Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Margit Vutt
Kohtuasi
AS-i EVIKO (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hagi Sihtasutuse Narva Loomeinkubaator ja OÜ Linda Kaks vastu solidaarselt põhivõla 397 073 euro 62 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Narva Loomeinkubaator ja OÜ Linda Kaks kassatsioonkaebus AS-i EVIKO (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 330 249 eurot 49 senti Vastukassatsioonkaebuse hind 302 117 eurot 94 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS-i EVIKO (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Kevin Kõo Kostja Sihtasutus Narva Loomeinkubaator, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja OÜ Linda Kaks, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-11727 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada Sihtasutuse Narva Loomeinkubaator ja OÜ Linda Kaks kassatsioonkaebus ja AS-i EVIKO (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastukassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS-i EVIKO (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja) esitas 13. augustil 2020 Sihtasutuse Narva Loomeinkubaator (kostja I) ja OÜ Linda Kaks (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 397 073 eurot 62 senti ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. jaanuaril 2019 töövõtulepingu hoone rekonstrueerimiseks. Töövõtulepingu järgi pidid tööd olema 30. juuniks 2019 sellises valmiduses, et oleks võimalik taotleda kasutusluba. Tööd pidid olema lõplikult valmis ja üle antud 30. juuliks 2019. Nimetatud tähtpäevi ei järgitud hagejast sõltumatutel põhjustel. Tööde tegemist takistas ehitusloa viibimine, samuti põhiprojekti ja selle ekspertiisi üleandmisega viivitamine. Lisaks ilmnes ehituse käigus vajadus teha töid, millega ei arvestatud töövõtulepingut sõlmides. Samuti tellis kostjate omanikujärelevalve tegija hagejalt kostja II nimel multimeediaruumi siseviimistlustööd. Kuna need lisa- ja muudatustööd mõjutasid töövõtulepingus kokkulepitud tööde tegemist, pikendasid pooled tööde tegemise tähtpäeva 22. septembrini 2019. Ka selleks kuupäevaks ei olnud hagejal võimalik töid üle anda, kuna kasutusloa väljastamine viibis ning kuigi hageja esitas tööd üleandmiseks 29. oktoobril 2019, venitasid kostjad tööde vastuvõtmisega 13. novembrini 2019. Kostjad heitsid hagejale ette tööde tähtajaks tegemata jätmist ja nõudsid 28. oktoobril 2019, et hageja uuendaks töövõtulepingu täitmist tagava krediidiasutuse garantiikirja (täitmistagatis), mis pidi kehtima kuni 31. oktoobrini 2019. Kui hageja keeldus täitmistagatist uuendamast, pidades seda ebamõistlikult koormavaks ja kulukaks, realiseerisid kostjad täitmistagatise ja deponeerisid saadud 279 798 eurot 50 senti. Kostjad ei tagastanud hagejale deponeeritud raha, põhjendades 14. novembri 2019. a teates 242 811 euro 37 sendi kinnipidamist leppetrahvinõudega tööde lõpuleviimise, üleandmise ja kasutusloa hankimisega hilinemise eest. Kostjatel ei olnud hageja vastu leppetrahvinõuet. Isegi kui kostjatel oli õigus nõuda leppetrahvi, ei olnud neil õigust oma nõuet rahuldada täitmistagatise realiseerimisest saadud raha arvel, mille eesmärk oli tagada rekonstrueerimistööde tegemist. Leppetrahvi tuleb igal juhul vähendada. Kostjad ei ole leppetrahvi ületava 36 987 euro 13 sendi tagastamata jätmist põhjendanud. Kostjad peavad tagastama hagejale täitmistagatise alusetu realiseerimise tõttu deponeeritud raha ja hüvitama täitmistagatise realiseerimise eest pangale makstud teenustasu 279 eurot 80 senti. Samuti peavad kostjad maksma hagejale lisa- ja muudatustööde eest 116 995 eurot 32 senti. Kostjad tellisid need tööd hagejalt töövõtulepingus sätestatud korda järgimata, kuid keeldusid seejärel nende eest tasumast. Lisaks peavad kostjad maksma hagejale hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 90 362 eurot 52 senti ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 280 078 eurot 30 senti ja viivise või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel 279 798 eurot 50 senti ja kahjuhüvitise 279 eurot 80 senti ja viivise ning lisa- ja muudatustööde tasu 116 995 eurot 32 senti ja viivise. Kostjate menetluslikud tasaarvestusavaldused on alusetud, kuna hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kostjate esitatud tõenditest ei nähtu õigusabi kasutamise seos poolte vaidluse ja hageja väidetava rikkumisega. Kostja II esitatud tõendid ei kinnita, et omanikujärelevalvele tehti lisakulutusi. Lisaks on omanikujärelevalve kulud põhjendamatult suured. Kostja II üürilepingute alusel saamata jäänud tulu nõuded on samuti alusetud.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 2(10)
2-20-11727 Kostjad ei nõustunud hageja seisukohaga, et neil ei olnud alust nõuda täitmistagatise uuendamist ning nad pidid deponeeritud raha tagastama. Kostjatel oli hageja vastu leppetrahvinõue tööde lõpuleviimise, üleandmise ja kasutusloa hankimisega hilinemise tõttu. Hageja teavitas kostjaid esimest korda 30. juunil 2019, et tööd on graafikust mitu nädalat maas. Varem oli hageja takistuse ilmnemise korral kinnitanud, et teeb tööd valmis kokkulepitud ajaks. Pooled ei pikendanud töövõtulepingus kokkulepitud tähtaegu vaatamata sellele, et hageja töödega viivitas. Õige ei ole hageja väide, et multimeediaruumi siseviimistlustööd mõjutasid töövõtulepingus kokkulepitud tööde tegemist. Hageja pidi arvestama kasutusloa taotlemise ajakuluga. Leppetrahvinõuet ei ole alust vähendada. Kostjad ei pidanud täitmistagatise realiseerimisest saadud raha 36 987 euro 13 sendi ulatuses hagejale tagastama, sest hageja ei esitanud uuendatud täitmistagatist. Hageja lisa- ja muudatustööde tasunõue on alusetu, sest pooled leppisid kokku siduva eelarve. Pooltel ei olnud praktikat, et töid tellitakse ning nende eest tasutakse erinevalt töövõtulepingus sätestatud korrast. Kostjad ei volitanud omanikujärelevalve tegijat kostjate nimel lisa- ja muudatustööde kokkuleppeid sõlmima. Samuti välistas töövõtuleping võimaluse muuta lepingu hinda või tähtaega ehituskoosolekutel. Kostjad esitasid avaldused, millega tasaarvestasid hageja nõuetega oma kahju hüvitamise nõuded, mis tekkisid hageja töödega viivitamise tõttu. Kostja I tasaarvestas hageja nõuetega oma kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude 2927 eurot 10 senti. Kostja II tasaarvestas hageja nõuetega oma kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude 8467 eurot 80 senti, omanikujärelevalve lisakulude nõude 29 698 eurot 80 senti, üürnikule üürilepingu alusel makstud leppetrahvi 5100 eurot, selle üürilepingu alusel saamata jäänud tulu nõude 31 730 eurot ning kostjaga I sõlmitud üürilepingu alusel saamata jäänud tulu nõude 3120 eurot. Kui hagejal on kostjate vastu lisa- ja muudatustööde tasu nõue, tasaarvestab kostja II hageja nõudega ka ära jäetud elektritööde väärtuse 19 962 eurot 89 senti.
3.Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2024. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 280 078 eurot 30 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 67 431 eurot 44 senti ning alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise. Maakohus jättis hagi rahuldamata kostjatelt põhivõla 116 995 eurot 32 senti ja viivise väljamõistmise osas. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 10. jaanuaril 2019 töövõtulepingu, mille järgi kohustus hageja tegema ärihoone rekonstrueerimistööd. Hageja esitas kostjatele täitmistagatisena krediidiasutuse garantiikirja 279 798 euro 50 sendi kohta kehtivusega kuni 31. oktoober 2019. Hoone kasutusluba väljastati 16. oktoobril 2019 ja hageja esitas kostjatele
29.oktoobril 2019 ehitustööde üleandmis-vastuvõtuakti. Kostjad nõudsid hagejalt 28. oktoobril 2019, et hageja esitaks uuendatud täitmistagatise kehtivusega vähemalt 30. novembrini 2019 põhjusel, et lõppakti ei allkirjastata tõenäoliselt enne 31. oktoobrit 2019. Hagejad ei esitanud uuendatud täitmistagatist. Kostjad nõudsid esialgse täitmistagatise alusel pangalt väljamakset ja pank tegi väljamakse. Kostjad allkirjastasid ehitustööde üleandmis-vastuvõtuakti 13. novembril 2019 ning esitasid 14. novembril 2019 hagejale töö lõpptähtaja rikkumise tõttu leppetrahvinõude 242 811 eurot 37 senti, pidades selle kinni täitmistagatise arvel. Töövõtulepingust ja täitmistagatisest tuleneb, et täitmistagatis anti üksnes rekonstrueerimistööde tegemise tagamiseks ning selle arvel ei saanud rahuldada leppetrahvinõuet. Seetõttu ei olnud kostjatel õigust pidada kinni deponeeritud raha leppetrahvi ulatuses. Seda tehes rikkusid kostjad oma lepingulist kohustust ning tekitasid hagejale deponeeritud raha ulatuses kahju. Seega tuleb mõista kostjatelt VÕS § 137 lg 1 alusel välja 279 798 eurot 50 senti. Lisaks peavad kostjad hüvitama hagejale sama sätte alusel ka täitmistagatise realiseerimise eest pangale makstud teenustasu 279 eurot 3(10)
2-20-11727 80 senti. Kuivõrd hageja kahju hüvitamise nõue tuleb eeltoodud ulatuses rahuldada, tuleb VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi mõista kostjatelt välja ka lepingus kokkulepitud viivis. Kuna kostjad ei võinud täitmistagatise arvel oma leppetrahvinõuet rahuldada, ei andnud maakohus hinnangut kostjate võimalikule leppetrahvinõudele. Pooled olid sõlminud siduva eelarvega lepingu VÕS § 639 lg 1 mõttes. Töövõtulepingu järgi tuli lisaja muudatustööde kohta esmalt hagejal koostada kalkulatsioon, mille kostjad pidanuksid heaks kiitma ja pooled sõlmima kirjaliku kokkuleppe. Kohtule ei ole selliseid tõendeid esitatud. Samuti ei ole tõendatud, et pooltel oli praktika leppida lisa- ja muudatustööd kokku teisiti, kui lepingus sätestatud korda järgides. Kuna hageja esitas lisa- ja muudatustööde tasu nõude alles pärast tööde lõpetamist ega järginud kokkulepitud korda, jääb tema 116 996 euro 32 sendi ja sellelt arvutatud viivise nõue rahuldamata. Kostjate menetluslikud tasaarvestusavaldused jäävad rahuldamata. Kuna kostjad kasutasid õigusteenust kogu ehituslepingu täitmise ajal ja EAS-iga suheldes, oli õigusabi kasutamine kostjate äriline otsus, mille eest hageja ei vastuta. Kostja II omanikujärelevalve lisakulu on ülepaisutatud ja põhjendamata. Samuti ei ole tõendatud põhjuslik seos hageja rikkumise ning kostja II üürnikule makstud leppetrahvi ja sellelt üürnikult saamata jäänud üüritulu, samuti kostjate üürilepingu alusel saamata jäänud üüritulu vahel. Kuna hageja lisa- ja muudatustööde tasu nõue jääb rahuldamata, ei hinnata kostja II elektritööde tegemata jätmisega seotud nõuet.
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada hagi rahuldamise ulatuses ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus tõlgendas töövõtulepingut ja täitmistagatist valesti. Kostjad võisid täitmistagatise arvel rahuldada oma leppetrahvinõude. Kui ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja põhinõue vähemalt osaliselt rahuldada, paluvad kostjad hageja nõutavat viivist vähendada. Kostjad esitasid viivise vähendamise taotluse alles ringkonnakohtule, kuna nad ei osanud arvata, et maakohtu menetlus kestab neli aastat. Maakohus eksis kostjate menetluslike tasaarvestuste aluseks olevate nõuete kohta esitatud tõendite hindamisel, jättis osa tõendeid hindamata, ega põhjendanud otsust. Samuti jättis maakohus osaliselt võtmata seisukoha kostja II saamata jäänud tulu hüvitamise nõude kohta.
5.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Maakohus leidis valesti, et poolte praktika ei võimaldanud tellida töövõtulepingus sätestatud korda järgimata lisatöid ega muuta algseid kokkuleppeid töövõtulepingu objekti kohta. Kuna kostjad tellisid lisatöid, peavad nad nende eest hagejale ka maksma.
6.Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11. aprilli 2025. a otsusega kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja enam kui põhivõla 205 665 eurot 78 senti ja sellelt arvutatud viivise. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 205 664 eurot 78 senti ja samas suuruses viivis. Menetluskuludest jäi 75% kostjate ja 25% hageja kanda.
4(10)
2-20-11727 Ringkonnakohtu otsuse kohaselt nõudsid kostjad põhjendatult täitmistagatise uuendamist, sest täitmistagatis pidi poolte kokkuleppe järgi kehtima vähemalt kuu aega pärast töö valmimist. Kuna kostjad ei rikkunud täitmistagatise uuendamist nõudes töövõtulepingut, rahuldas maakohus põhjendamatult hageja pangale makstud täitmistagatise 279 euro 80 sendi suuruse realiseerimistasu hüvitamise nõude. Selles osas ei ole põhjendatud ka viivisenõue. Maakohus leidis õigesti, et kostjad ei võinud deponeeritud raha kasutada leppetrahvinõude katteks, sest täitmistagatis oli antud üksnes tööde nõuetekohase tegemise tagamiseks. Samas leidis maakohus ekslikult, et kuna kostjatel ei olnud õigust täitmistagatise arvel leppetrahvinõuet realiseerida, ei ole vaja leppetrahvinõuet kontrollida. Kostjate 14. novembri 2019. a leppetrahvinõude teadet saab käsitada tasaarvestusavaldusena, millega kostjad tasaarvestasid oma leppetrahvinõude hageja nõudega tagastada täitmistagatisena deponeeritud raha. Kostjate leppetrahvinõue on põhjendatud, kuna hageja jäi tööde tegemisega viivitusse. Samas ei ole alust arvutada leppetrahvi alates 1. augustist 2019. Töövõtulepingu kohaselt oli tööde lõpptähtpäev 31. juuli 2019, kuid pooled pikendasid tööde tegemise tähtaega kuue nädala võrra, s.o 16. septembrini 2019. Kasutusloa taotlemiseks ning lõppakti allkirjastamiseks pidi lepingu järgi olema eelduslikult aega üks kuu. Seega pidi hoonel olema kasutusluba ja tööd kostjatele üle antud 16. oktoobriks 2019. Järelikult on kostjate leppetrahvinõue põhjendatud alates 17. oktoobrist 2019. Hageja viivitas tööde üleandmisega 27 päeva. Selle aja eest töövõtulepingu järgi arvutatud leppetrahv 74 133 eurot 72 senti ei ole võrreldes lepingu hinnaga ülemäära kõrge ning selle vähendamiseks ei ole kaalukaid põhjuseid. Tasaarvestuse tõttu peavad kostjad tagastama hagejale täitmistagatise realiseerimisest saadud 205 664 eurot 78 senti. Kuna hageja ei ole esitanud veenvaid asjaolusid, mis õigustaks viivise väljamõistmist põhivõlga ületavas osas, tuleb viivis mõista välja põhivõla ulatuses. Kostjate viivise vähendamise taotlus on hilinenud ja viivise vähendamiseks ei ole ka alust. Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostjate menetluslikud tasaarvestusavaldused. Tõendatud ei ole seos hageja rikkumise ja pärast 16. oktoobrit 2019 kantud õigusabikulu vahel. Kompromissiläbirääkimiste õigusabikulu ei ole alust VÕS § 127 lg 3 järgi kostjatele hüvitada, sest kompromissi ei sõlmitud ning kostjate positsioon oli jäik ja ekslik. Kuna täitmistagatise kokkulepe oli piisavalt selge, ei olnud kostjatel vaja kasutada õigusabi, et nõuda täitmistagatise uuendamist. Omanikujärelevalve teenuse lõpetamise kulu oleks kostja II pidanud kandma sõltumata sellest, millal leping täideti. Kostjad ei saanud enne 17. oktoobrit 2019 tekkinud kulu või saamata jäänud üüritulu hüvitamist nõuda, sest hageja pidi tööd üle andma 16. oktoobriks 2019. Maakohus jättis õigesti kostjatelt välja mõistmata lisa- ja muudatustööde tasu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas ja saata asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tuvastas valesti, et pooled pikendasid töövõtulepingus kokkulepitud tähtaegu. Pooled ei ole selliseid tahteavaldusi vahetanud. Omanikujärelevalve tegijal ei olnud õigust kostjate nimel töövõtulepingut muuta. Kostja II seaduslik esindaja vaidles selgelt töövõtulepingu tähtaegade pikendamisele vastu. Töövõtulepingu tähtaegu ei pikendatud ka multimeediaruumi siseviimistlustööde tellimisega. Töövõtulepingu väidetaval muutmisel ei järgitud töövõtulepingus kokkulepitud vorminõuet. Igal juhul ei ole alust pikendada hoonele kasutusloa hankimise tähtaega lisaks ühe kuu võrra. Ringkonnakohus ei ole kostjate neid vastuväiteid käsitlenud. Ringkonnakohus
5(10)
2-20-11727 jättis põhjendamatult rahuldamata kostjate menetluslikud tasaarvestusavaldused ja kostjate viivise vähendamise taotluse.
9.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale vastukassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei analüüsinud hageja väiteid, mille kohaselt ei olnud kostjatel õigust nõuda hagejalt täitmistagatise uuendamist, ning leidis seetõttu valesti, et kostjad võisid seda nõuda. Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kostjad tasaarvestasid oma leppetrahvinõude 14. novembri 2019. a teatega. Selles teates märkisid kostjad üksnes seda, et nad peavad kinni täitmistagatise realiseerimisest saadud raha. Teatest ei nähtu kostjate tahet nõue tasaarvestada. Kostjad ei ole sellise tahte olemasolule ka menetluses tuginenud. Kostjatel ei olnud õigust nõuda hagejalt leppetrahvi. Ringkonnakohus ei ole sellekohast järeldust tehes käsitlenud hageja kõiki väiteid. Kokkulepitud tähtaegu ei saanud järgida hagejast sõltumatutel põhjustel. Õige ei ole ka ringkonnakohtu järeldus, et poolte vahel ei olnud praktikat, mis võimaldas tellida lisatöid töövõtulepingus sätestatud korda järgimata ning muuta algseid kokkuleppeid töövõtulepingu objektiks olnud tööde osas.
10.Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu. Hageja palus jätta rahuldamata kostjate kassatsioonkaebuse ning kostjad palusid jätta rahuldamata hageja vastukassatsioonkaebuse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Mõlema poole kaebused rahuldatakse.
12.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas nad pikendasid töövõtulepingus kokkulepitud tähtaegu. Hageja väidab, et kuna lisa- ja muudatustööd (mh kostjate tellitud multimeediaruumi siseviimistlustööd) mõjutasid töövõtulepingus kokkulepitud tööde tegemist, pikendati töövõtulepingus kokkulepitud tähtaegu siseviimistlustööde tellimisega. Kostjad vaidlevad hagejale vastu, tugides sellele, et töövõtulepingu p-s 17.6 nähti tööde lõpptähtpäeva muutmiseks ette kindel viis ja kirjaliku vormi nõue ning nende rikkumise tagajärjena kokkuleppe tühisus, samuti, et selles sättes reguleeriti poolte esindusõigust ja kostjate nimel lepingut muutnud isikutel ei olnud õigust kostjaid esindada. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, märkides, et töövõtulepingu tähtaja pikendamist 16. septembrini 2019 kinnitavad asjaolud, et multimeediaruumi siseviimistlustööde tegemise tähtaeg oli kuus nädalat, multimeediaruumi siseviimistlustööd mõjutasid töövõtulepingus kokkulepitud töid, töövõtulepingu täitmise käigus ilmnesid takistused ning kostjad aktsepteerisid tööde valmimise tähtpäevana 16. septembrit 2019. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et kuna töövõtulepingu järgi oli kasutusloa hankimiseks ette nähtud üks kuu ja pooled leppisid kokku tööde tegemise tähtaja pikendamises 16. septembrini 2019, pidi hoonel olema kasutusluba 16. oktoobriks 2019. Samaks kuupäevaks pidid ringkonnakohtu hinnangul olema tööd ka üle antud. Kolleegiumi hinnangul kohaldas ringkonnakohus nende järelduste tegemisel valesti materiaalõiguse norme ning rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5).
12.1.Üldjuhul võib VÕS § 13 lg 1 järgi lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole tahteavaldus, milles väljendub soov tuua õigusliku tagajärjena kaasa lepingumuudatus. Kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, võib tahteavalduse TsÜS § 68 järgi teha mis tahes viisil, sh nii otseselt kui ka kaudselt. Seejärel on vaja, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni (TsÜS § 69 lg 1), kes väljendaks 6(10)
2-20-11727 nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil (RKTKo 25.04.2018, 2-15-5027/137, p 12). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud VÕS § 9 lg 2 esimese lause kohaselt ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud VÕS § 9 lg 2 teise lause järgi ajast, mil pakkumuse esitaja sai teost teada, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Samuti võib üldjuhul tehingu teha ja lepingu sõlmida ning lepingut muuta mis tahes vormis, kuid pooled võivad lepingu muutmise vormi ka kokku leppida (TsÜS § 77, VÕS § 11 ja § 13 lg 2). Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või lepingupool VÕS § 13 lg 3 kohaselt tugineda lepingus kokkulepitud vorminõudele, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. Seega, kui leiab kinnitust lepingu täitmise tähtaja pikendamise ettepaneku (pakkumuse) tegemine kokkulepitud kirjalikust vormist erinevas vormis, tuleb välja selgitada, kas teine lepingupool on sellega VÕS § 13 lg 3 järgi nõustunud.
12.2.Kuna juriidiline isik saab tegutseda üksnes teda esindavate füüsiliste isikute kaudu, on juriidilise isiku nimel tehingute tegemiseks vajalike tahteavalduste hindamisel oluline selgitada välja esindusõiguse olemasolu. Juriidilist isikut võib esindada tema seaduslik esindaja, kelleks TsÜS § 34 lg-te 1 ja 2 järgi loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ. Seaduslik esindaja võib anda juriidilise isiku nimel tegutsemiseks tehingulise esindusõiguse (volituse) ka kolmandale isikule (TsÜS § 117 lg 2, § 118 ja § 121). Volituse saab esindatav anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega ehk konkludentselt (TsÜS § 118 lg 1, § 68 lg-d 2 ja 3). Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse TsÜS § 121 lg 2 järgi volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui selle sätte järgi ei ole võimalik isiku esindusõigust tuvastada, tuleb järgmisena kontrollida, kas volitus on võimalik lugeda antuks TsÜS § 118 lg 2 alusel. TsÜS § 118 lg 2 esimesest alternatiivist tuleneva talumisvolituse korral ei ole esindatav selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust. TsÜS § 118 lg 2 teisest alternatiivist tuleneva näivusvolituse korral ei ole esindatav teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana (RKTKo 16.02.2022, 2-18-8695/140, p-d 20–20.2; RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877/50, p-d 15–16).
12.3.Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ei selgu, missuguste tahteavaldustega pikendati tööde tegemise ja kasutusloa hankimise tähtaegu, kes sellised tahteavaldused iga lepingupoole nimel tegi ja kas sellel isikul oli esindatava esindusõigus. Tuvastades töövõtulepingu pikendamise kindlakstegemisel, et multimeediaruumi siseviimistlustööd mõjutasid töövõtulepingu täitmist, jättis ringkonnakohus lisaks tähelepanuta kostjate väite, et multimeediaruumi tööd olid eraldi töövõtulepingu ese, mis ei mõjutanud vaidlusaluse lepingu tähtaegu. Seetõttu asus ringkonnakohus ennatlikult seisukohale, et pooled leppisid kokku uued töövõtulepingu täitmise tähtajad.
12.4.Põhjendamata on ka ringkonnakohtu seisukoht, et lisaks kokkuleppele pikendada tööde valmimise tähtaega 16. septembrini 2019 pikenes tööde üleandmise tähtaeg automaatselt veel kuu aja võrra seetõttu, et töövõtulepingu kohaselt oli kasutusloa hankimiseks ette nähtud üks kuu. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingu kohaselt pidi töö olema 30. juuniks 2019 sellises valmiduses, et oleks võimalik taotleda kasutusluba, ning 31. juuliks 2019 pidid tööd olema tehtud, kasutusluba hangitud ja tööd üle antud. Ainuüksi poolte kokkuleppest pikendada tööde tegemise tähtaega alates
1.augustist 2019 kuue nädala võrra, ei saa järeldada, et sellele lisandub kuu aega kasutusloa hankimiseks, kuivõrd lepingu kohaselt pidi kasutusluba olema saadud juba 1. augustiks 2019. Leidmaks, et töö lõpptähtaeg oli 16. oktoober 2019, tuli mh teha kindlaks poolte tahe pikendada ka kasutusloa taotlemiseks mõeldud aega. 7(10)
2-20-11727
13.See, kas pooled pikendasid töövõtulepingu tähtaega, mõjutab kostjate leppetrahvinõuet hageja vastu, mis omakorda mõjutab hagi rahuldamise ulatust. Kui kostjatel on hageja vastu leppetrahvinõue, saab kolleegiumi hinnangul iseenesest lugeda haginõude lõppenuks kostjate 14. novembri 2019. a teatega toimunud tasaarvestuse tõttu kostjate leppetrahvinõude ulatuses. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sellest järeldub, et avalduses ei ole kohustust kasutada terminit „tasaarvestus“, vaid poole tahte nõuded tasaarvestada saab tuletada ka järelduslikult. Seega võis ringkonnakohus käsitada kostjate 14. novembri 2019. a teadet tasaarvestusavaldusena. Kuna tasaarvestusavaldust on mh võimalik teha konkludentselt kohtule esitatud dokumendis (TsÜS § 68 lg 3), saaks kostjate tasaarvestusavaldusena käsitada ka nende vastust hagile.
14.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjatel oli õigus nõuda hagejalt täitmistagatise uuendamist. Hageja tugineb sellele, et täitmistagatise uuendamise tõttu on tal kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõue pangale makstud teenustasu 279 euro 80 sendi ulatuses. Hageja väitel oli täitmistagatise uuendamise nõudmine ebamõistlikult koormav ja kulukas. Ringkonnakohtu seisukoha järgi nõudsid kostjad põhjendatult täitmistagatise uuendamist, sest täitmistagatis pidi poolte kokkuleppe järgi kehtima vähemalt kuu aega pärast töö valmimist.
14.1.Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostjad kasutasid renoveeritud ruume juba enne tööde üleandmis-vastuvõtuaktiga üleandmist, ei muuda täitmistagatise uuendamise nõudmist ebamõistlikult koormavaks VÕS § 108 lg 2 p 2 mõttes. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleb lugeda töö vastuvõetuks (RKTKo 13.12.2017, 2-15-2810/51, p 14). Renoveeritud ruume võib kasutada ka puudustega töö korral. Täitmistagatise uuendamise nõuet ei muuda ebamõistlikult koormavaks ega hea usu põhimõtte vastaseks ka asjaolu, et kostjad oleksid saanud oma võimaliku nõude puudustega töö tegemise eest tasaarvestada hageja tasunõudega. VÕS § 101 lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumise korral kasutada (RKTKo 20.02.2019, 2-16-12587/69, p 10). Ühtlasi ei saa VÕS § 108 lg 2 p 2 tähenduses ebamõistlikult kulukaks pidada seda, kui täitmistagatise uuendamise eest tuleb tasuda töövõtulepingu hinnast ligikaudu 1000 korda väiksem summa.
14.2.Samas ei ole ringkonnakohus hinnanud, kas täitmistagatise uuendamise nõue võis olla VÕS § 101 lg 3 alusel välistatud ehitusloa viibimise, põhiprojekti ja selle ekspertiisi hilisema üleandmise, ettenägematute tööde tegemise, multimeediaruumi siseviimistlustööde tegemise, kasutusloa väljastamise viibimise ja tööde vastuvõtmise viibimise tõttu. Kui täitmistagatise uuendamise nõue ei olnud põhjendatud, võib hageja nõuda kostjatelt pangale makstud teenustasu hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Samuti võib hageja nõuda kostjatelt tagatise täitmisele pööratud summa ulatuses kahju hüvitamist lepingu rikkumise tõttu, kui garantii realiseerimiseks ei olnud töövõtulepingust tulenevat alust.
15.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjatel olid hageja vastu kahju hüvitamise nõuded, mida hageja nõudega tasaarvestada, sh kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue, omanikujärelevalve lisakulude nõue, üürnikule üürilepingu alusel makstud leppetrahvi nõue ning üürilepingute alusel saamata jäänud üüri nõue. Samuti on kostja II tuginenud sellele, et kui hagejal on kostjate vastu tasunõue, tasaarvestab ta hageja nõudega ka tegemata elektritööde hinna. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostjate nõuded alusetud mh põhjusel, et pooled olid pikendanud töövõtulepingu tähtaega. Kuna ringkonnakohtu see seisukoht ei ole põhjendatud, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka kostjate kahju hüvitamise nõuete lahendamise osas. Kolleegium märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamise korral tuleb lisaks õigusabi kasutamise vajalikkusele 8(10)
2-20-11727 arvestada ka seda, kas need kulud olid mõistliku suurusega (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
16.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on kostjate vastu tasunõue. Hageja väitel lepiti poolte praktika kohaselt töövõtulepingus sätestatud korda järgimata kokku lisatööde (s.o algse töövõtulepinguga hõlmamata tööde) tegemises ja algselt kokku lepitud tööde osalises muutmises ning sellekohane kokkulepe vormistati tagantjärele. Kostja eitab poolte vahel sellise praktika olemasolu. Ringkonnakohus ei ole hinnanud hageja väiteid pooltevahelise praktika kohta. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, kas kostjad tellisid hagejalt lisatöid ja kas pooled muutsid kokkulepitud töid, vaid leidis, et hageja ei saa selliste tööde tegemise eest tasu nõuda põhjusel, et pooled ei olnud tasu maksmist kokku leppinud. Ringkonnakohtu seisukoht, et tasukokkulepete puudumine välistab täielikult hageja õiguse nõuda tasu kõigi eelnimetatud tööde tegemise eest, ei ole põhjendatud.
16.1.Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingu eelarve oli siduv (TsMS § 639 lg 1). Kui pooled muutsid algset kokkulepet töövõtulepingu alusel tehtava töö kohta, ent ei leppinud kokku uue töö hinda, võib siduva eelarvega töövõtulepingu puhul eeldada, et uue töö tegemise eest ei maksta täiendavat tasu. Pooled ei ole väitnud, et nad sõlmisid täiendavaid tasukokkuleppeid. Seega, kui pooled muutsid töövõtulepingus kokkulepitud töid, on hagejal õigus nõuda nende tööde eest tasu üksnes juhul, kui nad leppisid selles kokku.
16.2.Siduvale eelarvele vaatamata võib hageja nõuda lisatöö eest tasu, kui temale lepingu sõlmimisel teada olnud andmete põhjal ei oleks olnud alust pidada lisatöö tegemist vajalikuks. Kui kostjate antud andmete põhjal ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha, siis ei saa eeldada, et kostjatest tulenevatel asjaoludel tehtud lisatööd on eelarvega hõlmatud (RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662/55, p 19). Sellisel juhul tuleb VÕS § 637 lg 1 kohaselt maksta hagejale tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Eelnimetatut peab TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendama hageja.
16.3.Kohtud ei tuvastanud, milliseid töövõtulepingus kokkulepitud töid muudeti ja missugused tööd on käsitatavad lisatöödena. Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik võtta seisukohta, milliste tööde juures tulnuks hinnata, kas poolte vahel oli tasukokkulepe. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka hageja tasunõude osas. Kui kostjad tellisid hagejalt lisatöid, ei ole hageja tasunõue iseenesest välistatud.
17.Ringkonnakohus on kostjate viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. TsMS § 329 lg 1 järgi võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi taotlusi üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada seda, et maakohtu menetlus kestis menetlusosalise loodetust kauem.
18.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kooskõlas eeltooduga võtma põhjendatud seisukoha poolte vastastikuste nõuete kohta. Tuvastamaks poolte kokkuleppe pikendada töövõtulepingu tähtaegu, peab ringkonnakohus esmalt välja selgitama, kas pooled tegid tahteavaldused tähtaja pikendamiseks. Seejuures tuleb mh hinnata, kas hageja võis saada kostjate käitumisest aru, et nad on nõus pikendama lepingu tähtaega kokkulepitust teistsugusel viisil ja vormis. Samuti tuleb teha kindlaks, kas kostjate nimel tegutsenud isikutel oli õigus kostjaid esindada ning kas pooltel oli mh tahe pikendada lepingu tähtaega lisaks kasutusloa taotlemiseks vajaliku kuu aja võrra. Lisaks peab ringkonnakohus hindama uuesti kostjate leppetrahvinõuet. Samuti tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas kostjate täitmistagatise uuendamise nõue oli välistatud ja kas kostjatel on hageja vastu kahju hüvitamise nõuded. Hageja tasunõude lahendamiseks peab ringkonnakohus tuvastama esmalt poolte kokkulepped lisa- ja muudatustööde kohta ja nende tööde tegemise ning võtma seejärel seisukoha, kas ja millises ulatuses on hageja tasunõue põhjendatud. 9(10)
2-20-11727
19.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
20.Kostjatel on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 810 euro 81 sendi tagastamist. Riigilõivuseaduse § 59 lg 151 esimese lause järgi tasutakse kassatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro. Kostjad vaidlustasid kassatsiooniastmes hagi rahuldamise põhivõla 205 665 euro 78 sendi ja sellelt arvutatud viivise ulatuses. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on kaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega ei mõjuta kaebuse hinda menetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivise suurus. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis oli eelnimetatud põhivõlalt hagi proportsiooni arvestades 49 515 eurot 70 senti. Lisaks nõudis hageja TsMS § 367 alusel ka sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist määras 0,1% päevas. Selle nõude hind on TsMS § 133 lg 2 kohaselt alates hagi esitamisest arvutatud ühe aasta viivise summa, s.o 0,1% × 365 × 205 665 eurot 78 senti = 75 068 eurot 1 sent. Eeltoodut arvestades on kassatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 kohaselt 330 249 eurot 49 senti. Seega pidid kostjad tasuma kassatsioonkaebuselt riigilõivu 3302 eurot 49 senti. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse see TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud osas. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.