vastu summas 74,67 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded, OÜ-le PPB (tl 42).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 13, et 21.02.2009. a sõlmisid TEAS ja RT tähtajalise (18-kuulise) liitumislepingu teenuspaketi QPHL45 kohta telefoninumbriga xxx kasutamiseks, mille juurde kuuluvad T teenuste kasutamise tingimused ja teenuspaketi tingimused. Teenuspaketi tingimuste kohaselt on miinimumarve hinnaks 45 krooni. Miinimumarve sisse arvestatakse kõned ja teenused (v.a eritariifsed lisateenused, sealhulgas eritariifsed SMS-id, lisateenuste kuumaksed, teenindustasud, M-loto, M-parkimine, ID-pilet ja järelmaksud). Kui kõnede ja teenuste maksumus jääb miinimumarvest väiksemaks, on väljastatavaks arveks miinimumarve summa. Samuti on tuvastatud, et 21.02.2009. a sõlmisid TEAS ja RT järelmaksulepingu seadme Nokia 7100 osas. Liitumislepingu juurde kuuluva T teenuste kasutamise tingimuste punkti 4.1.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Liitumislepingu juurde kuuluva AS-i TE teenuste kasutamise tingimuste punkti 7.3. kohaselt peab arve olema tasutud AS-i TE arveldusarvele hiljemalt maksetähtpäevaks ja maksetähtpäevaks tasumata summalt on AS-ile TE õigus nõuda kliendilt viivist 0,15 % arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. AS TE väljastas RT arve nr 25838673 1.11.2009. a summas 46,04 eurot (s.o 720,30 krooni) maksetähtajaga 18.11.2009. a, mis sisaldab võlgnevust eelmisest perioodist (arvest nr 25588702) summas 674,51 krooni ja lisaks selgitusega „01.10.2009-31.10.2009. a kasutamata miinimumarve telefoni nr xxx kohta“ summat 45,76 krooni.
4(6)
2-12-33290 Viiviseid on hageja arvestanud alates arve nr 25838673 maksetähtajast st võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajast, 18.11.2009. a, kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, s.o 27.08.2012. a, summas 69,96 eurot. Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 27.8.12 19.11.09 46,04
Viivitatud Viivis päevi 54,75%
Viivis (€) 69,96
Hageja on vähendanud viiviseid summani 45,04 eurot.
15.Kostja kirjalikust vastusest võib aru saada, et tema hinnangul oli hageja poolt nõutav pooltevahelisest lepingust tulenev kohustus täidetud, kuid kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et AS-i TE poolt 1.11.2009. a arve nr 25838673 oleks tasutud. Kostja peamiseks vastuväiteks on, et temale ei ole selge, mis on väidetavalt tasumata arve sisu, mistõttu on hagi põhjendamatu. Kostja on ise kohtule esitanud 2.04.2013. a kirjavahetuse AS-iga T E, milles on üheselt arusaadavalt selgitatud ja märgitud AS-i TE poolt kostjale esitatud arvete ja kostja poolt tasutud summade väljavõte (tl 140-141). 1.11.2009. a dateeringuga arvel nr 25838673 on selgitusse märgitud võlgnevus eelmisest perioodist (arvest nr 25588702) summas 674,51 krooni (s.o 43,11 eurot) ja lisaks teenuspaketi tingimustest tulenev miinimumsumma selgitusega „01.10.2009-31.10.2009. a kasutamata miinimumarve telefoni nr xxx kohta“ summas 45,76 krooni. Kuivõrd kohtu hinnangul on arusaadav, mida sisaldab 1.11.2009. a dateeringuga arve nr 25838673 ja kohus on korduvalt pööranud kostja tähelepanu tõendamiskohustusele (TsMS § 230 lg 1), kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema poolt oleks nimetatud arve tasutud, kuulub hagi rahuldamisele. Kuna kohus on aga käesoleva kohtuotsuse punktis 13 tuvastanud, et teenuspaketi tingimuste kohaselt on miinimumarve hinnaks 45 krooni, miinimumarve sisse arvestatakse kõned ja teenused (v.a eritariifsed lisateenused, sealhulgas eritariifsed SMS-id, lisateenuste kuumaksed, teenindustasud, M-loto, M-parkimine, ID-pilet ja järelmaksud) ning kui kõnede ja teenuste maksumus jääb miinimumarvest väiksemaks, on väljastatavaks arveks miinimumarve summa, on põhjendatud kostjalt välja mõista teenuspaketi miinimumarvena summa 45 krooni, mitte arvel märgitud 45,76 krooni. Sest arvelt on üheselt arusaadav, et summa 45,76 krooni sisaldab vaid teenuspaketi miinimumsummat, mis teenuspaketi tingimuste kohaselt on 45 krooni, ning arvel puudub märge, et summa 45,76 krooni sisaldaks miinimumarvet ületavaid teenuseid või teenuseid, mis miinimumarve sisse ei arvestata. Seetõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele teenuspaketi miinimumarve summa 45 krooni, millele lisandub eelmise perioodi võlgnevus (arvest nr 25588702) summas 674,51 krooni, kogusummas 719,51 krooni, mis on 45,99 eurot.
16.Viiviseid on hageja arvestanud alates arve nr 25838673 maksetähtajast st võlgnevuse sissenõutavaks muutumise ajast, 18.11.2009. a, kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, s.o 27.08.2012. a, summas 69,96 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid summani 45,04 eurot. Kuna kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista arvel nr 25838673 kajastuv võlgnevus summas 45,99 eurot, on viivisearvestus alljärgnev: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 27.8.12 19.11.09 45,99
Viivitatud Viivis päevi 54,75%
Viivis (€) 69,88
Kuna hageja on vähendanud viiviseid summani 45,04 eurot, on põhjendatud kostjalt viivised summas 45,04 eurot välja mõista. 5(6)
2-12-33290 Lisaks selgitab kohus, et kostja väide TEAS-iga lepingu väidetava lõpetamise kohta 2011. a jaanuaris, millest tulenevalt on kostja hinnangul viivisenõue alusetu, ei ole asjakohane, kuna arve nr 25838673 maksetähtajaks on märgitud 18.11.2009. a, mistõttu muutus arvel sisalduv nõue sissenõutavaks pärast maksetähtaja saabumist (VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1).
17.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et nõude loovutamisest kostjale teatamine omaks õiguslikku tähendust vaid siis, kui kostja oleks võlgnevuse tasunud ning käesolevaga oleks vaidlus, kas tasumine toimus õigele võlausaldajale või mitte. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluse kohustuse täitnud endisele võlausaldajale, siis ei oma asjas tähtsust, millal kostja nõude loovutamisest teada sai (kas enne maksekäsu kiirmenetluse avaldust või mitte).
18.Tulenevalt eelmärgitust leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 45,99 eurot ning viivised summas 45,04 eurot.
19.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on haginõudest tulenevalt ca 99,95 %, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 0,05 % ulatuses hageja enda kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 60 eurot ja õigusabikulu summas 320 eurot. Kostja on esitanud vastuväited menetluskuludele paludes riigilõiv mõista välja proportsionaalselt väljamõistetava summaga ning õigusabikulude väljamõistmisel arvestada Eesti Vabariigi keskmist töötasu ja asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mida menetleti lihtsustatud korras. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 320 eurot ei ole põhjendatud, vaid põhjendatuks tuleb lugeda õigusabikulu summas 90 eurot. TsMS § 405 lg 1 p-i 3 kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud menetluskuludena riigilõiv 99,95 % ulatuses s.o summas 59,97 eurot ja õigusabikulu 99,95 % ulatuses s.o summas 89,96 eurot. Käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt kuulub kostja poolt hageja kasuks tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.