lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-28119/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-28119/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2549
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-28119

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Viktor Brügel

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30. mai 2013.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-28119

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXosaühing vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 279,44 eurot Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Meelis Masso (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, Maakri 23a, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: XXXosaühing (registrikood XXX, asukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Pille Pettai (Advokaadibüroo Glikman, Alvin ja Partnerid, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, [email protected]) 09.04.2013.a Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Pille Pettai

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.05.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-12-28119 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.XXXOÜ (edaspidi hageja) esitas 19.10.2012 Harju Maakohtusse hagi XXXOsaühingu (edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija 2011 aastal suulise töövõtulepingu tööde ja teenuste osutamiseks Tallinnas, XXXobjektil. Töövõtu esemeks oli killustikust parkimiskohtade rajamine XXXelamu juurde. Lisaks kuulusid töövõtu alla kõik vajalikud materjalid (nt killustik ja äärekivid), toimingud, tööd (nt pinnase koorimine, utiliseerimine ja transport) ja töövahendid, samuti tööde üleandmine tellijale. Tööd teostati hageja poolt ajavahemikul 13.10.2011 kuni 04.11.2011. XXXobjektil tegi tööd hageja poolt tellitud ratastraktor 13.10.2011, 20.10.2011.a, 22.10.2011 ja 4.11.2011. 02.04.2012 allkirjastasid pooled teostatud tööde akti, mille kohaselt on rajatud 422 ruutmeetri suurune 20 cm killustiku paksusega parkla. Killustiku kuluks on akti kohaselt arvestuslikult 84,4 m erikaaluga 1,7 t kokku 143,5 tonni. Teostatud tööde aktist nähtuvalt on tööde vastuvõtja XXXkinnitanud oma allkirjaga, et tööd on tehtud aktis kirjeldatud mahus. 04.04.2012 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 491 summale 3 816,60 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 16.04.2012. Arve saadeti kostja juhatuse liikme ja seadusliku esindaja XXXmeiliaadressile XXX, millisele oli hageja ka varasemalt saatnud kostjale tasumiseks arveid. 02.04.2012 esitatud arve kohaselt tuli hagejal tasuda killustiku, puitmaterjali, ratastraktori kasutamise ja selle ning korvtõstuki transportimise eest. Hageja poolt ehitusobjektile killustiku tarnimine on tõendatud 13.10.2011, 20.10.2011 ja 4.11.2011 arvetega killustiku ostmise kohta XXXOÜ-lt ja XXXOÜ-lt. Vastusena hageja arvele teatas kostja, et tal puudub võlasuhe hagejaga, mis olnuks aluseks arve esitamisele. Kostja ei olevat arvel kajastatud töid tellinud ja samuti ei olevat ükski selleks volitatud isik kostja nimel neid töid vastu võtnud. Kostjale teadaolevalt olevat hageja tegutsenud alltöövõtjana OÜ-ga XXX sõlmitud töövõtulepingu alusel, mistõttu olevat õigeks kohustatud isikuks hagejaga lepingu sõlminud isik, mitte kostja. 04.07.2012 kirjas teatas kostja hagejale, et killustikutööd ja parkimiskohad ehitati ehitusobjektil välja 2011 augustikuus, need tööd võeti hageja poolt vastu ja nende tööde eest on tasutud OÜ-le XXX 2011. aastal. Seega keeldus kostja hageja nõuet kohtuväliselt rahuldamast. Kirjaga 20.06.2012 vastas hageja kostjale, et jääb oma nõude juurde. Hageja on seisukohal, et XXXl kostja nimel tehingute teostamiseks volituste puudumisest ei olnud ega pidanudki olema teadlik tellimuse vastuvõtnud, tellimuse täitnud ja tööd üleandnud hageja ja tema seaduslik esindaja XXX. Lisaks märkis hageja, et kuna kõnesoleva tellimuse XXXobjektile esitas ka varem kostja nimelt hagejale tellimusi esitanud isik, XXX, siis puudus hagejal ja tema esindajal XXXl põhjus kahelda nimetatud isiku volitustes. Lisaks on kõikide varasemalt esitatud tellimuste eest kostja poolt ka hagejale tasutud. Seega ei vasta tegelikkusele kostja esitatud väide kostja ja hageja vahel igasuguste võlasuhete puudumisest. Lisaks on hagejal võimalik tõendada, et XXXtegutses 2011/2012 XXXobjektil just kostja, kui tellija, esindajana ka OÜ-ga XXX sõlmitud töövõtulepingu järgi. Seega oli hagejal piisav põhjus uskuda, et tellimust esitades ja töid vastu võttes tegutses XXXkostja esindajana. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 3 816,60 eurot ning viivised alates 17.04.2012 seaduses sätestatud määras (tl 32-37).
2.Hageja esitas 27.12.2012 seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt parkimiskohtade rajamine ja sellega seotud tööd olid algselt tõepoolest kostja ja OÜ XXX vahel 30.05.2011 sõlmitud töövõtulepingu üheks esemeks, kuid need tööd jäid OÜ XXX poolt teostamata ja tellimata, mistõttu need tööd tellitigi kostja esindaja poolt hagejalt. Parkimiskohade rajamise eest kostja ja OÜ XXX vahel kokkulepitud töötasu 6391,16 eurot ei ole kostja OÜ-le XXX kunagi tasunud, neid töid ei ole OÜ XXX teostanud ega tellinud ka kolmandalt isikult ning kostja ei ole neid töid saanud ka OÜ-lt XXX vastu võtta. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega selle kohta, et XXXoli pelgalt tööde

2-12-28119 ülevaataja ehitusobjektil ja tegeles vaid korralduslike küsimustega, mitte aga hageja volitatud esindajana. Hageja tegutses tellimust vastuvõttes ja töid teostades teadmises, et XXXl olid olemas kõik volitused kostja esindamiseks. Viimast kinnitab ka kostja ja OÜ-gu XXX vahel kokkulepitud ning allkirjastatud ehitusmaterjalide ja –tööde üleandmis-vastuvõtmise akt nr 1 seisuga 11.07.2012, millest nähtub, et XXXon selle allkirjastanud hageja poolt antud volituse alusel. Seega on paljasõnaline kostja väide, et XXX puudusid volitused kostja nimel tehingute sõlmimiseks (tl 104106).

3.09.04.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. (tl 156-158) Kostja vastuväited
4.Kostja leiab, et hagi on täies ulatuses tõendamata, hagi on esitatud vale kostja vastu ning kostja ei tunnista hagi. Kostja on seisukohal, et kostjal oli lepinguline suhe hagis kajastatud tööde teostamiseks OÜ-ga XXX, seega ei saanud kostja sama tööd tellida hagejalt. 30.05.2011 sõlmisid kostja ja OÜ XXX ehituse töövõtulepingu nr 30.05.2011, mille punkti 2.1. kohaselt oli töövõtu esemeks Tallinnas, XXXasuva elamu katusekorruse väljaehitamine korteriteks, sellega seonduvad muud tööd ja killustikust parkimiskohtade rajamine. Vastavalt lepingu punktile 7.1. ja 7.3. teostati töid XXXobjektil alates 30.05.2011 kuni 04.11.2011. Kuivõrd OÜ-l XXX lepingu isiklikult täitmise kohustus puudus, võis OÜ XXX kasutada töövõtulepingu täitmisel ka alltöövõtjaid. Kostjale teadaolevalt kasutaski OÜ XXX lepingu täitmisel all-töövõtjana hagejat. Kostja ei vaidlusta, et hageja tegi objektil töid, kuid õiguslikult tegi ta töid OÜ-ga XXX sõlmitud alltöövõtulepingu alusel, mitte kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Kostjal ja hagejal puudus võlasuhe XXXobjektil tööde teostamiseks. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja poolt kostja esindajaks tituleeritud XXXtegutses objektil tellija esindajana objektil, s.t. tööde teostamise järelevalvajana. Tegelikult teostatigi killustikutöid ja parkimiskohtade rajamist 2011 oktoobrisnovembris, nii nagu leping ette nägi. Vastavalt lepingule tegi kostja lepingutasu makseid OÜ-le XXX. See, kuidas OÜ XXX tasusummasid oma alltöövõtjatele edasi maksis või maksmata jättis, ei ole kuidagi kostjasse ega lepingusse puutuv. Hageja peaks tasunõude esitama enda lepingupartneri vastu, kelleks oli OÜ XXX. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata (tl 82-87).
5.Kostja 07.02.2013 täiendava vastuse kohaselt on kostja endiselt seisukohal, et väidetava töövõtulepingu sõlmimine ja täitmine hageja ja kostja vahel on tõendamata. Kostja leiab, et hageja poolt kohtule esitatud väidetav akt ei tõenda tööde tellimist. Kui töid olekski XXXpoolt tellitud (mida ei esine), oleks selline tehing tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Isegi, kui hageja ja kostja vahel eksisteerinuks mingi hageja poolt väidetav leping (mida ei esine), ei ole hageja tõendanud nagunii selle olulisi tingimusi nagu näiteks tasu suurus, selle maksetingimused, tööde teostamise tähtaeg jne. Kui väidetav suuline töövõtuleping olekski sõlmitud (mida ei esine) ei ole kostja tõendanud seda, et kostja peaks hagejale tasuma just hagis näidatud rahasumma või just konkreetsel hageja poolt arvel näidatud kuupäeval. Seega ei ole nagunii hagi alusasjaolusid tõendatud, s.h seda, et hageja väidetav tasunõue oleks üleüldse sissenõutavaks muutunud (tl 122125).
6.09.04.2013.a toimunud kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja on seisukohal, et ükskõik millised aktid, arved, selgitused ja ütlused ei tekita XXX õigust kostja nimel lepingu sõlmimiseks (tl 156-158). Menetluse käik
7.Hageja esitas 19.07.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 3 895,56 euro nõudes. Kohus tegi 07.08.2012.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.08.2012.a. Võlgnik esitas 24.08.2012.a makseettepanekule vastuväite. 02.10.2012.a

2-12-28119 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust, et objektil XXXTallinn on hageja poolt rajatud parkimis-kohad. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud tööd on tehtud hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu alusel või kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel, millisel juhul oli hageja OÜ XXX alltöövõtjaks, samuti kas XXX oli kostja nimel esindusõigus hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseks ning teostatud tööde vastuvõtmiseks ning tööde vastuvõtu akti allkirjastamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostjal lepinguline suhe hagis kajastatud tööde teostamiseks ainult OÜ-ga XXX ning seega ei saanud kostja sama tööd tellida hagejalt. Kostja tasus lepinguliste tööde eest OÜ-le XXX ning see kas ja kuidas viimane tasus oma alltöövõtjatele, ei ole kostjasse ega OÜ-ga XXX sõlmitud lepingusse puutuv. Samuti leiab kostja, et XXXl puudus esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks, ta pole kunagi olnud kostja juhatuse liige ja oli vaid kostjapoolne tööde ülevaataja objektil. Isegi kui XXX tellis hagejalt mingeid töid, siis kostja ei olnud sellest teadlik ega pidanud seda teadma. XXX volitused piirdusid vaid kostja ja OÜ XXX vahelise lepinguga. Kostjal puudus alus arvata, et XXX sõlmiks kostja poolt juba OÜ-lt XXX tellitud tööde osas täiendavaid isikuid kas hagejaga või mistahes kolmanda isikuga. Kostja sai XXX poolt väidetavalt allkirjastatud aktist teada alles hageja 20.06.2012 kirjaga, so 8 kuud pärast väidetava töölepingu sõlmimist ja kaks kuud pärast väidetava akti allkirjastamist, mistõttu kostjal puudus võimalus XXX tegevuse talumiseks.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel vaidlustama asjaolude ja asjas esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - 30.05.2011 sõlmisid kostja kui tellija ja OÜ XXX kui töövõtja OÜ XXX hinna-pakkumise alusel ehituse töövõtulepingu nr 30.05.2011, mille p 2.1. kohaselt on töövõtu esemeks Tallinnas, XXX asuva elamu katusekorruse väljaehitamine korteriteks, sellega seonduvad muud tööd ja killustikust parkimiskohtade rajamine. Vastavalt lepingu pp-le 7.1. ja 7.3 lepingujärgseid töid teostati Linnu tee 3 objektil alates 30.05.2011 kuni 04.11.2011, mil tööd tuli tellijale aktiga üle anda. Lepingu p 11.1. kohaselt töövõtja esindajad objektil olid XXXja XXXning p 11.2. kohaselt tellija esindajad objektil olid XXXja XXX. Hinnapakkumise kohaselt pakkumine sisaldas fassaadi ja platsitööna „parkimiskohad äärekivi ja täitekillustik“ maksumusega 6391,16 eurot (tl 89-94, 127-129); -

OÜ XXX on 11.08.2011 kolmanda osamaksu koosluses ette näinud töösse mineva või juba alanud tööna ja ettemaksu summana, pooleli oleva või osaliselt valminud tööna „parkimiskohad ja kild“ (punkt 6) summas 1917,35 eurot (tl 100);

-

Hageja tellis 13.10, 20.10., 22.10. ja 04.11.2011 XXXobjektile XXXOÜ-lt töid 27,5 tundi (tl 39, 69-74); kohtuistungil üle kuulatud XXXOÜ juhataja Janek Halliste ütluste kohaselt tellis hageja töid, milleks oli parklate alusmaterjali teisaldamine, uuesti planeerimine ja kõik mis sinna juurde kuulub. J. Halliste oli kokkulepitud kuupäevadel kohal ning tegi töö mitmes järgus ära, pretensioone ei olnud. Tellijat esindas hageja esindaja XXX. Keegi

2-12-28119 kohalik töödejuhataja oli veel ja maja ehitusmehed käisid värava aluseid eest ära tõstmas. Tööd teostati 2011 oktoobris-novembris ja nende eest maksis hageja (tl 157-158); -

03.10.2011 on hageja tasunud XXXOÜ-le paekillustiku eest (83,3 tonni) 824.68 eurot ja XXXOÜ-le killustiku eest (8,9 tonni) 88,12 eurot (tl 42-43);

-

20.10.2011 on hageja tasunud XXXOÜ-le paekillustiku eest(39,3 tonni) 330,12 eurot ja 04.11.2022 12,1, tonni eest 119,8 eurot (tl 44-45);

-

02.04.2012 kuupäevaga on esitatud kohtule kaks akti XXXparklakohtade killustikaluse tegemise kohta koos killustiku 422 m killustiku paksusega 20 cm. Üks akt on esitatud hagi esitamisel 19.10.2012 ja sellel puuduvad üleandja ja vastuvõtja allkirjad. Teine akt on esitatud hageja poolt 27.12.2012 ja sellele on alla kirjutanud üleandjana XXX ja vastuvõtjana XXX. Aktile on võrreldes esialgse aktiga lisatud lause „ajavahemikul 13.oktoober kuni 04.november 2011“ (tl 40,108);

-

04.04.2012.a esitas hageja kostjale arve nr 491 summas 3 816,60 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 16.04.2012.a. Kostja jättis arve tasumata (tl 41).

11.Hageja väidete kohaselt XXXobjekti parkimiskohtade rajamine oli tõepoolest kostja ja OÜ XXX vahelise 30.05.2011 töövõtulepingu esemeks ja kostja tasus nimetatud tööde eest OÜ-le XXX ettemaksuna 1917,35 eurot, kuid need tööd jäid OÜ XXX poolt teostamata, mistõttu need tööd tellitigi kostja esindaja XXXpoolt hagejalt. Parkimiskohtade eest ettenähtud kokkulepitud tasu 6391,16 eurot (sh lõppsummat 4473,82 eurot) ei ole kostja OÜ-le XXX tasunud. OÜ XXX ei ole parkimiskohtade tegemise töid hagejalt tellinud.
12.Asjas ei ole vaidlust, et parkimiskohad XXXobjektile on tehtud ja need tööd on tehtud hageja poolt. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud arved 8-11, 12-11, 13-11, 16-11 ja 17-11 ei tõenda OÜ XXX poolt vaidlusaluste tööde teostamist. Nimetatud arvetel on selgitusena märgitud „materjalide eest“ (tl 131-136). Samuti kohus ei saa arvestada XXXmaksete tabeliga seisuga 11.10.2011, kuna sellest ei nähtu, kes on selle koostanud ja tabel on allkirjastamata (tl 137). Sellegipoolest kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid, siiski ei nõustu, et sellega oleks tõendatud töövõtulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel parkimiskohtade rajamiseks. Põhjendatud on kostja vastuväide, et kui XXXparkimiskohtade rajamine oli vastavalt kostja ja OÜ XXX vahelisele töövõtulepingule viimase kohustuseks ja OÜ XXX esindaja XXXlubas oma 12.08.2011 e-kirjas ja 18.10.2010 kirjas kostjale nende tööde teostamist ja lõpetamist kuni 31.10.2011 (tl 130,138), siis miks pidi kostja samaaegselt tellima nimetatud tööde teostamise veel ka hagejalt. Seonduvalt hageja väitega, et nimetatud tööd tellis kostja esindaja XXXhagejalt seetõttu, et OÜ XXX jättis tööd tegemata, siis kohus nõustub kostjaga, et hageja tõendina esitatud 02.04.2012 teostatud tööde akt ei ole tõendina usaldusväärne. Asjaolu, et asjas esitatud kaks sama kuupäevaga ja sisuga akti on teineteisest erinevad (menetluse käigus hilisemalt esitatud aktile on lisatud juurde täpsustus „ajavahemikul 13.oktoober kuni 04.november 2011“) võib kohtu hinnangul tõesti viidata sellele, et allkirjadega varustatud täiendatud versioon on koostatud tagantjärele (nagu väidab kostja). Vastasel korral on kohtu hinnangul küsitav, miks hagiavalduse esitamisel kohe ei olnud võimalik nö. õiget akti eksemplari esitada. Samas isegi kui lähtuda eeldusest, et XXX ja XXXon tõepoolest selle akti 02.04.2012 koostanud ja allkirjastanud, nõustub kohus kostja vastuväidetega XXXl esindusõiguse puudumise kohta kostja nimel hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseks 2011 oktoobris. Hageja seaduslik esindaja XXXseletas kohtuistungil, et 02.04.2012 akt koostati tema ja XXXpoolt alles pärast seda kui selgus, et kostja ei taha hageja poolt esitatud arvet tehtud tööde eest maksta. Kohtu hinnangul olukorras, kus nimetatud tööde vastuvõtmise akt on koostatud peaaegu 5 kuud peale tööde lõpetamist nii OÜ-ga XXX sõlmitud kirjaliku lepingu kui ka kostjaga väidetavalt sõlmitud suulise lepingu järgi (04.11.2011), on küsitav, kas kostja pidi teadma, et XXX on tema

2-12-28119 nimel hagejalt mingeid töid tellinud ja kas kostja on sellist tegevust talunud (VÕS § 118 lg 2). Asjas ei ole vaidlust, et XXXoli vastavalt kostja ja OÜ XXX vahelisele lepingule kostja esindajaks XXXobjektil ja tal oli õigus OÜ-lt XXX töid ja materjale vastu võtta, kuid see ei tõenda, et kostja oleks andnud talle samasugused volitused ka kolmandate isikute suhtes (tl 113-114). Kuna kohus leiab, et XXXesindusõigus kostja esindajana hagejaga väidetava töövõtulepingu sõlmimisel pole tõendatud, siis kohtu hinnangul ei ole hageja nõue tõendatud ega põhjendatud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja