Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(6)

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Collect Inkasso OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse DV (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 27.12.2012 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.01.2013 hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2509,11 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kohaselt omandas hageja 12.06.2012 kohtutäituri Rocki Albert poolt läbi viidud enampakkumisel kostjale kuulunud korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX). Hageja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna sisse 22.06.2012. Korteri omandamisega kandusid hagejale üle kostja võlgnevused korteriühistule XXX seisuga 21.06.2012. Kostja võlgnevus perioodi november 2010 kuni juuni 2012 eest oli 2509,11 eurot, mille hageja kostja eest täitis. Kostja vastutab hageja ees korteriühistule täidetud võla ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevalt seaduses sätestatud määras. Asjaolu, et korteriomand on müüdud ja täiteasi lõpetatud, ei oma võla sissenõutavuse suhtes mingit tähtsust. Täitemenetluses ei täidetud kostja võlga korteriühistu ees. Hageja täitis kostja võla, mis on tekkinud peale täitedokumendiks olnud 20.09.2010 kohtulahendi tegemist. Nõude sisuks on majandamiskulud alates 2010 novembrist. 24.05.2013 seisukohas selgitab hageja, et maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-10-18974) sai sissenõudmise esemeks olla üksnes KÜ XXX nõue kostja vastu perioodi eest, mis oli sissenõutavaks muutunud enne lahendi tegemist. KÜ XXX kasuks tehtud kohtumäärus ei saanud täidetud samaaegselt korteri enampakkumise tulemist, vaid täitemenetlus selle nõude osas jätkus. Kohtutäitur Õnne P kinnitusel lõppes nimetatud täitemenetlus 29.10.2012. Hageja poolt täidetud kostja kohustus korteriühistu ees ei osalenud sundtäitmisel, kuna selle kohta ei olnud täitedokumenti, kuna hagis märgitud kohustused majandamiskuludena korteriühistu ees on tekkinud november 2010 kuni juuni 2012. Arvestades, et korteri omandiõigus läks kostjalt hagejale üle 22.06.2012 seisuga, moodustab juunikuu nõue 21 päeva eest 48,65 eurot (71,81:31 päeva x 21 päeva), millele lisandub oktoober 2010 kuni mai 2012 eest 2460,46 eurot, kokku seega 2509,11 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Täitemenetluses nr 179/2010/2979 täideti 20.09.2010 määrust nr 2-10-18974. Enampakkumise aktis on märgitud, et seisuga 25.07.2011 moodustab sissenõutav rahasumma 1364,80 eurot, sh täitekulu. Kostja hinnangul peaks kogu korteriühistu võlgnevus olema likvideeritud korteri enampakkumiselt saadud summade arvelt või korteri omandaja poolt. Ka enampakkumise akti punkti 6.5 järgi kannab ostja kõik kulud ja koormatised ja saab kogu kasu. Hageja omandas korteriomandi 3600 euroga ja oli teadlik korteriga kaasnevatest võlgnevustest. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-48-11 toodud seisukohad ei ole antud juhul kohaldatavad, kuna sealses asjas võõrandati vara vabatahtlikult. Hageja jättis tähelepanuta, et täitemenetluses oli korteri võõrandajaks kohtutäitur, mitte kostja.

2(6)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Collect Inkasso OÜ hagi DV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omandas RA poolt läbiviidud enampakkumise teel kostjale kuulunud korteriomandi XXX (t.lk 31-36). Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus kostja korteriomand on võõrandatud täitemenetluses, on hagejal õigus nõuda korteriomandiga seotud kommunaalkulusid perioodi eest, mil kostja oli veel korteri omanik. Kostja hinnangul peaks kogu korteriühistu võlgnevus olema likvideeritud korteri enampakkumiselt saadud summade arvelt või korteri omandaja poolt. Kohus loeb 12.06.2012 enampakkumise aktiga (t.lk 31) tuvastatuks, et täitemenetluses nr XXXolid sissenõudjateks: • Swedbank AS nõue (täiteasi nr XXX) Tallinna notar Merle Saar-Johansoni XXXkoostatud täitedokumendist, millest tulenesid Swedbank AS-i kasuks kostja kinnistule seatud hüpoteegid; • KÜ XXXnõue (täiteasi nr XXX), mis tulenes Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2010 määrusest nr 2-10-18974; • Julianus Inkasso OÜ nõue (täiteasi nr XXX), mis tulenes Pärnu Maakohtu 25.04.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-58694. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kooskõlas KÜS § 7 lõikega 3 on korteri omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 12.06.2012 toimunud enampakkumisel omandas kostjale kuulunud korteriomandi XXXhageja (t.lk 36) hinnaga 3600 eurot. KÜ XXXarvega (t.lk 40) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et perioodi 01.01.2011 - 01.07.2012 eest võlgnes kostja korteriühistule 2532,27 eurot. Võlgnevuse olemasolu kinnitab ka enampakkumise aktis märgitu (t.lk 36, punktis avaldused ja märkused), mille kohaselt kaasneb korteriomandiga võlgnevus KÜ XXXees ning, et osaliselt on võlgnevus kohtu kaudu välja mõistetud ja nõue osaleb täitemenetluses. Hageja esindaja selgitas 09.05.2013 toimunud kohtuistungil (t.lk 72), et arvel märgitud 01.01.2011 arved on esitatud kahel korral seoses Eesti kroonilt eurole üleminekul arveldamisega, kuna osa kulutusi tuleb korteriomanikel tasuda korteriühistule ette ning osa kulutustest tagantjärgi. Korteri omandiõigus läks kostjalt hagejale üle 22.06.2012. Seega moodustab juunikuu nõue 21 päeva eest 48,65 eurot (71,81:31 päeva x 21 päeva), millele lisandub oktoober 2010 kuni mai 2012 eest 2460,46 eurot, kokku seega 2509,11 eurot. Kostja hagis toodud summa suurusele vastu ei ole vaielnud. Kostja viitab vastuses hagile (t.lk 62-63) 12.06.2012 toimunud enampakkumise akti punktile

3(6)

aegse võlgnevuse seisuga 12.06.2012. Kostja hinnangul peaks kogu korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse likvideerimine toimuma kas korteriomandi enampakkumiselt saadud summade arvelt või korteri omandaja poolt. Hageja selgitas 09.05.2013 toimunud kohtuistungil, et toimunud enampakkumisel vara realiseerimisest saadud summa ei katnud korteriühistu nõuet ja täitemenetlus jätkus (t.lk 72). Enampakkumise akti (t.lk 31) punkti 1.2 kohaselt on kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses täiteasi nr XXX sissenõudja KÜ XXX kasuks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2010 määrus nr 2-10-18974. Seisuga 25.07.2011 moodustab sissenõutav rahasumma 1364,80 eurot. Akti märkuste ja avalduste kohaselt (t.lk 36) osaleb osaliselt välja mõistetud nõue täitemenetluses. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas 2-10-18974 Pärnu Maakohtu 20.09.2010 kohtumääruses (maksekäsus) märgitud andmete kohaselt avaldaja KÜ XXX põhinõue esitatud perioodi 13.03.2009 - 01.04.2010 eest, kuid täitemenetluses on olnud periood seisuga kuni 25.07.2011. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas vaidluses kostja käest korteriühistule võlgnetavat summat varem täitemenetluses nõutud, kuna käesolevas menetluses on kostja poolt korteriühistule võlgnetavaks perioodiks 01.01.2011 - 21.06.2012. Kohus märgib, et enampakkumisel ei oleks hilisema perioodi eest korteriühistu ees tekkinud võlgnevust perioodi 01.01.2011 - 21.06.2012 eest saanud likvideerida isegi juhul, kui täitemenetluses esitatud kolme nõude rahuldamisel oleks kostjale kuulunud korteriomandi võõrandamisest raha üle jäänud, kuna perioodi 01.01.2011 - 21.06.2012 eest nõude rahuldamiseks puudus täitemenetluseks vajalik täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 mõttes. Seega on hagejal õigus nimetatud võlgnevus sisse nõuda kostjalt. VÕS § 65 lõike 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 17.01.2013 maksekorraldusega nr 162 (t.lk 41) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja on tasunud kostja eest korteriühistule võlgnevuse summas 2509,11 eurot perioodi eest kuni 21.06.2012 ning hagejal on tekkinud sellest nõudeõigus kostja kui solidaarvõlgniku suhtes. Kohus nõustub hageja seiskohaga, mille kohaselt tekkis korteriomandaja võõrandaja (kostja) ja omandaja (hageja) solidaarne kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 järgi, mis ei välista, et tasumata jäetud maksed nõutakse sisse võõrandajalt. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 15.06.2011 lahendi nr 3-2-1-48-11 punktis 12. Kolleegium märkis, et ringkonnakohus leidis õigesti, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab KÜ nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri võõrandajalt võlga, mis on tekkinud tema

4(6)

korteriomandi omanikuks oleku ajal (ajavahemik 2006. aasta maist kuni 10. augustini 2006). Sellel ajavahemikul tekkinud võlga saab KÜ nõuda aga ka KÜS § 7 lg-st 3 tulenevalt kostjalt kui korteriomandi omandajalt. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Hageja soovis eeltoodud võlgnevust nõuda KÜS § 7 lg 3 alusel kostjalt (korteriomandi omandajalt). Võlgnevust, mis on tekkinud ajavahemikus 11.08.2006 - 30.09.2009 saab hageja samuti nõuda kostjalt, kes oli sellel ajal korteriomandi omanik. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et viidatud Riigikohtu lahend ei kehti käesoleval juhul, kuna võõrandajaks oli kohtutäitur. Käesoleval juhul oli võõrandajaks kostja ja omandajaks hageja, vaatamata asjaolule, et võõrandamise protsessi viis läbi kohtutäitur täitemenetluses. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt lõikest 2 läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega tuleb VÕS § 69 lõigetest 1 ja 2 ning KÜS § 7 lõikest 3 ja § 13 lõikest 4 tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja korteriomandi omanikuks oleku ajal ühistu ees tekkinud võlgnevus summas 2509,11 eurot. Korteriomanik on KÜ liikmena kohustatud täitma KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta ning korteriühistu ees solidaarkohustuse täitnud võlgnikule (hagejale) läks üle võlausaldaja (korteriühistu) nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). Viivis Hageja nõuab kostjalt viivist hagiavalduse esitamisest s.o 17.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus DV välja Collect Inkasso OÜ kasuks alates 17.01.2013 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude 2509,11 euro tasumiseni.

5(6)

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.