2-13-4445
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-4445
Tsiviilasi
HOÜ hagi RK’i vastu kahju 3265,14 euro, viivise 733,20 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3998,34 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja HOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja KU (XXX) Kostja RK (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
22.05.2013.a
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja KU
Jätta HOÜ hagi RK’i vastu kahju 3265,14 euro, viivise 733,20 euro ja lisanduva viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.05.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
2-13-4445 menetlustähtaja ennistamist. Nõue
2-13-4445 Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja järginud ÄS § 181 lg 2 sätestatud piirangut tehingute tegemisel, sõlmides kolmandate isikutega laenulepingud vaatamata sellele, et hageja osanikud kehtestasid laenu andmise keelu. Kostja leiab, et osaühingu juhatuse liikmena omas ta õigust teha kõiki tehinguid ja mingit piirangut ei olnud (tl 80). Kostja on hageja väitele vastu vaielnud, mistõttu tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi oma väidet tõendada. Kohus on mõlemalt poolelt nõudnud asjaolude täpsustamist ning selgitanud tõendamiskohustust (tl 50). Muuhulgas on kohus hagejale selgitanud, et hagejal tuleb juhatuse liikme tehingute tegemise piirangu olemasolu tõendada. Asjaolu, et seda ei saa dokumentaalselt tõendada, ei võta hagejalt ära tõendamiskohustust (tl 59). Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus ÄS § 181 lg 2 tulenevat kohustust. ÄS § 181 lg 1 järgi oli kostjal õigus vaidlusaluste tehingute tegemiseks ning eelnev osanike nõusolek või teavitamine ei olnud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel vajalik.
2-13-4445 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.