2-13-6380/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Ajutine haldur esitas kirjalikud järelpärimised OÜ HP varade ja võlgade väljaselgitamiseks järgnevalt: BIGPANK AS, DnB Pank, Handelsbanken Eesti filiaal, Eesti Krediidipank AS, Versobank AS, Nordea Pank, AS Citadele Banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS SEB Pank, AB bank SNORAS Eesti filiaal, Swedbank AS, AS UniCredit Bank, Tallinna Äripanga AS, AS LHV Pank, ALG Liisingu AS, Krediidipanga Liisingu AS, Swedbank Liising Eesti AS, Unicredit Leasing SIA Eesti filiaal, Nordea Finance Estonia AS, Eesti Väärtpaberikeskus, Tallinna Ettevõtlusamet, Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo, Riiklik Ehitiseregister ja Kinnistusregister, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Maksu- ja Tolliamet, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda täitemenetluste register ja äriühingu juhatuse liige LL`le. Varad Järelpärimiste teel kogutud ja võlgniku poolt esitatud andmetel moodustab osaühingu HP vara Swedbank AS-i arvelduskontol olev raha summas 3.84 eurot. Muu vara äriühingul puudub. Kohustused Järelpärimiste teel kogutud andmetel on OÜ-l HP kohustusi 33 424.62 euro ulatuses. Lähtuvalt OÜ HPjuhatuse liikme LL pankrotiavaldusest ja vastustest ajutise pankrotihalduri teabenõudele moodustavad äriühingu kohustused vähemalt 60 337.08 eurot. Ajutine pankrotihaldur märgib, et OÜ HP juhatuse liikme LL 08.03.2013.a. esitatud vastused ei sisalda pankrotiavalduses märgitud kohustusi (puhkusetasu nõue, dividendivõlg) LL ees kokku summas 47 789 eurot. Lisaks märgib ajutine pankrotihaldur, et OÜ HP raamatupidamise andmed ei kajasta Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud nõuet summas 33 424,58 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile edastati Tallinna Halduskohtu 20.09.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2011 esialgse õiguskaitse määrused, millega on peatatud Maksu- ja Tolliameti 17.05.2011 maksuotsuse täitmine kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Kohtuvaidlus käib, jõustunud lahendit ei ole tehtud. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud OÜ HP arvelduskonto väljavõtted Swedbank AS-s alates 2012.a. kuni 21.02.2013.a. ning tuvastanud järgmised tehingud, mille seosed äriühingu majandustegevusega ei ole selged. Äriühingu arvelduskontolt on alates 2012.a. algusest võetud välja sularaha kokku summas 15 420 eurot. Arvelduskontole on sularahas sissemakstud 20 920 eurot. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Arvestades, et arvelduskontode väljavõtetelt nähtub sularaha väljavõtmist ja sissekandmist ning lepingulise esindaja väidet, et kassa jääk on 0 eurot, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pankroti väljakuulutamise korral tuleb läbi viia raamatupidamise erikontroll tuvastamaks, kas äriühingu juhatuse liige on omastanud äriühingu raha, millest tulenevalt võib pankrotihalduril tekkida tagasinõude/-võitmise alused. Lõplik seisukoht on võimalik esitada peale pankroti väljakuulutamist, äriühingu juhatuse poolt selgituste ja andmete saamist ning raamatupidamise dokumentide analüüsimist.

2-13-6380 OÜ H Pkohustused moodustavad 93 761,17 eurot, millest kohustused äriühingu juhatuse liikme ja omaniku ees kokku 52 125 eurot, võimalik kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 33 424,62 eurot ning kohustused kolmandate isikute ees kokku 8 212.08 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et äriühingul on vara vaid Swedbank AS arvelduskontol oleva raha näol, summas 3,84 eurot, mille arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Arvamus maksejõuetuse aja ja põhjuste kohta OÜ HP juhatuse liikme selgituste kohaselt lõppes äriühingu majandustegevus septembris 2012.a. Pankrotiavaldus esitati kohtule 08.02.2013.a. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks oli puhastusteenuste ja -toodete nõudluse oluline vähenemine, millest tulenevalt vähenes puhastusteenuste ja kauba müük. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtudes on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ HP majandusraskused tekkisid 2012.a. jooksul. Ajutise pankrotihalduri hinnangul lõppes OÜ HP majandustegevus hiljemalt 2012.a. IV kvartalis, millal vähenes märgatavalt tehingute arv, viimased tehingud teostati arvelduskontol detsembris; tehingute teostamiseks tegi juhatuse liige ja omanik LL sissemakseid. Seega võib ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel järeldada, et äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis 2012.a. IV kvartalis. Äriseadustik (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Nimetatud kohustust juhatus täitnud ei ole. Pankrotiavalduse kohaselt lõppes äriühingu majandustegevus septembris 2012.a., millest tulenevalt pidanuks juhatus esitama pankrotiavalduse hiljemalt oktoobris 2012.a. Ajutise haldurile edastatud andmetest võib järeldada, et juhatus ei ole täitnud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust esitada pankrotiavaldus kohtule viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Isegi, kui äriühing püsiv maksejõuetus tekkis 2012.a. lõpus, tulnuks juhatusel esitada pankrotiavaldus 2013.a. jaanuarkuu jooksul, kuid pankrotiavaldus esitati kohtule 08.02.2013.a. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna maksejõuetuse tekkimise aeg ei ole üheselt määratletav, siis ei esine OÜ HP juhatuse tegevuses KarS §-s 3851 sätestatud süüteotunnused. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud muid kuriteotunnustega tegusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamisvõimaluste kohta Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik OÜ HP majandustegevust jätkata, kuna äriühingul puudub puhastusteenuse osutamiseks vajalikud vahendid. Äriühingu juhatuse poolt esitatud andmetel lõppes äriühingu majandustegevus septembris 2012.a., arvelduskontode väljavõtte kohaselt lõppes majandustegevus 2012. aasta lõpus ning selle põhjal võib eeldada, et edasist majandustegevust ei toimunud. Samuti puuduvad äriühingul vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. OÜ HP juhatuse liige ja omanik ei näe võimalusi äriühingu tervendamise või kompromissi sõlmimise osas. Tulenevalt eelnevast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et äriühingu majandustegevust ei ole võimalik jätkata, tervendada ega sõlmida kompromissi, kuna OÜ HP majandustegevus on lõppenud 2012. aastal ning äriühingul puuduvad vajalikud vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Kokkuvõte Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ HP on püsivalt maksejõuetu.

2-13-6380 Arvestades, et arvelduskontode väljavõtetelt nähtub sularaha väljavõtmist ja sissekandmist ning lepingulise esindaja väidet, et kassa on 0 eurot, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pankroti väljakuulutamise korral tuleb läbi viia raamatupidamise erikontroll tuvastamaks, kas äriühingu juhatuse liikmed on omastanud äriühingu raha, millest tulenevalt võib pankrotihalduril tekkida tagasinõude/ -võitmise alused. Lõplik seisukoht on võimalik esitada peale pankroti väljakuulutamist, endise ja praegu juhatuse poolt selgituste ja andmete saamist ning raamatupidamise dokumentide analüüsimist. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on OÜ-l HP vara summas 3.84 eurot. Ajutise halduri hinnangul moodustavad OÜ HP esialgsed pankrotimenetluse kulud ligikaudu 11 000 eurot. Nimetatud kulud sisaldavad ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga summas 2 034.90 eurot; halduri tegevuskulusid seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (raamatupidamise korraldamine, dokumentide arhiveerimine, bürookulud jms) seotud kulud summas 700 eurot; erikontrolli läbiviimine ca 1 000 eurot; riigilõiv ja õigusabi kulud võimalikult tagasivõitmise hagilt (sularaha välja- võtmine) 7 100 eurot. Eelnevalt nimetatud summale lisandub pankrotihalduri tasu. Ajutine haldur leiab, et OÜ HP on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur leiab et OÜ HP pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemisega, kui võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat ning dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige LL. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur on kohtule esitanud võlgniku ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 17 tundi (tunnitasuga 90 eurot). Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavalduste materjalidega ja kujundanud seisukoha ning tegevusplaani, koostanud ja esitanud päringud/avaldused erinevatesse registritesse ja pankadesse aktisaseltsi vara ning kohustuste väljaselgitamiseks, koostanud ajutise halduri toimiku, analüüsinud kogutud dokumente ja andmeid, koostanud ajutise halduri arvamuse ning osalenud pankrotiavalduse arutamise istungil. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri, Toomas Saarma, töötasuks 1 530 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 504.90 eurot, kokku 2 034.90 eurot. Ajutine haldur palub tasuda ajutise halduri tasu Toomas Saarma arvelduskontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXXXXXXX. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

2-13-6380 PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingul HP varasid summas 3.84 eurot, rahalisi kohustusi on kokku vähemalt mitmeid kordi suuremas summas. Ajutisele haldurile esitatud andmetest ja võlgniku vastuväitest tulenevalt on pankrotiavaldus esitatud kohtu hinnangul tähtaegselt ning ei esine kuriteo tunnustega tegusid. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks võib pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et osaühingu HP pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et osaühingu HP pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri, Toomas Saarma, töötasuks 1 530 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 504.90 eurot, kokku 2 034.90 eurot. Ajutine haldur palub tasuda ajutise halduri tasu Toomas Saarma arvelduskontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXXXXXXX. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest. Võlgniku esindaja ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu on ajutisele haldurile põhjendatud välja mõista töötasuks 2 034.90 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 11.03.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu katteks ning samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb ajutisele haldurile määratud tasu jätta võlgniku osaühingu HP kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.