Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29.mail 2013.a kell 16.30 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
2-12-18583 Swedbank AS-i hagi MA vastu võla nõudes 785,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja volitatud esindaja Elis V (e- post: XXX); Kostja: MA(isikukood XXX, elukoht XX; e- post: XX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MA’ilt Swedbank AS-i kasuks kokku 735,88 eurot, millest põhivõlg 619,89 eurot, intress 28,98 eurot, viivis 83,81 eurot ja menetlustasu 3,20 eurot.
3.Välja mõista MA’ilt Swedbank AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 619,89 eurolt alates 23.11.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
4.Välja mõista MA’ilt Swedbank AS-i kasuks menetluskulu kokku summas 125 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 77,07 eurot.
5.Välja mõista MA’ilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 17.04.2008.a. laenuleping nr. XXXsummas 30 000 krooni intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.04.2011.a. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.12.2010.a. Alates 15.12.2010.a. kuni 15.04.2011.a. kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva intressi maksega. 19.04.2010.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 04.05.2010.a. ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 15.04.2011.a. ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles.
2.23.02.2009.a. sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa MC püsimaksega krediitkaardi XXXXXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 7 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr. XXXXXXXXXXXXXX. Kostja tegi arvelduskrediidiga tehinguid 304,96 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 19.04.2010.a. kostjale teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingu ühepoolselt üles 20.04.2010.a.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 619,89 eurot, intress 28,98 eurot, viivis 83,81 eurot ja menetlustasu 3,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (619,89 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o laenulepingu nr. XXXtuleneva nõude summa 389,98 euro osas. Krediitkaardi kasutamisest tulenevat nõuet kostja õigeks ei võta, kuivõrd kaardile oli sõlmitud kaskokindlustus, mis pangatöötaja sõnul pidi katma võimalike makseraskuste tekkides igakuised tagasimaksed. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna antud juhul on hagihind 785,47 eurot, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud käenduseta väikelaenuleping nr. XXX(t/l 56-58) ning püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping (t/l 67-68). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud lepingud on hageja poolt üles öeldud (t/l 66). Vaidlust ei ole ka laenulepingust nr. XXXtuleneva võlgnevuse kokku summas 389,98 euro osas (t/l 100).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva nõude kokku summas 345,90 eurot. Kostja leiab, et viimasel ei ole kohustust nimetatud summat tasuda, kuivõrd on sõlmitud kaskokindlustusleping. Hageja vaidleb nimetatud kostja väitele vastu, kuivõrd kostja ei täitnud kaskokindlustuslepingut, s.o on jätnud maksmata osamaksed, on leping lõpetatud alates 15.04.2010.a. Kostja ei ole lepingute sõlmimist, laenusumma ja krediidilimiidi enda kasutusse saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et ta ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 19.04.2010.a. saatis hageja kostjale teatise nr. 200.103-030/20593, mille järgi kostja võlgnes hagejale lepingute alusel kokku 4 098,45 krooni ning kohustas kostjat võlgnevuse tasuma hiljemalt 04.05.2010.a. (t/l 66). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja eelpool nimetatud lepingud üles.
10.VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestusest nähtuvalt tekkis kostjal detsembris 2010.a. makseviivitus laenulepingu nr. XXXosas rohkem kui kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seega on hageja kõnealuse lepingu ülesöelnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline laenuleping ja krediitkaardi kasutamise leping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud.
11.Ka ei vaidle kostja vastu kõrvalnõuete suurusele ning nende arvutuskäigule. Hageja esitas kohtule 31.01.2013.a. omapoolse seisukoha kostja vastusele. Kohus edastas 31.01.2013.a. vastuse kostjale (t/l 123). Kostja täiendavat seisukohta ei esitanud, vastuväiteid esile ei toonud.
12.VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu
laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu ja krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel leppinud kokku intressimäära vastavalt 19 % ja 18 % aastas. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt eelpoolviidatud lepingute alusel intressi kokku summas 28,98 eurot väljamõistmist. Kostja intresside suurusele ja arvestuse alustele vastuväiteid ei esitanud.
13.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt pooltevahelisele lepingutele kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist seaduses sätestatud määras. Lisaks võlgnevusele eelpoolnimetatud lepingute järgi taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist laenulepingute põhiosa võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
14.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, kooskõlas eelnimetatud sätetega ja kuulub rahuldamisele. Kostja viivisenõude suurusele ja arvestuse alustele vastuväiteid ei esitanud.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista menetlustasu summas 3,20 eurot, mis on tekkinud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel. Nimetatud summa kujunemise on hageja toonud esile lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttel (t/l 87). Kostja nimetatud nõudele vastu ei ole vaielnud ning seega leiab kohus, et antud summa väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud.
16.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hagis märgitud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt lepingutejärgse põhivõlgnevuse summas 619,89 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi summas 28,98 eurot, viivise summas 83,81 eurot ja menetlustasu summas 3,20 eurot ning VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise põhinõudelt, s.o 619,89 eurolt alates 23.11.2012.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 785,47 eurot. Menetluskulude jaotamine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 125 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 125 eurot, s.o käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv.
20.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.