2.Mõista kostjalt AEOÜ-lt (registrikood XXX) hageja OÜ K (registrikood XXX) kasuks välja 6433 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 77 senti, millest 6267,52 eurot on põhivõlgnevus ja 166,25 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (27.12.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt AEOÜ-lt (registrikood XXX) hageja OÜ K (registrikood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (28.12.2012.a) põhinõude summalt 6267,52 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja AEOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2012.a juunis suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama Harju maakonnas, Jõelähtme vallas Neeme külas veekanalisatsioonitrasside haljastustööd. Kostja kohustus tööde eest maksma kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale esialgse hinnapakkumise haljastustööde tegemiseks 2000 m2 suurusel maa-alal, hinnaga 2600 eurot. Tööde tegemise käigus selgus, et haljastada on vaja suurem territoorium, kokku 5902 m2. Hageja teostas tööd perioodil 23.05.2012.a kuni 14.06.2012.a. Hageja andis tööd üle ja kostja võttis nad vastu. Hageja esitas kostjale 18.06.2012.a üleandmisevastuvõtmise akti. Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 6267,52 eurot.
2.Hageja edastas kostjale arve, mida kostja ei tasunud. Hageja esitas seejärel kostjale korduvalt järelpärimisi. Kostja edastas hagejale kinnituse akti aktsepteerimise kohta. 02.08.2012.a saatis hageja kostjale kordusarve ning 21.08.2012.a meeldetuletusekirja. 02.09.2012.a saatis hageja kostjale ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 6267,52 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 166,72 eurot. Hageja viivisenõue muutus sissenõutavaks alates 16.08.2012.a. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
3.Kostja vastuväidetele vastates tõi hageja välja, et 2012.a kevadel teostas hageja kostjale haljastustöid Lääne-Viru maakonnas, Kadrina alevikus. Selle kohta sõlmisid pooled 30.04.2012.a töövõtulepingu nr XXX. Kuna koostöö poolte vahel sujus, tegi kostja hagejale ettepaneku haljastustööde tegemiseks ka teisel objektil, nimelt Harju maakonnas, Neeme külas. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud ning see ei ole vajalik. Lepingu sõlmimist tõendab pooltevaheline kirjavahetus. Hageja esitas kostjale 15.05.2012.a hinnapakkumise, mis kostjale sobis. Kostja saatis hagejale 16.05.2012.a seda kinnitava e-kirja. Kadrina objektil teostatud tööde eest jättis kostja samuti tasumata, kuigi poolte vahel oli kirjalik leping.
4.Tööde vastuvõtmise kohta on kostja esindaja saatnud hagejale kinnituse. Hageja lõpetas tööd Neeme objektil 14.06.2012.a. Hageja saatis kostjale 18.06.2012.a tööde üleandmisevastuvõtmise akti koos arvega 27.06.2012.a kostjale. Samal päeval saatis kostja hagejale vastuse: „Kuna tööde teostamisel ei ole kinni peetud eelnevatest kokkulepetest, siis antud kujul arvet ei aktsepteeri. Osa töövõtja poolt tehtud töid tuli täiendavalt parandada. Palun hr UT akt ja arve eelnevalt kooskõlastada.“. Hageja esitas pärast muudatuste tegemist uuesti kostjale akti ja arve. Vastust ta kostjalt ei saanud. Alles 06.08.2012.a järelpärimisele sai hageja vastuse, et arve on edastatud. Kinnituse akti ja arve aktsepteerimise kohta sai hageja 03.09.2012.a. Hageja on võlgnevuse tasumist kostjale korduvalt meelde tuletanud.
5.Kohtu 24.04.2012.a eelistungil selgitas hageja täiendavalt, et suuline leping sõlmiti hageja seadusliku esindaja ja kostja esindaja UT vahel. Hageja eeldas, et UT on olemas volitus lepingu sõlmimiseks. Tööde teostamiseks anti materjal ja tehnika kostja poolt. Hageja teostas töö ehk likvideeris uute trasside rajamise tagajärjel tekkinud ebatasasused, silus mulla ja külvas muruseemne. Tööde teostamise tähtaega pooled kokku ei leppinud. Töödega alustati 16.05.2012.a ning kostja tõi kohale mulla ja tehnika. Täiendavate tööde teostamise kokkulepe sõlmiti tööde käigus telefoni teel. 20.07.2012.a käis hageja objektil ja mõõtis UT soovil pinna uuesti üle. Töö suurenes poole võrra, kogu tööde maht oli 4570,55 m2 pluss 531 m2. Viimases
osas on arvestatud pool hinnast, sest selle pinna osas tegi osaliselt töö kostja. Hageja esitas kostjale lõpliku akti koos arvega, kostja aktsepteeris.
6.Hageja 08.05.2013.a menetlusdokumendis rõhutas hageja, et leping sõlmiti kirjavahetuse teel. Hageja saatis kostjale hinnapakkumise 15.05.2012.a ning sai UT16.05.2012.a pakkumise vastuvõtmist kinnitava kirja. Hageja saatis kostjale 27.06.2012.a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt olid teostatud tööd 5902m2 ulatuses. Projektijuht MR saatis hagejale samal päeval e-kirja, milles palus akti ja arve UT kooskõlastada. Seega oli UT olemas kostja volitus tööde juhtumiseks. Hageja teostas koos kostja esindajaga objektil 20.07.2012.a täiendavad mõõtmised. Selgus, et hageja teostas töid 5101,55m2 suurusel maa-alal, sellest 531m2 suurusel alal teostas kostja ise maapinna planeerimise ning hageja mururulliga tihendamise ja muruseemne külvi. Ülejäänud 4570,55m2 suurusel alal teostas hageja nii planeerimise kui mururulliga tihendamise ning muruseemne külvi. Hageja saatis kostja esindajale ML 23.07.2012.a e-kirja ning küsis, kas võib saata uue akti. 02.08.2012.a saatiski hageja täpsustatud akti.
7.06.08.2012.a saatis hageja kostjale järelpärimise, kas arve on kohale jõudnud. Kostja esindaja ML vastas sellele 08.08.2012.a: „Olin tänaseni puhkusel. Nüüdseks on arve edastatud.“ Kostja esindaja UT kinnitas akti ja arve aktsepteerimist 03.09.2012.a: „Tere. Sinu arve on aktsepteeritud ja samuti ja akt.“ Kostja saatis hagejale nõuet tunnistava kirja ka maksekäsu kiirmenetluse käigus.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Poolte vahel ei ole alla kirjutatud lepingut ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks hagiavalduses viidatud tööde tellimist või vastuvõtmist.
9.24.04.2012.a istungil vaidles kostja nõudele vastu ja leidis, et puuduvad isikud, kes saaksid kinnitada tööde teostamist. Kostja seaduslik esindaja ei olnud ühegi läbirääkimise juures. Neeme objekti projektijuhiks oli MR. UT ei olnud selle objekti projektijuht. Tema ei saanud akte alla kirjutada, vaid akte saab alla kirjutada ainult projektijuht. Viivist peaks arvestama alates 17.08.2012.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja teostas kostjale varasemalt teisel objektil haljastustöid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Neeme objekti projektijuhiks kostja juures oli M R ning MR, UT ja ML olid vaidlusaluse lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kostja töötajaid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid lepingu haljastustööde tegemiseks Neeme objektil, kas hageja teostas antud objektil tööd ning andis kostjale üle ning kas kostja on kohustatud tasuma hagejale tööde tegemisest tuleneva põhi- ja viivisevõlgnevuse.
12.Hageja on väitnud, et ta sõlmis lepingu kostjaga hinnapakkumise saatmise ning sellele nõusoleku saamise teel. Teostatud töid üritas hageja kostjale korduvalt üle anda ning vastavalt kostja soovidele mõõtis teostatud tööde mahu uuesti üle. Kostja projektijuht MR teatas hagejale, et tema poolt tehtud tööde akti ja arve peab aktsepteerima UT ning viimane on hagejale teatanud akti ning arve aktsepteerimisest. Kostja on leidnud, et hageja nõue on alusetu, sest pooled ei ole allkirjastanud lepingut ega tööde üleandmise akte. Kostja seaduslik esindaja ei ole ühegi läbirääkimise juures olnud. Kostja poolt sai akte alla kirjutada ainult projektijuht. UT antud
objektil kostja projektijuht ei olnud.
13.Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas oma nõuet kostja vastu piisavalt põhistanud ja tõendanud. Kuigi poolte vahel ei olnud allkirjastatud kirjalikku lepingut ega tööde üleandmisevastuvõtmise akte, on hageja tõendanud lepingu sõlmimise kostjaga ning kostja poolt tööde vastuvõtmise.
14.VÕS § 8 lg 1 näeb ette, et lepinguks loetakse tehingut kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 näeb samuti ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuleneb seadusest, et kui poolte vahel on sõlmitud teatud tingimustega leping, tuleb pooltel oma lepingust tulenevaid kohustusi täita.
15.VÕS § 9 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida muuhulgas pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumise esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (VÕS § 9 lg 2).
16.VÕS § 11 lg 1 alusel võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Eeltoodust tuleneb, et leping ei pea alati olema sõlmitud kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastatuna. Lepingu sõlmimine on üldjuhul vormivaba ning kui pooled on vastastikuste avalduste vahetamise teel lepingutingimustes kokku leppinud, tuleb leping lugeda sõlmituks.
17.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seega muutub töövõtulepingu alusel töövõtja tasunõue sissenõutavaks siis, kui ta on tööd tellijale üle andnud.
18.TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Sellisteks teisteks isikuteks, kelle eest tuleb majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel vastutada, on reeglina isiku esindajad ja töötajad. Teise isiku teo või tegevuse omistamise esmane eeldus on teise isiku pidev kasutamine oma majandus- või kutsetegevuses.
19.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping pakkumuse ja sellele nõustumuse saatmise teel. Nõustumus anti hagejale kostja töötaja poolt, keda kostja kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ning hagejal puudus mistahes eeldus kahelda pakkumisele nõustumuse andnud isikul volituste olemasolus. Tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 15.05.2012.a hinnapakkumise (toimiku lk 41), mille kohaselt oli hageja valmis tegema kostjale ca 2000 m2 suurusel pinnal mullatöid (planeerimist ja muruseemnekülvi) hinnaga 1,08 eurot ruutmeetri kohta ja kokku koos käibemaksuga 2600 euro eest. Hinnapakkumise saatis hageja kostjale 15.05.2012.a e-kirjaga aadressil XXX (toimiku lk 68). Kostja esindaja UT vastas hinnapakkumisele 16.05.2012.a e-kirjaga ning teatas: „Hakkame
pihta. Tänasest hakatakse mulda sinna vedama. Täpsustan ka kopad ära“ (toimiku lk 70).
20.Eeltoodust nähtub, et kostja töötaja andis hageja hinnapakkumisele nõustumise ning kokku lepiti haljastustööde tegemises Neeme objektil hinnaga 1,08 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandus käibemaks. Kostja ei ole käesolevas menetluses põhistanud ega tõendanud, miks ei saa tema töötaja poolt antud nõustumuse tõttu lugeda pakkumise alusel lepingut sõlmituks. Kohus selgitas kostjale 24.04.2013.a istungil TsÜS §-st 132 tulenevaid tagajärgi ning andis kostjale täiendavalt aega oma vastuväidete põhistamiseks, kuid täiendavalt kostja hagejale uusi vastuväiteid ei esitanud.
21.Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et 28.07.2012.a koostas hageja tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 2 (toimiku lk 42), mille järgi oli ta teostanud 4570,55 m2 ulatuses töid täielikult, hinnaga 1,08 eurot ruutmeetri kohta ning 531m2 ulatuses pooles osas, hinnaga 0,54 eurot ruutmeetri kohta. Hageja esitas kostjale arve nr 14 summas 6267,52 eurot, tasumise tähtajaga 16.08.2012.a (toimiku lk 43). Akti ja hinnapakkumise saatis hageja kostjale e-kirjaga 27.06.2012.a (toimiku lk 72). E-kiri oli saadetud kostja raamatupidajale SV (toimiku lk 103), kes 27.06.2012.a e-kirjaga (toimiku lk 71) saatis dokumendid edasi kostja töötajale MR. MR teatas hagejale 27.06.2012.a e-kirjaga (toimiku lk 71), et ta ei aktsepteeri esitatud kujul arvet, sest kinni ei peetud eelnevatest kokkulepetest. MR teatas, et osa töid tuleb täiendavalt parandada ning hagejal tuleb akt ja arve kooskõlastada UT. MR on kirja saatnud kui kostja projektijuht.
22.Kuivõrd kostja enda sõnul oli tema projektijuhil olemas pädevus lepingute sõlmimiseks ja tööde vastuvõtmiseks ning MR oli kostja projektijuht antud objektil, on igal juhul tõendatud lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel. Esitatud tõenditest nähtub, et MR ei olnud nõus aktis kajastatud teostatud tööde kogusega, kuid ta ei eitanud lepingu sõlmimist hagejaga. Samuti nähtub e-kirjadest, et MR andis hagejale korralduse kooskõlastada tööde maht nimelt Urmas Tohuga, millest tulenevalt oli nimetatud isikul olemas pädevus tööde vastuvõtmiseks.
23.23.07.2012.a saatis hageja e-kirja kostja esindajale ML ning teatas, et on käinud 20.07.2012.a objektil ja mõõtnud uuesti üle haljastustööde mahud. Hageja teatas, et täishinnaga töid on tehtud mahus 4570,55m2 ning poole hinnaga töid mahus 531m2 (toimiku lk 90). 29.07.2012.a saatis hageja e-kirjaga UT uuesti akti ning palus selle allkirjastatult tagastada (toimiku lk 74). 06.08.2012.a küsis hageja, kas akt ja arve on kostjani jõudnud (e-kiri toimiku lk 73) ning kostja projektijuhiks nimetatud ML on hagejale 08.08.2012.a vastanud (e-kiri toimiku lk 73), et ta oli kuni vastamise päevani puhkusel ning nüüdseks on arve edastatud.
24.Hageja küsis 02.09.2012.a e-kirjaga uuesti, miks ei ole temani jõudnud tööde üleandmise allkirjastatud akt. Sellele kirjale on UT vastanud 03.09.2012.a (toimiku lk 74), et akt ning arve on aktsepteeritud. UT tegi hagejale ettepaneku kontorist uurida, millal summa laekub ning teatas, et hageja asjaga tegeleb ML. Eeltoodud tõenditest nähtub kogumis, et korrigeeritud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti saatis hageja kostjale 29.07.2012.a ning kostja ei teatanud hagejale, et ta töid vastu ei võta. Pärast korrigeeritud akti saatmist ei ole kostja esitanud hageja tehtud tööde või nende koguse suhtes ühtegi pretensiooni, mistõttu tuleb tööd lugeda kostja poolt vastu võetuteks. Tööde vastuvõtmist ilma pretensioonideta kinnitab kostja töötaja UT e-kiri ning kostja enda projektijuht MR on hagejale kinnitanud, et tegemist on tööde vastuvõtmiseks pädeva isikuga. Eeltoodu alusel muutus hageja töövõtutasunõue kostja suhtes sissenõutavaks. Kostjal tuleb teostatud tööde eest tasuda. Kuivõrd kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid hageja nõudele, tuleb hageja nõue kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 6267,52 eurot.
25.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa hageja hinnangul 166,72 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista samuti tulevikus sissenõutavaks
muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hageja leidis, et tema viivisenõue muutus sissenõutavaks alates 16.08.2012.a. Kostja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestusele, kuid märkis, et hagejal oli õigus nõuda viivist alates 17.08.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esitatud arve kohaselt oli maksetähtaja viimaseks päevaks 16.08.2012.a (toimiku lk 43).
26.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
27.Pooltevahelises lepingus ei olnud kokku lepitud viivise määra, mistõttu tuleb kostjal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel korral tasuda viivist seadusega sätestatud määras. VÕS § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastaval tähtpäeval, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal tuli hageja esitatud arve tasuda hiljemalt arvel märgitud ajaks ehk 16.08.2012.a. Seega muutus hageja viivisenõue kostja vastu sissenõutavaks pärast tähtaja möödumist ehk alates 17.08.2012.a.
28.Hagiavalduse esitamise ajaks (27.12.2012.a) oli kostja arve tasumisega viivitanud 133 päeva ning ühes päevas tuli seaduses sätestatud viivise määra arvestades tasuda viivist summas 1,25 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 133 x 1,25 eurot = 166,25 eurot. Antud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (28.12.2012.a) põhinõude summalt 6267,52 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
30.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.